Kuidas EuroPargi endine jurist Kädi Vaker (paremalt kolmas) keeldub ennast taandamast Europargi kohtuasjadest, mida ta ise aitas üles ehitada, ja kuidas kohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo teda selles tegevuses toetab.
Kolm allikat, üks järeldus
Enne kui läheme loo juurde, paneme lauale kolm sõltumatut allikat, mis kõik jõuavad samale järeldusele: kohtunik, kes on varem üht osapoolt õiguslikult nõustanud, peab ennast taandama.
1. Mihkel Kärmas, Pealtnägija (15.04.2026). Eesti üks tunnustatumaid uurivaid ajakirjanikke tõstatas EuroPargi-teemalise saate valmimisel küsimuse: “Miks see kohtunik ennast ei taandanud?“ Küsimus, mida peaks küsima iga mõtlev inimene. Kahjuks jäi see teema saate formaadi tõttu seekord välja.
2. Õiguskantsleri kiri (30.03.2026). Õiguskantsleri kantselei vastas meie pöördumisele ja tsiteeris selgesõnaliselt Eesti kohtunike eetikakoodeksi punkti 25, mille kohaselt peab kohtunik taanduma, kui „ta on varasemalt asjaosalisi õigusalaselt nõustanud”. Samas kirjas viidatakse Riigikohtu lahendile 3-1-1-123-05, mis selgitab, et kohtunik peab taanduma ka siis, kui ta ise leiab end erapooletuna, kuid objektiivselt nähtavate asjaolude pinnalt on võimalik tema erapooletuses kahelda. Pikem õiguskantsleri vastus siin.
3. Seadus, TsMS § 23 punkt 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ütleb selgesõnaliselt: kohtunik ei või tsiviilasja menetleda, kui ta on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja. See pole tõlgendamise küsimus. See on selge keeld.
Kolm erinevat allikat (tipp ajakirjanik, õiguskantsler ja seadus ise) jõuavad samale järeldusele. Ka eetikakoodeks punkt 25 ei jäta ruumi tõlgendamisele: kohtunik peab taanduma, kui ta on varasemalt asjaosalisi õigusalaselt nõustanud. Mitte „võib taanduda”. Mitte „kaalub taandumist”. Peab taanduma.
Ometi ei näe seda probleemi ei kohtunik Kädi Vaker ise ega kohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo. Tekib loogiline küsimus: kohtunikud on esimesed inimesed, kes kohtusaalis targutavad, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Aga mis juhtub siis, kui kohtunik seadust tunneb ja seda teadlikult eirab? Kuidas seda siis nimetada?
Ilmselt on kohtunikel tekkinud karistamatuse tunne. Kes mind ikka kontrollib? Teen sisuliselt mida tahan – ikkagi kõrgeim võim Eestis. Isegi kui seadus ütleb selgesõnaliselt, et pean taanduma, keeldun ma seda tegemast. Ja tõmbuvad koos kohtu esimehega ringkaitsesse. Umbes nagu arstid, kes asuvad alati üksteist kaitsma ja keegi pole kunagi milleski süüdi. Tundub et kohtunike seas on arusaam et kas mul on õigus või mul ei ole õigus siis mul on ikkagi õigus sest ma olen ju kohtunik ja oskan kõik seadused enda kasuks pöörata ja piisavalt palju hämada erinevate seadustega, et talupoja mõistusega Eestlane mitte mütsigi aru ei saa ja peab leppima minu seisukohaga.
Taust: kuidas Kädi Vaker EuroPargi süsteemi üles ehitas?
Et mõista, miks kohtuniku taandamine on Europargi kohtuasjades nii oluline, tuleb alustada algusest. Mitte kohtuistungist, vaid ajast, mil kohtunik Kädi Vaker kandis veel nime Kädi Sacik-Korn ja töötas OÜ EuroPark Estonia juristina.
21. oktoobril 2015 kirjutas Kädi Sacik-Korn EuroPargi juristina õiguskantslerile kirja. Ta esitas kaks küsimust: kas liiklusseaduse § 184 lg 4 on kooskõlas põhiseadusega ja kas Maanteeameti keeldumine anda EuroPargile ligipääs liiklusregistri piiratud juurdepääsuga andmetele on õiguspärane.
Lihtsalt öeldes: Kädi Sacik-Korn üritas EuroPargi nimel saada ligipääsu sõidukiomanike isikuandmetele, et EuroPark saaks parkimistrahve sisse nõuda. Just seda süsteemi, mille alusel nõuab EuroPark täna trahve tuhandetelt inimestelt, aitas Kädi Sacik-Korn õiguslikult kujundada.
Õiguskantsler Ülle Madise vastas 18. veebruaril 2016, et füüsiliste isikute isikuandmete väljastamisest keeldumine on õiguspärane, kuid juriidiliste isikute osas tuleks Maanteeametil olukorda täiendavalt analüüsida. See oli pikk ja põhjalik vastus, mis käsitles nii põhiseaduslikke kui ka eraõiguslikke küsimusi.
Andmevahetusleping: süsteemi süda
Aga lugu sellega ei lõppenud. 2021. aastal sõlmiti Transpordiameti ja OÜ EuroPark Estonia vahel liiklusregistri andmetele juurdepääsu leping nr 3.2-5/21/1750-1. See on leping, mis annab EuroPargile X-tee kaudu ligipääsu liiklusregistri piiratud juurdepääsuga andmetele, sisuliselt automaatse süsteemi, mis tuvastab sõiduki registreerimisnumbri järgi omaniku isikukoodi.
Kes oli selle lepingu EuroPargi-poolne ametlik kontaktisik? Kädi Sacik-Korn Europargi jurist. Lepingu punkt 11 ütleb seda mustvalget.
See ei ole mingi kaudne seos. See on otsene, dokumenteeritud roll süsteemi ülesehitamisel. Just selle lepingu ja süsteemi alusel tehti andmepäring ka Jüri Ranna isikuandmete kohta käesolevas kohtuasjas. Kohtunik, kes praegu seda asja menetleb, oli ise selle süsteemi arhitekt.
Lepinguline esindaja kohtus
Lisaks oli Kädi Sacik-Korn EuroPargi lepinguline esindaja mitmetes kohtuasjades, just nendes samades parkimistrahvide ja leppetrahvide vaidlustes, mida ta nüüd kohtunikuna lahendab. Harju Maakohtu 25. novembri 2019 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-121540 tõendab seda mustvalgel: hageja OÜ EUROPARK ESTONIA lepingulise esindajana on märgitud Kädi Sacik-Korn.
Tegemist oli võla nõudega (211 eurot) L.P Konsultatsioonid OÜ vastu. Sama liiki vaidlus nagu käesolev asi. Sama hageja. Sama kohus. Sama valdkond. Ainult et nüüd istub endine Europargi esindaja kohtuniku toolil.
See polnud ainus kord. Sarnaseid kohtuasju, kus Kädi Sacik-Korn esindas EuroPark’i, on palju: 2-20-122087, 2-20-108932, 2-20-108547, 2-20-100369, 2-20-108350, 2-19-121503, 2-19-121505, 2-17-117192… ja see pole täielik loetelu. Tõendatud on aastaid süstemaatilist EuroPargi esindamist kohtus.
Augustist 2021: kohtunikuks
2021. aasta augustis nimetati Kädi Sacik-Korn (nüüd Kädi Vaker) Harju Maakohtu kohtunikuks. Ta lahkus EuroPargi juurest ja asus erapooletult kohut mõistma. Probleem on selles, et talle jagati menetlusse ka EuroPargi kohtuasju, sealhulgas käesolev tsiviilasi nr 2-25-128456, kus EuroPark nõuab 70-aastaselt pensionärist invaliidilt Jüri Rannalt 55 eurot leppetrahvi selle eest et ta ei paigaldanud oma auto amatuurile parkimiskella.
Mida seadus tegelikult ütleb?
Enne taandamisloo juurde minekut vaatame, mida seadus selgelt ja üheselt sätestab. Sest just seda seadust peavad kohtunikud ise järgima, ja just seda seadust tsiteerivad nad igapäevaselt teistele inimestele.
TsMS § 23 punkt 4 ütleb: kohtunik ei või tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama asjas, milles ta on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja. Pange tähele sõna „olnud”. See on minevik. Seadus ei ütle „on praegu esindaja”. See ütleb „on olnud”. Ja seadus ei sea ajalist piirangut. Viis aastat tagasi, kümme aastat tagasi… vahet pole. Kui oled olnud esindaja või nõustaja, pead taanduma. Punkt.
TsMS § 27 lõige 1 läheb veelgi kaugemale. See ütleb, et kui kohtunik leiab ise, et esineb taandamise alus, teeb ta määruse enda taandamise kohta. Mitte ei oota, kuni keegi palub. Mitte ei vaidle vastu. Teeb ise määruse. See tähendab, et Kädi Vaker oleks pidanud ennast taandama juba siis, kui talle esimene EuroPargi kohtuasi menetlusse jagati, ilma et keegi oleks pidanud seda talt paluma. Viie aasta jooksul ei oleta seda kordagi teinud.
TsMS § 23 punkt 7 lisab, et kohtunik peab taanduma ka siis, kui esineb „muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses”. See on laiem alus, mis katab ka olukordi, kus formaalselt pole tegemist esindamise või nõustamisega, aga kohtunikul on eraviisiline teave, isiklikud suhted või muu seos, mis tekitab põhjendatud kahtluse.
Kädi Vakeri puhul on täidetud mõlemad alused: nii punkt 4 (olnud esindaja ja nõustaja) kui ka punkt 7 (eraviisiline teave, süsteemi ülesehitamine, pikaajaline töösuhe). Seadus on selge. Küsimus on ainult selles, kas kohtunik seda ka järgib?
Taandamisavaldus, 26. aprill 2026
Kui Jüri Rand sai 15. aprillil 2026 teada, et tema kohtuasja lahendab endine EuroPargi jurist, kogus tõendid ja esitas 26. aprillil 2026 taandamisavalduse. Avalduses toodi välja konkreetsed, dokumenteeritud faktid:
Kohtunik töötas vahetult enne kohtunikuks nimetamist pikaajaliselt hageja palgalise juristina. Ta nõustas hagejat õigusalaselt just nendes samades küsimustes, mis on käesoleva vaidluse tuumaks. Ta oli andmevahetuslepingu Europargi poolne kontaktisik. Ta esindas hagejat kohtus identse iseloomuga vaidlustes aastaid.
Avaldusele lisati tõendid: õiguskantsleri 2016. aasta kiri (mis tõendab kohtuniku varasemat rolli), kohtumäärus tsiviilasjas 2-19-121540 (mis tõendab lepingulist esindamist) ja andmevahetusleping nr 3.2-5/21/1750-1 (mis tõendab kontaktisiku rolli).
Kädi Vaker Taandamisavalduse saab alla laadida siit ja kasutada enda kohtuasjas põhjana, kui Teile peaks sattuma kohtunik Kädi Vaker. See on põhjalik ja läbimõeldud dokument, mis tugineb Riigikohtu praktikale, Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele ja kohtunike eetikakoodeksile mida kohtunikud peaksid järgima.
Kädi Vakeri vastus, 5. mai 2026
Kohtunik Kädi Vaker keeldus ennast taandamast. Vaatame tema argumente ja analüüsime neid.
Argument 1: „Taandamisavaldus esitati liiga hilja”
Kohtunik väidab, et taandamisavaldus esitati pärast sisulise menetlustoimingu tegemist ja et kohtuniku varasemast töösuhtest hagejaga saadi teada 15.04.2026, kuid avaldus esitati alles 26.04.2026.
Analüüs: TsMS § 25 lg 1 ütleb küll „viivitamata”, aga samal ajal kohustab TsMS § 24 lg 3 avaldajat taandamise alust põhistama. Need kaks normi tuleb viia kooskõlla: viivitamata tähendab mõistlikku aega tõendite kogumiseks ja põhistamiseks. 11 päeva 70-aastase invaliidist pensionäri jaoks, kes peab ise kohtudokumente analüüsima, tõendeid otsima ja avalduse vormistama on mõistlik aeg. Kohtu enda standardne vastamistähtaeg on 15 päeva. Seega oli avaldus esitatud isegi ennetähtaegselt.
Argument 2: „Viis aastat on möödunud”
Kohtunik väidab, et kuna töösuhe lõppes ligi viis aastat tagasi, puudub objektiivne seos käesoleva asjaga.
Analüüs: See argument ignoreerib olulist asjaolu. Kohtunik lihtsalt ei töötanud EuroPargis. Ta ehitas üles süsteemi, mille alusel EuroPark täna trahve esitab ja sisse nõuab. Andmevahetusleping, mille ta kontaktisikuna sõlmis. Aeg ei kustuta teadmisi ja seotust. Kohtunik teab endiselt hageja sisemist töökorraldust, kulude struktuuri, andmepäringute süsteemi tagamaid ja lepingutingimusi. Kohtunike eetikakoodeksi punkt 25 ütleb selgelt, et kohtunik peab taanduma, kui tal on „eraviisiline teave menetlusega seotud faktiliste asjaolude kohta”. Ja just seda eraviisilist teavet omab Kädi Vaker rohkem kui keegi teine.
Kohtunik ise esitas selle väite vastu ka vastuargumendi: kui ta peab taanduma kõigist EuroPargi asjadest, siis ei tohiks ta lahendada ka teiste eraparklate asju, kuna teab Transpordiameti lepingu sisu. See on õõnes argument. Teiste eraparklate puhul ei ole kohtunik olnud lepinguline esindaja ega süsteemi ehitaja. Seos EuroPargiga on kvaliteedilt täiesti erinev.
Argument 3: „Andmevahetusleping ei ole seotud asja sisulise lahendamisega”
Kohtunik leiab, et teabe kogumise meetod pole seotud erapooletuse küsimusega.
Analüüs: Kostja Jüri Rand vaidlustab ka seda, kuidas EuroPark sai tema isikuandmed. Andmepäring, mille alusel Jüri Ranna andmed saadi, tehti just selle lepingu ja süsteemi kaudu, mille kohtunik ise üles ehitas. Kuidas saab kohtunik erapooletult hinnata süsteemi, mille ta ise hagejale ehitas?
Kohtunik jättis analüüsimata Eesti kohtunike eetikakoodeksi punktid 14 ja 25. Punkt 25 loetleb konkreetsed taandumise alused, sealhulgas olukorra, kus kohtunik on varasemalt asjaosalisi õigusalaselt nõustanud ja kus kohtunikul on eraviisiline teave menetlusega seotud asjaolude kohta. Mõlemad tingimused on Kädi Vakeri puhul täidetud. Samuti jäi rakendamata Riigikohtu lahendis 3-1-1-123-05 sõnastatud standard, mida õiguskantsleri kantselei oma vastuses meile tsiteeris: „Erapooletu on selline kohtukoosseis, kes peab kohtuasja lahendama asudes võimalikuks igasugust seadusega ettenähtavat kohtulahendit ja kes seetõttu saab õigusemõistmisel toimida ausalt ning õiglaselt.“ Kas mõistlik kõrvaltvaataja. teades, et kohtunik töötas aastaid hageja juristina ja ehitas üles hageja trahvisüsteemi usaldaks selle kohtuniku erapooletust?
Kohtu esimehe otsus, 18. mai 2026
Kuna kohtunik ennast ei taandanud, edastati avaldus TsMS § 26 lg 3 alusel Harju Maakohtu esimehele Liina Naaber-Kivisoole. Kohtu esimees jättis samuti taandamisavalduse rahuldamata. Vaatame Liina Naaber-Kivisoo argumente.
Argument 1: „Töösuhe lõppes viis aastat tagasi, seos puudub”
Kohtu esimees kordab sisuliselt kohtuniku enda argumenti: töösuhte lõppemise ja nõude esitamise vahele on jäänud „märkimisväärne ajavahemik”, mistõttu puudub „objektiivne seos”.
Analüüs: Ajavahemik ei kustuta fakti, et kohtunik teab hageja ärimudelit seestpoolt. Seadus (TsMS § 23 p 4) ei sea ajalist piirangut. kui kohtunik on olnud menetlusosalise nõustaja, on see taandamise alus, olgu see viis, kümme või kakskümmend aastat tagasi. Kädi Vaker ei ole kordagi taandunud ka 5 aasta jooksul nii et see ajaline viide on väga nõrk argument.
Argument 2: „Andmevahetusleping pole põhjendatud alus taandamiseks”
Kohtu esimees leiab, et teabe kogumise meetod pole seotud asja sisulise lahendamisega ja on „kohtuväline toiming”.
Analüüs: Andmevahetusleping ei ole lihtsalt „teabe kogumise meetod”. See on leping, mille alusel EuroPark saab füüsiliste isikute isikukoode. See on trahvisüsteemi nurgakivi. Kohtunik, kes selle lepingu kontaktisikuna sõlmis, teab selle lepingu tingimusi, kulude struktuuri ja kasutuspiiranguid. See on otseselt seotud asja sisulise lahendamisega.
Argument 3: „Kohtuniku tutvus juristidega on tavapärane”
Kohtu esimees märgib, et esindaja ja kohtuniku tutvus on „tavapärane nähtus” ja kohtunik ei pea suhteid vältima.
Analüüs: Siin aetakse segi kaks täiesti erinevat asja. Üks asi on see, et kohtunik tunneb kohtusaalis käivaid advokaate, see on tõesti tavapärane. Hoopis teine asi on see, kui kohtunik töötas aastaid sama hageja juristina, esindas teda kohtus, ehitas üles tema trahvisüsteemi ja on nüüd selle sama hageja asjades kohtunik. See ei ole „tavapärane tutvus”. See on endine tööandja ja töötaja suhe, mis hõlmas aastaid süstemaatilist õiguslikku nõustamist.
Argument 4: „Kohtu esimees ei saa hinnata kohtuniku menetlustoiminguid”
Kohtu esimees märgib, et ta ei saa hinnata kohtuniku tegevust õigusemõistmisel. Seda on pädev hindama üksnes kõrgema astme kohus.
Analüüs: See on õige, aga sellega pühib kohtu esimees kohtuniku menetlusotsuste mustri taandamisavalduse laualt maha ilma sisulist analüüsi tegemata. Samas on muster (kõik otsused hageja (Europargi) kasuks, kõik kulud kostja kanda) just see, mis koos eelneva töösuhte faktiga tekitab objektiivses vaatlejas põhjendatud kahtluse erapooletuses.
Miks Kädi Vaker tegelikult keeldus?
Kohtuniku ja kohtu esimehe argumendid on nõrgad, seda näitavad nii seadus, Riigikohtu praktika kui ka õiguskantsleri seisukoht. Aga miks Kädi Vaker ikkagi keeldus ennast taandamast, kuigi seadus seda selgelt nõuab? Vastus peitub ilmselt matemaatikas.
Kädi Vaker sai kohtunikuks augustis 2021. Sellest ajast kuni tänaseni, ligi viis aastat, on ta kohtunikuna lahendanud EuroPargi kohtuasju. Mitte ainult Jüri Ranna asja, vaid paljusid teisi. Kui ta oleks ennast taandanud, oleks ta sisuliselt tunnistanud, et TsMS § 23 punkt 4 kohaldub tema olukorrale: ta on olnud hageja esindaja ja nõustaja.
Aga kui see alus kohaldub täna, siis kohaldus see ka eile. Ja üleeile. Ja kogu viie aasta jooksul. Iga EuroPargi kohtuotsus, mille Kädi Vaker on kohtunikuna teinud, oleks üleöö muutunud küsitavaks. TsMS § 656 lg 1 punkt 3 ütleb selgelt: ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse, kui asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis. Ja TsMS § 30 lubab kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses taotleda lahendi tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele aga ei tenud seda.
Kujutage ette: kõik need inimesed, kelle kahjuks Kädi Vaker on EuroPargi asjades otsuseid teinud, saaksid potentsiaalselt nõuda oma asjade uuesti läbivaatamist. Kõik need menetluskulud, mis on kostjatele välja mõistetud. Kõik need leppetrahvid, mis on jõustunud. See oleks skandaal, mis ulatuks kaugele üle ühe kohtuasja.
Seega oli Kädi Vakeril sisuliselt kaks valikut. Esimene: taanduda ja tunnistada, et ta oleks pidanud seda tegema juba viis aastat tagasi. See avaks kohe küsimuse, miks ta seda varem ei teinud, ja seaks kahtluse alla kõik tema varasemad EuroPargi otsused. Teine: keelduda taandumast ja loota, et keegi ei vaidle sellele piisavalt kõvasti vastu ja asi jääb kohtuseinte vahele.
Ta valis teise tee. Kohtu esimees toetas teda. Ringkaitse justkui toimis.
Aga TsMS § 27 lõige 1 ütleb veel midagi olulist: kohtunik peab ennast taandama ise, kui ta leiab, et taandamise alus esineb. Ta ei pea ootama, kuni keegi avalduse esitab. Kädi Vaker teadis alates esimesest päevast kohtunikuna, et ta on aastaid EuroPark’i esindanud ja nõustanud. Ta teadis, et TsMS § 23 p 4 kohaldub. Ja ta valis teadlikult seda alust mitte tunnistada. Mitte ühe kohtuasja puhul, vaid süstemaatiliselt viie aasta jooksul.
See ei ole enam üksik viga. See on teadlik valik. Ja seaduse mõttes on igal EuroPargi kahjuks otsuse saanud parkijal õigus küsida: kas minu asja lahendas seaduslik kohtukoosseis?
Kokkuvõte: seadus ütleb üht, kohus teeb teist
Kolm erapooletut allikat (ajakirjanik, õiguskantsler ja seadus) ütlevad, et kohtunik peaks taanduma. Kohtunik ise ja kohtu esimees ütlevad, et probleemi pole.
Kohtunike eetikakoodeksi punkt 14 ütleb: õigusemõistmine peab mitte üksnes olema, vaid ka näima aus. Õiguskantsleri kantselei kinnitas meile saadetud vastuses, et Riigikohus on selgelt sõnastanud: „Kohtuniku taandumise aluseks on vaid selline tema hoiakute ja väärtushinnangute süsteemist lähtuv arusaam, mis toimib tõepoolest argumentidele mittealluva ja diskussiooni välistava eelarvamusena.” Aga oluline on see, mis järgneb: „Kohtuniku taandamiseks pole tema tegelik erapooletus või eelarvamuslikkus isegi vajalik – piisab, kui selles osas on põhjendatud kahtlused.”
Küsimus igale lugejale: kas teie usaldaksite kohtunikku, kes töötas aastaid ühe poole juristina, esindas teda kohtus, ehitas üles tema trahvisüsteemi ja nüüd mõistab kohut just selle sama poole kasuks 100% juhtudel?
Kohtunik Kädi Vaker on tänase päeva seisuga endiselt ametis ja lahendab ka praegu EuroPargi kohtuasju. Taandamisavaldus jäeti rahuldamata nii kohtuniku enda kui ka kohtu esimehe poolt. Aga lugu sellega ei lõpe.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 656 lg 1 punkt 3 ütleb, et ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse, kui asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis. Ka õiguskantsleri kantselei kinnitas meile saadetud kirjas seda võimalust: „Kui taandamisavaldus jääb rahuldamata ja menetlusosaline kaebab edasi kõrgema astme kohtusse, siis saab muu hulgas taotleda kohtulahendi tühistamist põhjusel, et asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis, kuhu kuulunud kohtunik oleks pidanud ennast taandama.” See on absoluutne alus: otsus tühistatakse sõltumata sellest, kas otsuse sisu on õige või vale. Kohtuistung on planeeritud sügisesse ja me oleme valmis.
Mida saad sina teha?
Kui sulle on sattunud EuroPargi kohtuasi, või ükskõik milline teine kohtuasi, siis kontrolli alati, kes sinu asja lahendab. Uuri kohtuniku tausta. Kas kohtunikul on varasemaid seoseid ühe osapoolega?
TsMS § 23 sätestab kohtuniku taandamise alused. Punkt 4 ütleb selgelt: kohtunik ei tohi asja menetleda, kui ta on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja. Punkt 7 lisab: ka muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses, on taandamise alus.
Kui leiad taandamise aluse, esita taandamisavaldus kirjalikult TsMS § 24 alusel. Avaldus tuleb põhistada, ehk tuua välja konkreetsed, tõendatud asjaolud, miks kohtunik peaks taanduma. Kädi Vakeri asjas esitatud taandamisavaldus on meie lehel alla laadimiseks vabalt kättesaadav. Kasuta seda põhjana.
Ja isegi kui taandamisavaldus jäetakse rahuldamata (nagu meie puhul), siis teadmine kohtuniku taustast annab sulle võimaluse vaidlustada lõplik otsus ringkonnakohtus ebaseadusliku kohtukoosseisu alusel (TsMS § 656 lg 1 p 3, § 669 lg 1 p 3). Seda kinnitas ka õiguskantsleri kantselei oma vastuses meile. See on tugev kaart, mida kohtunik ei saa sinu käest ära võtta.
Aus ja läbipaistev kohtusüsteem on iga inimese põhiõigus. Ära lase kellelgi seda sinult ära võtta.
See on teine osa meie artiklite sarjast kohtunik Kädi Vakeri ja EuroPargi seostest. Esimese osa leiad SIIT Kolmas osa ilmub pärast ringkonnakohtu otsust. Siis selgub, kas Eesti kohtusüsteem tunnistab, et endine hageja (Europargi) jurist ei tohi hageja asjas kohut mõista, või mitte.
Jüri Rand on andnud kirjaliku nõusoleku oma andmete ja kohtuasja avalikustamiseks siin lehel.