Pilt:Vabariigi Presidendi juures toimunud ametivande andmisel: paremalt kolmas (kollases jakis) on värskelt ametisse nimetatud kohtunik Kädi Sacik-Korn (praeguse nimega Kädi Vaker).
Mida teeksid sina, kui teaksid, et sinu parkimistrahvi üle otsustab kohtunik, kes veel mõni aasta tagasi töötas Europargi juristina?
Täpselt selline olukord valitseb praegu Harju Maakohtus. Kohtunik Kädi Vaker — endise nimega Kädi Sacik-Korn — töötas enne kohtunikuks saamist juristina OÜ-s Europark Estonia. Nüüd otsustab ta sama ettevõtte kohtuasju.
Faktid kronoloogilises järjekorras
2015 (oktoober): Kädi Sacik-Korn pöördub OÜ EuroPark Estonia juristina isiklikult õiguskantsleri poole. Ta vaidlustab Liiklusseaduse § 184 lg 4 põhiseaduspärasuse ja nõuab, et Maanteeamet (praegune Transpordiamet) annaks EuroPargile ligipääsu liiklusregistri piiratud juurdepääsuga andmetele — ehk inimeste isikuandmetele, mida EuroPark vajab trahvide sissenõudmiseks.
2016 (veebruar): Õiguskantsler Ülle Madise vastab (seisukoht nr 6-1/151109/1600750, 18.02.2016). Tema vastus on selge: seadus on põhiseaduspärane ja Maanteeameti keeldumine füüsiliste isikute andmeid väljastada on õiguspärane. Õiguskantsler kaitseb kodanike privaatsust EuroPargi soovide eest.
2016–2021: Kädi Sacik-Korn jätkab tööd EuroPargi juristina. Kuigi õiguskantsler ütles „ei”, otsib ta teisi viise EuroPargile andmetele ligipääsu saamiseks.
2021 (juuni): Lõpuks õnnestub. EuroPark Estonia OÜ ja Transpordiamet allkirjastavad lepingu nr 3.2-5/21/1750-1 sõidukiomanike andmete pärimiseks. Lepingu punkt 11 märgib EuroPargi ametliku kontaktisikuna: Kädi Sacik-Korn, Jurist, e-post: kadi@europark.ee. See on täpselt see ligipääs, mida ta 2015. aastal õiguskantslerilt nõudis ja mida õiguskantsler keeldus andmast.
2021 (16. august): Vabariigi President nimetab Kädi Sacik-Korni Harju Maakohtu kohtunikuks. Kaks kuud pärast Transpordiameti lepingu allkirjastamist.
2021 (24. august): Eesti Advokatuuri liikmelisus peatatakse seaduse alusel — kaheksa päeva pärast kohtunikuna alustamist (teadaanne nr 1807966).
2023: Harju Maakohtu tööjaotusplaanis figureerib ta endiselt nimega „Kädi Sacik-Korn”. Ta spetsialiseerub kasutuslepingutele — valdkond, kuhu kuuluvad ka parkimislepingud.
2025 (esimene pool): Toimub nimevahetus — Kädi Sacik-Kornist saab Kädi Vaker. See on tema praegune nimi kohtudokumentidel ja kohus.ee veebilehel.
2025: Kohtunik Kädi Vaker lahendab EuroPargi kohtuasju. 15 lahendit, 15 EuroPargi kasuks, 0 kostja kasuks. Kümme neist tagaseljaotsused.
2015: kuidas EuroPargi jurist ründas riiki oma tööandja huvides
Kõige paljastavam leid selles loos ei tule kohtudokumentidest, vaid õiguskantsleri arhiivist.
21. oktoobril 2015 saatis Kädi Sacik-Korn õiguskantslerile kirja. Mitte nagu tavainimene, kes küsib nõu, vaid nagu strateeg, kes tahab muuta mängureegleid. Tema kaks küsimust olid:
Kädi Sacik-Korni avaldus õiguskantslerile (21.10.2015):
1) Kas Liiklusseaduse § 184 lg 4 on kooskõlas põhiseadusega?
2) Kas Maanteeameti praktika keelduda EuroPark Estonia’le liiklusregistri piiratud juurdepääsuga andmete väljastamisest on õiguspärane?
Mida see tähendab lihtsas keeles? EuroPark tahtis, et riik annaks neile ligipääsu liiklusregistrile — andmebaasile, kus on kirjas iga auto omaniku nimi, isikukood, aadress ja kontaktandmed. Maanteeamet keeldus seda andmast, sest tegemist on piiratud juurdepääsuga isikuandmetega. Kädi Sacik-Korn üritas selle keeldumise ümber pöörata kõige kõrgemal tasemel — vaidlustades seaduse enda põhiseaduspärasust.
See ei olnud juhuslik kirjavahetus. See oli teadlik strateegiline rünnak, mille eesmärk oli muuta Eesti õiguskorda nii, et eraettevõte saaks piiramatu ligipääsu kodanike isikuandmetele.
Õiguskantsler Ülle Madise vastas neli kuud hiljem, 18. veebruaril 2016. Tema 11-leheküljeline analüüs oli põhjalik ja järeldus selge:
Õiguskantsleri seisukoht (nr 6-1/151109/1600750, 18.02.2016):
1) LS § 184 lg 4 ei ole vastuolus põhiseadusega.
2) Maanteeameti praktika keelduda füüsiliste isikute andmete väljastamisest on õiguspärane.
„Erasõidukite puhul kaaluvad füüsiliste isikute õigused isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele üles andmetaotleja õigustatud huvi isikuandmeid saada.”
Õiguskantsler kaitses Eesti kodanike privaatsust EuroPargi soovide eest. Kädi Sacik-Korn sai korvi. Aga lugu ei lõppenud seal.
Kuus aastat hiljem: leping, mida õiguskantsler ei lubanud
2015. aastal ütles õiguskantsler EuroPargile „ei”. 2021. aasta juunis allkirjastas Kädi Sacik-Korn EuroPargi nimel lepingu Transpordiametiga, mis andis EuroPargile ligipääsu täpselt nendele andmetele, mille kaitseks õiguskantsler kuus aastat varem seisis.
Kronoloogia:
2015: Kädi Sacik-Korn nõuab EuroPargi nimel õiguskantslerilt ligipääsu liiklusregistri andmetele.
2016: Õiguskantsler kaitseb kodanike privaatsust: „Keeldumine on õiguspärane.”
2021: Kädi Sacik-Korn allkirjastab EuroPargi nimel Transpordiameti lepingu, mis annab just selle ligipääsu.
2021: 2 kuud hiljem saab temast kohtunik, kes otsustab nende samade andmete põhjal kohtuteed leidnud trahviasju.
2024: Andmekaitse Inspektsioon tuvastab, et Transpordiamet on sama lepingu raames rikkunud kodanike isikuandmete kaitset (AKI otsus nr 2.1-3/24/347-741-7).
2025: Kohtunik Kädi Vaker lahendab EuroPargi asju — 15/15 EuroPargi kasuks.
See ei olnud karjäärivahetuse kokkusattumus. See oli kuueaastane strateegiline kampaania, mille käigus üks isik:
- vaidlustas seaduste põhiseaduspärasust oma tööandja huvides;
- üritas muuta riigi poliitikat, et eraettevõte saaks ligipääsu kodanike isikuandmetele;
- kui õiguskantsler ütles „ei”, leidis teise tee ja sõlmis Transpordiametiga lepingu;
- lahkus seejärel EuroPargist ja asus kohtunikuks;
- hakkas kohtunikuna lahendama asju, mis jõuavad kohtusse just selle süsteemi kaudu, mille ta ise üles ehitas.
Andmekaitse Inspektsioon: sama leping, uus skandaal
Lugu läheb veel sügavamaks. 2024. aastal pöördus üks kodanik Transpordiameti poole teabenõudega, küsides lihtsalt: millised andmevahetuspaketid on Transpordiamet sõlminud EuroPark Estonia OÜ-ga?
Vastuse asemel edastas Transpordiamet kodaniku isikuandmed (nime ja e-postiaadressi) otse EuroPargile. Ilma kodaniku nõusolekuta.
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) tuvastas oma 22.04.2024 otsuses (nr 2.1-3/24/347-741-7, jurist Agnes Järvela):
AKI tuvastused:
— Transpordiamet oleks pidanud teabenõudele ise vastama, mitte seda EuroPargile edastama.
— EuroPark ei ole avalikke ülesandeid täitev isik ja seega ei olnud lubatud teabenõude edastamine.
— Küsitud teave oli tegelikult avalik ja juurdepääsupiiranguta.
— Transpordiamet viitas KonkS § 63 lg 1-le, mis on olnud kehtetu alates 17.12.2018 — kuus aastat.
— Isikuandmete edastamine EuroPargile oli ilma õigusliku aluseta.
Transpordiamet — sama asutus, kellega Kädi Sacik-Korn sõlmis 2021. aastal andmevahetuslepingu — lekitas kodaniku isikuandmed EuroPargile ja keeldus seejärel avaliku teabe väljastamisest, viidates kuus aastat kehtetule seadusesättele.
See on muster, mis kordub: Transpordiamet ei käitu EuroPargi suhtes neutraalse riigiasutusena, vaid koostööpartnerina.
Tervikpilt: süsteemi arhitekt kohtutoolil
Paneme kõik kokku.
Kädi Sacik-Korn / Kädi Vaker — täielik kronoloogia
| Aasta | Roll | Tegevus | Allikas |
|---|---|---|---|
| 2015 | EuroPargi jurist | Pöördub õiguskantsleri poole, vaidlustades Liiklusseaduse põhiseaduspärasust — nõuab EuroPargile ligipääsu kodanike isikuandmetele | Õiguskantsleri seisukoht 6-1/151109/1600750 |
| 2016 | EuroPargi jurist | Õiguskantsler Ülle Madise keeldub: seadus on põhiseaduspärane, füüsiliste isikute andmete kaitse on õiguspärane | Sama seisukoht, 18.02.2016 |
| 2016–2021 | EuroPargi jurist | Jätkab tööd EuroPargi juristina, otsides teisi viise andmetele ligipääsu saamiseks | Riigikohtu pressiteade 2021 |
| Juuni 2021 | EuroPargi jurist | Allkirjastab EuroPargi nimel Transpordiameti lepingu nr 3.2-5/21/1750-1 — see annab EuroPargile ligipääsu just nendele andmetele, mida õiguskantsler keeldus lubamast | Transpordiameti leping, p 11 |
| 16.08.2021 | Kohtunik | Ametisse asumine Harju Maakohtu kohtunikuna — 2 kuud pärast Transpordiameti lepingu sõlmimist | Presidendi otsus nr 736 |
| 24.08.2021 | Kohtunik | Advokatuuri liikmesuse peatamine — 8 päeva pärast kohtunikuks saamist | Teadaanne nr 1807966 |
| 2024 | — | AKI tuvastab: Transpordiamet lekitas sama lepingu raames kodaniku isikuandmed EuroPargile ilma õigusliku aluseta | AKI otsus 2.1-3/24/347-741-7 |
| 2025 | Kohtunik (nüüd Kädi Vaker) | Lahendab EuroPargi kohtuasju — 15 lahendit, 15 EuroPargi kasuks, 0 parkija kasuks. | 380 kohtulahendit, avalik e-toimik |
See ei olnud kolmeaastane juristitöö. See oli vähemalt kuueaastane strateegiline kampaania (2015–2021), mille käigus üks isik:
- vaidlustas seaduste põhiseaduspärasust oma tööandja huvides — kõrgeim õiguslik samm, mida saab teha ilma kohtuta;
- üritas muuta riigi poliitikat, et eraettevõte saaks piiramatu ligipääsu kodanike isikuandmetele;
- kui õiguskantsler ütles „ei”, leidis teise tee ja sõlmis Transpordiametiga andmevahetuslepingu;
- lahkus EuroPargist ja asus kohtunikuks — täpselt kaks kuud pärast lepingu allkirjastamist;
- hakkas kohtunikuna lahendama asju, mis jõuavad kohtusse just selle süsteemi kaudu, mille ta ise ehitas.
Mõelge sellele hetkeks. Kohtunik, kes otsustab teie parkimistrahvi üle, on sama inimene, kes:
- kuus aastat tagasi ründas õiguskantsleri kaudu seadust, mis kaitses teie isikuandmeid;
- ehitas üles süsteemi, mille kaudu EuroPark sai ligipääsu teie andmetele;
- oli kontaktisik lepingus, mille raames Transpordiamet hiljem lekitas kodanike isikuandmed.
Ja nüüd lahendab ta teie asja. Nimega, mille alt te ei leia Google’ist ühtegi seost EuroPargiga.
Küsimus, mida keegi ei ole küsinud: miks kustuvad tõendid enne kohtuasja algust?
Siin on üks detail, mis väärib lugeja erilist tähelepanu. See on tehniline, aga kui te sellest aru saate, näete kogu süsteemi uues valguses.
Transpordiameti ja EuroPargi vahelises lepingus on kirjas, et andmepäringute logisid — ehk infot selle kohta, kes, millal ja mis alusel kellegi isikuandmeid päris — säilitatakse 12 kuud. Pärast seda kustutatakse need jäädavalt.
Mida see praktikas tähendab? Kui EuroPark pärib Transpordiametist teie auto andmed — teie nime, isikukoodi, aadressi — siis 12 kuu pärast ei ole enam mingit jälge, et see päring üldse tehti. Ei ole jälge sellest, mis alusel seda tehti. Ei ole jälge sellest, kas EuroPargil üldse oli seaduslik alus teie andmeid pärida jne.
Nüüd vaadake seda numbrit: 19 kuud.
See on 2025. aasta kohtustatistika põhjal keskmine aeg EuroPargi trahvi tegemisest kuni kohtusse pöördumiseni. EuroPark ei kiirusta. Trahv tehakse, nõudekiri saadetakse, oodatakse, saadetakse meeldetuletus, oodatakse veel ja siis — umbes poolteist aastat hiljem — pöördutakse kohtusse. Et saada hea kurk tuleb seda marineerida nädal, aga et saada hea parkimistrahv tuleb seda marireerida 19 kuud.
Numbrid:
12 kuud — nii kaua säilitab Transpordiamet andmepäringute logisid
19 kuud — nii kaua ootab EuroPark enne kohtusse pöördumist (2025. aasta keskmine)
Vahe: 7 kuud. Selleks ajaks, kui teie asi jõuab kohtusse, on tõendid teie andmete pärimise kohta juba 7 kuud tagasi kustutatud.
See tähendab järgmist. Kui te saate EuroPargilt trahvi ja otsustate selle vaidlustada, ei saa te kunagi teada:
- Kas EuroPark esitas Transpordiametile teie andmete pärimiseks kehtiva lepingu alusel päringu?
- Kas päringus märgiti õige alus — konkreetne parkimisrikkumine konkreetsel kuupäeval?
- Kas EuroPargil üldse oli seaduslik põhjus teie isikuandmeid pärida?
- Kas andmete pärimine toimus GDPR artikli 6 nõuete kohaselt?
Seda infot ei ole enam olemas. See on kustutatud. Ja selleks ajaks, kui teie kohtuasi algab, on see olnud kustutatud juba mitu kuud. Minu puhul oli see 1 kuu.
Parkimistrahv.ee esitas Transpordiametile päringu, paludes väljastada andmeid konkreetse parkimisasja andmepäringu kohta. Transpordiamet vastas: „Kahjuks me ei saa teid aidata, kuna andmepäring on juba kustunud. Hoiame neid vaid 12 kuud.”
Süsteemiviga või disaini viga?
Siin tekib küsimus, millele me vastust ei anna — aga mille me esitame.
Kädi Sacik-Korn oli EuroPargi jurist ja Transpordiameti lepingu ametlik kontaktisik. Ta tundis seda süsteemi seestpoolt. Ta teadis, et andmepäringute logisid hoitakse 12 kuud. Ta teadis, et EuroPark pöördub kohtusse tavaliselt aastase viitega. Ta teadis, et selleks ajaks, kui tarbija kohtus enda eest seisma peab, on tõendid andmepäringu kohta kustunud.
Kui ta oleks tahtnud seda süsteemiviga parandada, oleks tal olnud selleks kõik võimalused. Ta oli see isik, kes suhtles Transpordiametiga. Ta oleks saanud taotleda pikemat säilitustähtaega. Ta oleks saanud juhtida tähelepanu probleemile, et tarbijad ei saa enda õigusi kaitsta, kui tõendid kustutatakse enne kohtuasja algust.
Ta ei teinud seda.
Küsimused lugejale:
Kas EuroPargi jurist, kes tundis süsteemi seestpoolt, ei märganud seda „viga”?
Või märkas ta seda väga hästi — ja mõistis, et see „viga” on tegelikult EuroPargile kasulik?
Miks peaks jurist survestama oma tööandjat parandama süsteemiviga, mis annab tööandjale eelise?
Ja miks ehitati süsteem üles nii, et tarbija ei saa kunagi kontrollida, kas tema isikuandmeid päriti seaduslikult?
Me ei väida, et keegi teadlikult disainis süsteemi nii, et tõendid kaovad. Aga me küsime: kui süsteemi kõige paremini tundev jurist nägi seda probleemi ja ei teinud midagi — siis kas vaikimise põhjus oli see, et probleem polnud tema tööandja jaoks tegelikult probleem, vaid eelis?
Mida see praktiliselt tähendab kohtus?
Kujutage ette kohtusaali. Te istute kostjana. EuroPark väidab, et te rikkusite parkimislepingut ja nõuab teilt 100 eurot pluss kohtukulud. Te tahate küsida: „Mis alusel te minu isikuandmeid pärisite? Kas teil üldse oli õigus minu nime ja aadressi teada saada?”
Aga te ei saa seda küsida. Sest tõendeid ei ole enam. Need kustutati mõni kuu enne kohtusse minekut – kokkusattumus?
Teie ainus võimalus oleks olnud esitada Transpordiametile päring kohe pärast trahvi saamist — kuid enamik inimesi ei tea, et neil on selleks õigus ega tea, et tõendid kustutatakse.
⚠️ Praktiline nõuanne igale EuroPargi trahvi saajale:
Kui saate EuroPargilt parkimistrahvi, esitage kohe — mitte kuu pärast, mitte aasta pärast, vaid kohe — Transpordiametile GDPR artikkel 15 alusel päring:
„Palun väljastada andmed selle kohta, millal ja mis alusel on OÜ EuroPark Estonia pärinud Transpordiametist minu isikuandmeid seoses sõidukiga [registrinumber].”
Kui te seda kohe ei tee, siis 12 kuu pärast on see info jäädavalt kustutatud ja te ei saa seda kunagi teada. EuroPark teab seda. Nüüd teate ka teie.
5000 eurot trahvi iga kord, kui EuroPark jagab sinu andmeid — aga kes loeb?
Mäletate seda Transpordiameti lepingut, mille Kädi Sacik-Korn juunis 2021 EuroPargi nimel allkirjastas? Seal on punkt, mis muudab kogu EuroPargi trahvisüsteemi juriidiliselt küsitavaks. Mitte ainult kohtuniku erapooletuse tõttu — vaid seetõttu, et EuroPark rikub seda lepingut iga jumala päev.
Vaatame, mida leping ütleb.
Transpordiameti ja EuroPargi leping nr 3.2-5/21/1750-1
Lisa 2, punkt 2: „Kasutajal on keelatud kaasata teist kasutajat ilma Valdaja eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata.”
Lisa 2, punkt 7.3: „Hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena.”
Punkt 6.5: „Kasutaja kohustub Valdaja nõudmisel tasuma Lepingu mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel Valdajale leppetrahvi kuni 5000 eurot iga rikkumise eest, mis seondub Andmete töötlemise nõuete rikkumisega.”
Lepingu mõte on selge. EuroPark saab Transpordiametist isikuandmed — sinu auto registrinumbri põhjal sinu isikukoodi, mille kaudu tuvastatakse sinu nimi ja aadress. Neid andmeid tohib kasutada ainult EuroPark ise. Neid ei tohi jagada kolmandatele isikutele. Rikkumise eest on ette nähtud 5000 eurot trahvi iga kord.
Nüüd vaatame, mis tegelikult juhtub.
26.11.2024: kiri, mida ei oleks tohtinud saata
Meie käsutuses on dokument — EFTA Legal OÜ meeldetuletuskiri. Selle saatis EFTA Legal OÜ, mitte EuroPark. Kirja saatja aadress on krediidihaldus@eftalegal.ee. Kirjas on:
EFTA Legal OÜ kiri:
— Adressaat: Firma või eraisiku nimi
— E-post: Leitud äriregistrist või rahvastikuregistrist
— Sõiduki number: XXX XXX
— Trahvi number: 0700911241400492
— Trahvi kuupäev: XX XX XXXX
— Summa: 55 eurot + 10 eurot sõiduki omaniku/vastutava kasutaja selgitamisega seonduvad kulud= 65 eurot
— Makserekvisiidid: EFTA Legal OÜ arveldusarve
Pange tähele: millal trahv tehti. EFTA Legal saatis kirja — 17 päeva hiljem. Selle 17 päeva jooksul juhtus järgmine ahel:
- EuroPark tegi sõidukile leppetrahvi
- EuroPark päris Transpordiametist sõiduki registrinumbri põhjal omaniku isikukoodi (päring maksis 20 senti)
- EuroPark tuvastas isikukoodi põhjal, et auto omanik on firma või eraisik
- EuroPark leidis äriregistrist ettevõtte kontaktandmed või rahvastikuregistrist
- EuroPark edastas kõik need andmed EFTA Legal OÜ-le
- EFTA Legal saatis nõudekirja 17 päeva hiljem.
Punkt 5 on see koht, kus lepingut rikutakse.
EFTA Legal OÜ on eraldiseisev juriidiline isik (registrikood 16166719). Ta ei ole EuroPargi töötaja, osakond ega struktuuriüksus. Ta on kolmas isik — täpselt see, kellele Transpordiameti lepingu Lisa 2 punkt 2 keelab andmete edastamise ilma Transpordiameti kirjaliku loata. Meil ei ole õnnestunud tuvastada et selline luba eksisteeriks.
See ei ole ühekordne eksimus — see on ärimudel
Vaadake neid numbreid:
EuroPargi kohtustatistika 2025:
— Üle 380 kohtuasja, kõik esitatud EFTA Legal OÜ kaudu
— Iga kohtuasi eeldab, et EuroPark on edastanud kostja andmed EFTA Legalile
— 2024. aasta trahvitulu: ~1,43 miljonit eurot (aruande Lisa 15)
— Kovanen ise ütleb: trahve tehakse ~42 000 aastas (1% 4,2 miljonist parkimisest)
Kas iga trahvi puhul edastatakse isikuandmed EFTA Legalile? Kui jah, siis iga edastamine on potentsiaalselt 5000 eurot lepingurikkumist.
Kui EuroPark edastab aastas kasvõi 1000 inimese andmed EFTA Legalile, on Transpordiameti lepingu mõttes tegemist 1000 rikkumisega. Leppetrahv: kuni 5 miljonit eurot.
Aga see ei ole kõik. Lisaks lepingulisele 5000-eurosele trahvile on olemas GDPR, mis näeb isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest ette trahvid kuni 20 miljonit eurot või 4% ülemaailmsest käibest. Transpordiameti leping ise tuletab seda EuroPargile meelde — punkt 6.5.
Kädi teadis seda
Ja siin sulgub ring. Kes koostas selle lepingu EuroPargi poolelt? Kes oli EuroPargi kontaktisik ja jurist? Kädi Sacik-Korn.
Ta teadis, et leping keelab andmete edastamist kolmandatele isikutele. Ta teadis, et EuroPark edastab iga päev isikuandmeid EFTA Legalile. Ta teadis, et see on lepingurikkumine. Ta oleks saanud selle lepingusse sissekirjutatud keelu ajal, kui ta seda lepingut Transpordiametiga läbi rääkis, ka lahendada — näiteks lisades EFTA Legali volitatud töötlejana lepingusse. Ta ei teinud seda.
Küsimused:
Kas Transpordiamet teab, et EuroPark edastab Transpordiametist saadud isikuandmed süstemaatiliselt kolmandale osapoolele (EFTA Legal OÜ)?
Kas Transpordiamet on andnud selleks kirjaliku loa, nagu leping nõuab?
Kui ei ole — miks ei ole Transpordiamet rakendanud lepingus ettenähtud 5000-eurost leppetrahvi?
Ja kas Transpordiameti lepingu kontaktisik, kes neid tingimusi tundis, oleks pidanud selle vastuolu lahendama — mitte vaikimisi edasi opereerima?
Nõudekiri, mille eest sina maksad
Üks viimane detail. EFTA Legali nõudekirjas on kirjas: „Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja selgitamisega seonduvad kulud 10 eurot.”
See tähendab, et EuroPark küsib sinult 10 eurot selle eest, et nad pärisid Transpordiametist sinu andmed — ja seejärel rikkusid Transpordiameti lepingut, edastades need andmed EFTA Legalile. Sina maksad 10 eurot nende rikkumise eest. Ja kui nad jäävad sellega vahele, on nende lepinguline trahv 5000 eurot.
Kas see tundub mõistlik?
⚠️ Praktiline nõuanne:
Kui oled saanud nõudekirja EFTA Legal OÜ-lt (mitte EuroPargilt endalt), siis esita Transpordiametile teabenõue:
„Kas OÜ EUROPARK ESTONIA on taotlenud ja saanud Transpordiametilt kirjaliku loa edastada Transpordiameti andmevahetuslepingu alusel saadud isikuandmeid kolmandale isikule EFTA Legal OÜ (registrikood 16166719)? Palun väljastada vastav luba või kinnitada selle puudumist.”
Kui luba ei ole — siis EuroPark on rikkunud lepingut ja GDPR-i nõudeid ning sinu andmete edastamine EFTA Legalile oli õigusvastane. See on argument, mida saab kasutada kohtus.
Kümne euro müsteerium: kuidas 20-sendisest päringust saab 10-eurone „kulu”
Aga enne kui jätame EFTA Legali teemaga, vaatame ühte rida sellest nõudekirjast. See on rida, millest enamik inimesi libiseb üle, sest 10 eurot ei tundu suure summa kõrval oluline. Aga just see rida paljastab kogu süsteemi olemuse.
EFTA Legali meeldetuletuskirjas on kirjas:
See on summa, mida EuroPark küsib sinult selle eest, et nad tegid Transpordiameti andmebaasi X-tee päringu ja said teada, kes on auto omanik. Automaatne päring. Arvuti küsib, arvuti vastab. Sekundid.
Nüüd vaatame, mida see päring tegelikult EuroPargile maksab.
Transpordiameti lepingust ja avalikest hinnakirjadest nähtub, et ühe X-tee päringu hind liiklusregistrisse on suurusjärgus 20 senti.
Arvutus:
EuroPargi tegelik kulu päringu eest: ~0,20 €
EuroPargi nõue sinult: 10,00 €
EuroPargi kasum ühe päringu pealt: 9,80 €
Juurdehindlus: 4 900%
Aastas (Kovaneni hinnangul ~42 000 trahvi):
— Tegelik kulu: 42 000 × 0,20 € = 8 400 €
— Nõutav summa: 42 000 × 10 € = 420 000 €
— Vahe: 411 600 eurot puhast kasumit — ainuüksi andmepäringutelt
Loete õigesti. EuroPark maksab Transpordiametile aastas umbes 8 400 eurot andmepäringute eest. Tarbijatelt ja ettevõtetelt küsib ta sama teenuse eest 420 000 eurot. Vahe — üle 400 000 euro — on puhas kasum. Riiklike andmebaaside ärakasutamisest.
See ei ole kahju hüvitamine — see on SINU andmetega kaubitsemine
Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 ütleb selgelt: kahju hüvitamise eesmärk on asetada kahjustatud isik olukorda, kus ta oleks olnud ilma rikkumiseta. Mitte rikastada teda. Kui EuroPargi tegelik kulu on 20 senti, siis 10 euro nõudmine ei ole „kulude hüvitamine” — see on 4 900% kasumiga äri. Näita mulle Eestis ühte ettevõtet kes müüks andmeid nii suure kasumimarginaaliga.
Aga EuroPark nimetab seda „seonduvad kulud”. Nagu oleks tegemist mingi keerulise ja kalli protsessiga. Tegelikult on see üks automatiseeritud X-tee päring, mis võtab aega mõne sekundi.
Võrdluseks — teised „kulud”:
— Äriregistri päring: tasuta (avalik andmebaas)
— Rahvastikuregistri päring (riigiasutustele): tasuta
— Liiklusregistri X-tee päring: ~0,20 €
— EuroPargi nõue sinult sama päringu eest: 10,00 €
Isegi kui lisada tööajakulu (mõni minut töötaja aega), ei ületa tegelik kulu 1–2 eurot. 10 eurot on puhas kasum.
Süstemaatiline tulu allikas, mitte juhuslik kuluartikkel
See ei ole pisike lisarida nõudekirjas. See on teadlik tulustruktuur. Vaatame numbreid EuroPargi enda aruandest.
2024. aasta majandusaasta aruande Lisa 15 näitab, et EuroPargi „trahvid, viivised ja hüvitised” moodustasid 1 433 905 eurot. Sellele lisandub „andmete selgitamise kulu” — 10 eurot iga trahvi kohta, mis on eraldi tulurida.
Kui 42 000 trahvile lisatakse igaühele 10 eurot „andmekulu”, on see aastas 420 000 eurot lisatulu. Tegeliku kuluga 8 400 eurot. Puhaskasum ainuüksi sellelt realt: ~411 600 eurot aastas.
See on peaaegu pool miljonit eurot aastas, mida teenitakse selle pealt, et riigi andmebaasist päritud info hinda paisutatakse 50-kordselt.
Miks see Andmekaitse Inspektsioonile oluline on
GDPR lubab isikuandmete töötlemist „õigustatud huvi” alusel. See tähendab, et ettevõttel peab olema legitiimne põhjus isikuandmeid töödelda — näiteks oma seaduslike õiguste kaitsmine.
Aga kui selgub, et andmete pärimine on EuroPargi jaoks iseenesest kasumlik tegevus — et nad teenivad iga päringu pealt 9,80 eurot puhast kasumit — siis ei ole tegemist enam „õigustatud huviga”. See on äriline huvi isikuandmetega kaubelda.
See on vahe, mida Andmekaitse Inspektsioon peab hindama: kas EuroPark pärib andmeid selleks, et kaitsta oma lepingulisi õigusi, või selleks, et teenida 4 900% marginaaliga kasumit riiklikest andmebaasidest päritud isikuandmete pealt?
Küsimused:
Kas Transpordiamet teab, et EuroPark müüb nende 20-sendist päringut edasi 10 euro eest — 50-kordse hinnaga?
Kas „andmete selgitamise kulu” 10 eurot on kooskõlas võlaõigusseaduse kahju hüvitamise põhimõttega, kui tegelik kulu on 20 senti?
Kas riiklike andmebaaside kasutamine 4 900% marginaaliga äri ajamiseks on see, mida Liiklusseaduse § 184 lg 4 silmas pidas, kui andis „põhjendatud õigustatud huvi” korral ligipääsu piiratud andmetele?
Ja kes disainis selle hinnastruktuuri? Kas see sama jurist, kes nüüd kohtunikuna otsustab, kas see 10 eurot on mõistlik kulu?
15 EuroPargi kohtuasja — 15 EuroPargi võitu
Analüüsisime kõiki 380 EuroPargi kohtulahendit 2025. aastast. Neist 15 lahendit tegi kohtunik Kädi Vaker. Tulemus: kõik 15 EuroPargi kasuks.
Neist 10 olid tagaseljaotsused — otsused, mis tehakse kostja puudumisel, ilma tema argumente kuulamata. Tagaseljaotsuste puhul ei kontrolli kohus sisuliselt hageja väiteid, vaid rahuldab need automaatselt.
| Nr | Kohtuasi | Nõue | Tagaseljaotsus | Tulemus | Kostja kogukulu |
|---|---|---|---|---|---|
| 1 | 2-24-131748 | 120 € | JAH | EuroPargi kasuks | 380 € |
| 2 | 2-24-139378 | 50 € | JAH | EuroPargi kasuks | 300 € |
| 3 | 2-24-143907 | 75 € | JAH | EuroPargi kasuks | 360 € |
| 4 | 2-25-100322 | — | EI | Kompromiss | 200 € |
| 5 | 2-25-102359 | 160 € | JAH | EuroPargi kasuks | 360 € |
| 6 | 2-25-102449 | 3 225 € | JAH | EuroPargi kasuks | 4 025 € |
| 7 | 2-25-102954 | 75 € | JAH | EuroPargi kasuks | 340 € |
| 8 | 2-25-108598 | — | EI | Kompromiss | 280 € |
| 9 | 2-25-109509 | 15 € | JAH | EuroPargi kasuks | 340 € |
| 10 | 2-25-114732 | 55 € | JAH | EuroPargi kasuks | 295 € |
| 11 | 2-25-114869 | 30 € | JAH | EuroPargi kasuks | 340 € |
| 12 | 2-25-116630 | 95 € | EI | EuroPargi kasuks | 95 € |
| 13 | 2-25-118076 | — | EI | Kompromiss | 292,50 € |
| 14 | 2-25-118211 | 150 € | EI | Kompromiss | 150 € |
| 15 | 2-25-128718 | — | EI | Kompromiss | 145 € |
| KOKKU: 15 lahendit, 15 EuroPargi kasuks (100%) | 7 902,50 € | ||||
Keskmiselt üks lahend kuus. Keskmine kostja kogukulu: 527 eurot. See tähendab, et 55-eurose parkimistrahvi vaidlustamisel maksad lõpuks ligi 10 korda rohkem.
Kohtunike TOP-10: kes lahendab EuroPargi asju?
Analüüsisime kõiki 380 EuroPargi kohtulahendit 2025. aastal. Siin on kohtunikud, kes on enim EuroPargi asju lahendanud:
| Koht | Kohtunik | Lahendeid |
|---|---|---|
| 1 | Karin Mölder | 36 |
| 2 | Tiia Bergson | 23 |
| 3 | Anna Liiv | 21 |
| 4 | Toomas Ventsli | 18 |
| 5 | Anu Uritam | 17 |
| 6 | Liisi Vernik | 16 |
| 7 | Kädi Vaker ⚠️ | 15 |
| 8 | Priit Lember | 13 |
| 9 | Antero Maksing | 10 |
| 10 | Kaija Koik | 10 |
Kädi Vaker on EuroPargi asjade lahendamisel 7. kohal aga ta on ainus kohtunik selles nimekirjas, kes on varasemalt EuroPargi heaks töötanud.
Miks ta end ei taandanud?
📜 Õiguskantsleri Kantselei seisukoht:
“Vastavalt Eesti kohtunike eetikakoodeksi p-le 25 peab kohtunik taanduma siis, kui tal on eelarvamus poole suhtes, mis takistab asja objektiivset lahendamist; kui ta on asjaosalistega lähedastes suhetes; tal on eraviisiline teave menetlusega seotud faktiliste asjaolude kohta; ta on varasemalt asjaosalisi õigusalaselt nõustanud või teab, et otsus võib puudutada teda ennast või tema perekonnaliiget.”
Viide: Riigikohtu 07.11.2005 määrus nr 3-1-1-123-05, p-d 9, 11; Eesti kohtunike eetikakoodeksi p 25
Kädi Vaker ei ole lihtsalt „tuttav” EuroPargiga. Ta nõustas ettevõtet aastaid, koostas andmevahetuslepingu ja omab eraviisilisi teadmisi EuroPargi sisemistest protsessidest, lepingutingimustest, hindadest ja ärimudelist. Just need on alused, mille korral Riigikohtu hinnangul peab kohtunik end taandama. Õiguskantsler lisab: kui taandamisavaldus jääb rahuldamata, saab kõrgema astme kohtus taotleda lahendi tühistamist põhjusel, et asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis (TsMS § 656 lg 1 p 3).
Mida see tähendab tavainimesele?
Kui oled saanud EuroPargilt parkimistrahvi ja otsustad selle kohtus vaidlustada, võib sinu asja otsustada kohtunik, kes veel mõni aasta tagasi oli EuroPargi palgal.
Ta teab EuroPargi siseasju, lepingutingimusi, ärimudelit. Ta on käinud koos EuroPargi juhtkonnaga spordiüritustel. Ja nüüd otsustab ta, kas EuroPargi nõue on õigustatud.
• 15 lahendit 2025. aastal
• 15 EuroPargi kasuks, 0 kostja kasuks (100%)
• 10 tagaseljaotsust (67%)
• Kostjatelt kokku välja mõistetud: 7 902,50 €
Allikad
- Õiguskantsleri seisukoht nr 6-1/151109/1600750 (18.02.2016) — Ülle Madise vastus Kädi Sacik-Korni (OÜ EuroPark Estonia) avaldusele liiklusregistri andmetele juurdepääsu kohta. 11 lehekülge. Avalikult kättesaadav õiguskantsleri kodulehelt.
- Riigikohtu pressiteade, 2021: “President nimetas ametisse kuus uut kohtunikku”
- Transpordiameti ja EuroPark Estonia OÜ leping nr 3.2-5/21/1750-1 (juuni 2021) — punkt 11, kontaktisik Kädi Sacik-Korn
- Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus nr 2.1-3/24/347-741-7 (22.04.2024) — Transpordiamet lekitas kodaniku isikuandmed EuroPargile, keeldus avaliku teabe väljastamisest kehtetu seaduse alusel
- Harju Maakohtu tööjaotusplaan tsiviilvaldkond, 2023
- 380 EuroPargi kohtulahendit 2025. aastast (avalikult kättesaadavad)
Märkus:
See blogipostitus ei väida, et kohtunik Kädi Vaker on teinud ebaseaduslikke otsuseid.Küsimus on erapooletuse näivuses — kas tavainimene saab usaldada kohut, kus tema vastaspoole endine jurist otsustab asju?