15. aprillil 2026 oli ETV Pealtnägija saates EuroPargi juht Karol Kovanen. 17 minutit, kümned väited. Alates parkimiste arvust ja keskmisest trahvisummast kuni kohtutegevuse loogikani — Kovanen rääkis kõigest selgelt, enesekindlalt ja tavakodanikule justkui usutavalt.
Häda on aga selles, et iga väitega kaasneb faktiline dokument, mis räägib midagi muud. Mõnikord räägib teisiti EuroPargi enda majandusaasta aruanne. Mõnikord Riigi Teataja kohtuinfosüsteem. Mõnikord on vastuolu Kovaneni enda jutu sees. Ja mõnikord näitab tegelikkust hoopis EuroPargi õigusbüroo Efta Legal sisekirjavahetus.
„Ilmselgelt inimene missioonil, aga leebelt öeldes on see asjatundmatu ja otse öeldes annab ikkagi konkreetselt valeinfot.”
Tunnistame ausalt: Kovanenil on õigus. Oleme asjatundmatud, mis puudutab parkimisäri köögipoolt. Meil puudub 20 aasta pikkune kogemus parkimisäri juhtimisel. Meil puudub siseinfo, mis on kättesaadav vaid ettevõtte juhile. Meil puuduvad tuhanded lepingud, mida Kovanen on aastate jooksul allkirjastanud. Selles mõttes oleme tõepoolest asjatundmatud ja vabandame juba ette ära.
Küll aga oskame näppude peal arvutada. Oskame lugeda majandusaasta aruandeid. Oskame avada Riigi Teataja kohtuinfosüsteemi ja numbreid kokku liita. Oskame kõrvutada väiteid dokumentidega ja kontrollida, kas eetris öeldud numbrid vastavad Karoli enda poolt allkirjastatud dokumendis olnud numbritega. Selleks ei pea olema parkimisekspert — piisab kalkulaatorist ja näpuotsatäis loogikast.
Kovanen kasutas Pealtnägijas sõna „jabur” mitu korda — Tarbijavaidluste komisjoni soovituste kohta, kohtukulude kohta, väikeste trahvide sissenõudmise kohta. Harutame selle lõngakera lahti ja vaatame mitu “jaburust” me tegelikult leiame.
Jätkame samast kohast, kus pärast 2025. aasta Kuuurija intervjuud lõpetasime. Toona dokumenteerisime 22 valet Kovaneni jutust. Pealtnägijas mõned kordusid aga lisandus ka palju uut ja huvitavat millele siin keskendume.
Jaburus 1: „25 miljonit parkimist aastas”
„Europark haldab 65 protsenti turust ehk ligi kaheksasadat eraparklat üle Eesti. Firmat sisuliselt algusest peale juhtinud Karol Kovaneni sõnul pargitakse nende aladele aastas umbes 25 miljonit korda ja määrati mullu 25 000 trahvi. Iga 1000 auto kohta, mis pargivad, tuleb üks trahv. Kui nii võtta, siis seda ei ole väga palju.”
Esmapilgul kõlab see veenvalt. 25 miljonit autot, üks trahv tuhande kohta. Mõõdukas, eks?
Probleem: number on õhust võetud, et näide toimiks. Vaatame algallikat — EuroPargi enda 2024. aasta majandusaasta aruannet, mille allkirjastas Karol Kovanen ise 12. juunil 2025, vaid kümme kuud enne Pealtnägija intervjuud, nii et numbrid peaks värskelt meeles olema.
EuroPark Estonia OÜ 2024. aasta majandusaasta aruanne, lk 4 (Tegevusaruanne):
„Aasta lõpuga korraldas EuroPark parkimist üle 650 erineval parkimisalal Tallinnas, Tartus, Narvas, Rakveres, Haapsalus, Viljandis, Pärnus. Aasta jooksul pargiti ligikaudu 4,2 miljonit korda.“
Allkirjastatud: Karol Kovanen, juhatuse liige, 12.06.2025
Pealtnägijas (aprill 2026): 25 miljonit parkimist
Kuuuurijas (2025): 4,5 miljonit parkimist aastas.
Auditeeritud aruandes (juuni 2025): 4,2 miljonit parkimist
Erinevus: 6× ülespuhutud number.
Kui võtta tegelik 4,2 miljonit ja Kovaneni enda 25 000 trahvi:
1 trahv iga 168 auto kohta — mitte iga 1000 auto kohta.
Arvutuslik vastuolu: Kui rakendada Kuuuurijas välja öeldud 1% trahvimäära Kovaneni mainitud 4,5 miljonile parkimisele, teeb EuroPark aastas tegelikult 45 000 trahvi.
Kui võtta tegelik 4,2 miljonit(auditeeritud) ja Kovaneni enda 1% ehk 45 000 trahvi:
1 trahv iga 100 auto kohta — mitte iga 1000 auto kohta.
Kovaneni „mõõdukas 0,1%” muutub tegelikkuses 1%-ks. Kümme korda agressiivsemaks. Kuna keegi numbrit ei kontrolli telekaamera ees, kõlab see endiselt mõistlikult.
Mis teeb selle eriti huvitavaks: Kuuurija intervjuus 2025. aastal mainis Kovanen sama suurusjärku numbrit nagu majandusaasta aruandes — rääkides miljonite parkimiste arvust, mis vastas aruande 4,2 miljonile. Pealtnägija saate tarbeks „võluti” aga kuskilt välja 25 miljonit. See number ei esine üheski EuroPargi aastaaruandes. Seda pole kasutatud üheski varasemas intervjuus. Sellele puudub viide kontrollitavale allikale. Number tuli õhust — eetri jaoks, kus keegi kontrollima ei hakka.
Auditeeritud aruandele kirjutas Kovanen alla 12. juunil 2025. Pealtnägija intervjuu toimus aprillis 2026. Kümne kuu jooksul ei muutunud EuroPargi parklate arv kuus korda. Kust tuli 25 miljonit? Seda teab ainult Kovanen ise. Pane tähele – Kovanen ei viita kunagi info allikale.
Ka rahanumbrid muutuvad vestluse käigus “jaburalt” väiksemaks:
-
Majandusaasta aruanne: Reaalne trahvitulu on 1,43 miljonit eurot.
-
Kuuuurija: Kovanen ütleb summaks 1,2 miljonit eurot.
-
Pealtnägija: Number on sulanud juba “umbes miljonini”.
Muster: Iga intervjuuga jääb trahvitulu mehe suus “kogemata” paarisaja tuhande euro võrra vähemaks, et väide “trahvimine pole tuluallikas” tunduks usutavam.
Jaburus 2: „10 eurot ei ole põhjendamatu rikastumine”
„Transpordiametist me saame kas äriregistri koodi või inimese isikukoodi, et me ei saa nime ega aadressi sealt. Et need omakorda me peame veel pärima äriregistrist ja siis rahvastikuregistrist. Noh, ja taustal on jällegi nagu töö. Ega ta nüüd nagu põhjendamatu ei ole see 10 eurot, et see ei ole põhjendamatu rikastumine, see 10 eurot.”
Pealtnägijas räägib Kovanen rahulikult sellest 10 eurost, justkui see oleks püsiv kulu. Kovanen aga vaikib asjaolust, et 2026. aastal tõsteti see 10 eurot juba 25 eurole — 150% tõus. Ometi algab kogu lugu veelgi väiksemast numbrist. Harju Maakohtu jõustunud otsustest (2-21-131200 ja 2-22-122604) tuleb välja, et 2021. aastal nõudis EuroPark sama teenuse eest vaid 1,50 eurot. Viie aastaga tõus üle 1 500%.
1,50 € — Harju Maakohtu 28.03.2024 otsus asjas 2-22-122604, p 13: kohus tuvastas, et hageja enda meeldetuletuskirjas oli tuvastustasu 1,50 eurot.
10 € — mis veelgi “jaburam” sama kohtuotsus tuvastas ka hinnatõusu p 13
25 € — EuroPargi tuvastustasu ületab juba trahvi summat (Trahv 15 eurot ja tuvastustasu juba 25 eurot)
Kui 0,40-eurose päringu eest küsitakse 25 eurot, on see üle 6 000%-line juurdehindlus. Ükski mõistlik haldus- ega juriidiline „taustatöö” — automaatselt päritud äriregistri kanne, automaatselt päritud rahvastikuregistri kanne, automaatne kirja saatmine — ei õigusta üle 6 000% marginaali. Kogu protsess on andmeotsing tarkvaras, mille EuroPark on automatiseerinud (2024. aastal kulus IT-arendustele 65 006 €, allikas: aruanne 2024, Lisa 17). Tegu on täisautomatiseeritud lahendusega — inimsekkumine selles protsessis puudub või on minimaalne.
Leppetrahv kui tuluallikas
Tarbijavaidluste komisjoni esimees Taavi Hein märgib, et parkimisfirmade ärimudelisse on sisse kirjutatud soov teenida leppetrahvide pealt tulu. Siin esitatud arvutus — kus juurdehindlus tõuseb 6 000%-ni — toetab otseselt kriitikute väidet, et tegu on liigkasuvõtmisega.
Olukorraks, kus riigilt ostetud andmeid müüakse tarbijale vaheltkasuga tagasi , eirates leppetrahvi tegelikku eesmärki, milleks on vaid kulu hüvitamine, mitte tulu teenimine.
Karol Kovaneni vastus: “Noh, me ei saa endale lubada seda, et me siin midagi nihverdame või teeme, kujutame ette, et teeme midagi seadusevastast, et see kõik on väga tugev avaliku tähelepanu all. Kõik on läbi vaieldud ja kõik on by the book.”
Küsimus: Who wrote the book? Ilmselt Europark ise nii nagu ka tühised tüüptingimused on ta ise ühepoolselt kirjutanud ja surub neid tarbijatele peale.
Aga kas see on üldse seaduslik?
Kovanen väidab et „omaniku tuvastamise kulu” tuleneb seadusest aga ei täpsusta millisest seadusest. Vaatame, mida Eesti seadus tegelikult ütleb tarbijale sissenõudmiskulude kohta.
Lg 1: Lepingu kehtivusajal võib võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.
Lg 2 p 1: Pärast lepingu lõppemist võib võlausaldaja nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures esimese tasulise kirja eest kuni 15 eurot ja iga järgmise eest kuni 5 eurot (nõude korral kuni 500 €).
Eesti seadus tunneb sissenõudmiskulude osas kahte kululiiki: VÕS § 113¹ (ettevõtjatevahelised suhted: 40 €) ja VÕS § 113² (tarbijate suhted: 5–30 €). Mitte kumbki neist ei tunne mõistet „sõiduki omaniku/vastutava kasutaja selgitamisega seonduvad kulud”.
See väljend ei esine üheski Eesti seaduses. Seda ei eksisteeri VÕS-is. Seda ei eksisteeri liiklusseaduses. Seda ei eksisteeri tarbijakaitseseaduses. See on EFTA Legal OÜ vaimusünnitis — kululiik, mille firma ise välja mõtles ja mida nüüd nõutakse kümnete tuhandete tarbijate käest aastas, jättes mulje nagu see tuleneks seadusest täpsustamata millisest seadusest.
Seda kinnitab ka EuroPargi enda käitumine kohtus. Kui 10 € (või nüüd 25 €) „tuvastustasu” oleks seaduslik, nõuaks EuroPark seda kohtusse jõudes lisaks 40-eurosele sissenõudekulule. Ometi seda ei nõuta. Kohtus kaob see rida ära. Miks? Sest EuroPargi enda juristibüroo teab väga hästi, et sellel nõudel puudub seaduslik alus, ja kohtu palge ees seda esitada ei julgeta.
Julgust on täpselt niipalju Efta Legalil, et julgetakse e-maili teel seda küsida aga seaduse silma ees eemaldatakse see nõue ja asendatakse seadusest tulenevate sissenõudmis kuludega. Järjekordne “jaburus” millega tegelatakse ja miks? Eks igaüks võib ise omad järeldused teha. 45 000 trahvi X 25 eurot =1 125 000 eurot nagu maast leitud – müües tarbijale tema enda andmeid. Miks me selle parkimisega üldse tegeleme müüme parem andmeid ülisuure marginaaliga tarbijatele tagasi ja maskeerime selle kui seadusest tuleneva kohustuse taha olenemata sellest kas me päringu reaalselt tegime või olid meil andmed eelnevalt olemas – see kes selle idee peale tuli sai ilmselt kontoris korraliku boonuse.
Lõppkokkuvõttes toimib see nii: kohtuväliselt nõutakse seadusest erinevat, eksitavalt raamistatud summat (10–25 € „tuvastustasu” + viide VÕS § 113¹-le kõrval, mis jätab mulje, nagu oleks kõik seadusest tulenev). Kohtus aga taandutakse seadusejärgsele summale. See kahetasandiline süsteem töötab seni, kuni enamik tarbijaid ei pöördu kohtusse ja maksab ära kohtuvälise nõude ilma küsimusi esitamata.
Jaburus 3: „Trahvide väljastamiseks kulub miljon eurot”
„Kui võtta meie aastaaruanne ette, siis sealt nähtub, et me teeme aastas umbes miljoni euro eest laekub leppetrahvi tulu. Miljon eurot kõlab palju. Kui nüüd siia kõrvale panna kogu see kontrollimine, klienditeenindus, tarkvaralised lahendused, nii edasi, nii edasi, siis kulu pool on samas suurusjärgus.”
See on Kovaneni keskne väide kogu intervjuus: trahvidest tulu = trahvide kulu = ettevõte ei teeni trahvidelt midagi. Samas number, mida ta kasutab, on kontrollitav — avame aastaaruande.
Trahvid, viivised ja hüvitised: 1 433 905 € (2023: 1 390 252 €)
Mitte „umbes miljon” nagu Pealtnägijas. Mitte „1,2 miljonit” nagu Kuuurijas. Vaid 1 433 905 eurot — auditeeritud number PricewaterhouseCoopersi kinnitusega.
Kovanen pühib ühe suletõmbega laualt pea pool miljonit eurot. Pealtnägijas ütleb „miljon”. Kuuurijas ütleb „1,2 miljonit”. Majandusaasta aruanne ütleb 1,43 miljonit. Iga kord on number erinev, iga kord ümardatud allapoole ja iga kord tema enda allkirjastatud aruandele vastu. See pole ümardamine — see on süstemaatiline vähendamine, et jätta mulje, nagu trahvitulu poleks oluline.
Vaatame nüüd Kovaneni enda kuluväidet lõpuni.
Auditeeritud trahvitulu: 1 433 905 €
Kovaneni kuluväide: „kulupool on samas suurusjärgus” = ~1 200 000 €
25 000 trahvi aastas × kulu = 1 200 000 €
Ühe trahvi väljastamise kulu Kovaneni järgi: ~48 €
Sellest hoolimata, isegi Kovaneni enda väite järgi peaks kasum olema: 1 433 905 − 1 200 000 = ~234 000 €. See pole „samas suurusjärgus” — see on veerand miljonit eurot puhast tulu, mida Kovanen oma lahkel „umbes miljon” ümardamisega ära peidab.
Tallinna linn väljastab parkimismenetlejate kaudu trahve 31 euro suuruses (viivistasu). EuroPargil on Tallinna linnaga sõlmitud avaliku teenuste osutamise leping täpselt sama tegevuse tegemiseks — parkimisrikkumiste tuvastamine, trahviteate koostamine, sissenõudmine.
Kui ühe trahvi tegelik kulu on 48 €, siis EuroPark kaotab 17 € iga Tallinna linnale väljastatud trahvi pealt. Iga päev. Aastate kaupa.
Lisaks ütleb Kovanen ise samas intervjuus, et poed/haiglad on trahvimäär „kümme-viisteist eurot” (Kuuurija 30:00). Kui väljastamine maksab 48 €, kaotab EuroPark 33–38 € iga väikese trahvi pealt.
Kas EuroPark juhib siis viie miljoni euro suurust kahjumlikku heategevusprojekti? Loomulikult mitte. Lihtne loogika ütleb, et kui Tallinna linn suudab sama tegevust teha 31 euroga ja teenida sellega tulu, siis EuroPargi 48 €/trahv „kuluhinnang” on õhust võetud.
EuroPargi trahvitulu ja „samas suurusjärgus” kuluväide ei lähe kokku ka ettevõtte üldpildiga. 2024. aastal:
• Trahvid, viivised ja hüvitised: 1 433 905 € (aruanne 2024, Lisa 15)
• Aruandeaasta puhaskasum: 1 641 927 €
• Kogu jaotamata kasum: 7 097 983 €
Lisaks on oluline, et trahvitulu läheb läbi „muude äritulude” (kokku 2 654 788 €), mitte „müügitulu” (15 596 500 €). Trahvitulu osa kogutuludest on ~8%. Ometi just see 8% on kõige kõrgema marginaaliga osa ärist — kontrollöri palk on koondatud „kaubad, toore, materjal ja teenused” reale, mis on 12 332 356 € kogu tegevuse kohta, mitte ainult trahvide kohta. Eraldada trahvide tegemise kulu ülejäänust on auditi kontekstis võimatu — ning just seda Kovanen ära kasutab, heites õhku numbreid, mida keegi ei saa kontrollida.
Aga 48 eurot pole ainuke number, mida EuroPark on kasutanud. On veel üks paljastavam number mis näitab päris reaalsust ja see tuleb nende enda klienditeeninduselt.
Mai 2026. Parkija registreeris oma auto rakenduses ühe numbri valesti — 941XXX asemel 942XXX. EuroPark tuvastas vea, tunnistas seda kirjalikult ja vähendas trahvi. Aga täielikult tühistada ei saanud. Miks? Põhjendus:
„Paraku ei saa me trahvi täismahus tühistada. Iga meist sõltumatu eksimuse tõttu väljastatud trahv toob meile tööd ja kulu, mis on kokku suurem kui 10 eurot. Trahvi summat vähendades võtsime suurema osa tekkinud kulutusi enda kanda.”
Seal see on. Must valgel. Kovanen ütleb Pealtnägija kaamerale, et ühe trahvi kulu on „samas suurusjärgus” ehk ~48 eurot. EuroPargi enda klienditeenindus ütleb tarbijale kirjalikult: kulu on „suurem kui 10 eurot”.
48 eurot telekaamera jaoks. 10 eurot tegelikkuses. Vahe on viiekordne.
Nüüd teeme arvutuse, mida Kovanen Pealtnägija eetris teha ei tahtnud.
Kovaneni enda number: 25 000 trahvi aastas (Pealtnägija 02:35)
EuroPargi enda kulu: ~10 € trahvi kohta (klienditeeninduse kiri)
Auditeeritud trahvitulu: 1 433 905 € (2024. a. aruanne, Lisa 15)
Arvutus:
Kulupool: 25 000 × 10 € = 250 000 €
Trahvitulu: 1 433 905 €
Puhas kasum trahvidelt: 1 183 905 €
Kasumimarginaal: 83%
Oletame, et trahve on kaks korda rohkem nagu Kuuuurijas väideti, 45 000 aastas:
Kulupool: 45 000 × 10 € = 450 000 €
Trahvitulu: 1 433 905 €
Puhas kasum trahvidelt: 983 905 €
Kasumimarginaal: 69%
Ükskõik kuidas arvutada — tulemus on sama: EuroPark teenib trahvidelt ligi miljon eurot puhast kasumit aastas.
Kovaneni väide Pealtnägijas — „kulupool on samas suurusjärgus” — on matemaatiliselt ümber lükatud. Mitte meie arvamuse põhjal, vaid EuroPargi enda kahe numbri põhjal: 25 000 trahvi (Kovaneni enda sõnad) ja ~10 € kulu (klienditeeninduse enda kiri). Nende endi numbrid annavad miljoni euro suuruse kasumi.
Leppetrahvi eesmärk Eesti õiguses on hüvituslik, mitte karistuslik. VÕS § 162 lg 1 annab kohtule õiguse vähendada ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Riigikohus on seda korduvalt kinnitanud.
Tarbijavaidluste komisjoni liige Taavi Hein on seda põhimõtet rakendanud nii oma otsustes (19-1/24-08802, 19-1/25-10488) kui ka Pealtnägija intervjuus, kus ta selgitas: mõistlik leppetrahv on kahe- kuni kolmekordne parkimistasu — mitte 50- kuni 100-kordne.
Kui parkimistasu on 1 euro, siis mõistlik leppetrahv on 2–3 eurot. Mitte 50. Mitte 70. Mitte 100.
EuroPark on TVK otsused demonstratiivselt ignoreerinud ja kaebas need hoopis kohtusse (tsiviilasi nr 2-24-19243 ja nr 2-25-21266). Selle asemel, et alandada trahve vastavalt TVK soovitusele, tõstis EuroPark neid: 40 € → 60 € → 100 €.
1. EuroPargi klienditeenindus: trahvi kulu on ~10 €
2. Kovanen Pealtnägijas: 25 000 trahvi aastas
3. Auditeeritud aruanne: trahvitulu 1 433 905 €
Järeldus: EuroPark teenib trahvidelt ligi miljon eurot puhast kasumit aastas.
Kovaneni väide, et „kulupool on samas suurusjärgus”, on ilmselge vale — tema enda ettevõtte numbrite põhjal.
See miljon eurot ei ole kahju hüvitamine. See on süstemaatiline karistamine, mis rikub leppetrahvi hüvituslikku olemust ja mille ebamõistlikkust on kinnitanud nii Tarbijavaidluste komisjon, Riigikohtu praktika kui ka EuroPargi enda klienditeenindus.
Kasuta seda infot omaTVK ja kohtu vaidluses. Küsi EuroPargilt: „Kui teie klienditeenindus kinnitab, et trahvi kulu on ~10 eurot, siis miks nõuate 70?”
Jaburus 4: „Aastate jooksul ligi 1600 jõustunud lahendit”
„Aastate jooksul on nad enda sõnul saavutanud ligemale 1600 jõustunud lahendit, aga kriitikute sõnul ei näita see kogu pilti.”
1600 lahendit „aastate jooksul” — kõlab nagu pikaajaline statistika kogu EuroPargi ajaloo kohta. 2002. aastast alates. Kakskümmend aastat. Mõõdukas number, eks? Kui mitte mõelda, et samal ajal käib firma ka ringkonna- ja maakohtutes ühe asjaga.
Tegelik pilt Riigi Teataja avalikust kohtuinfosüsteemist on aga selline:
Kovanen serveerib 1600 lahendit kui kogu ettevõtte 23-aastast ajalugu. Tegelikkus on drastilisem:
Riigi Teataja andmetel:
• 2022: 551 lahendit
• 2023: 510 lahendit
• 2024: 338 lahendit
• 2025: 388 lahendit
Viimase 4 aasta summa: 1 787 lahendit.
Kogusumma 2012–2025: 2 186 kohtulahendit.
EuroPark sai „ligi 1600 lahendi” mitte „aastate jooksul”, vaid viimase nelja aasta jooksul üksi (2022–2025: 1787). Numbri esitamine kogu ettevõtte ajaloo statistikana vähendab tegelikku mahtu vähemalt 4× ja peidab selle, et masshageja-tegevus on uus nähtus, mis algas 2022. aastal Transpordiameti lepingust ja vanade nõuete sissenõudmise lainet järgnenud aastatel.
Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-23-116531/33 ametlikult tuvastanud, et EuroPargiga oli tol hetkel (2024) seotud üle 2 500 menetluse. Mitte 1600. Üle 2500.
See on klassikaline „ligi” mäng. „Ligi 1600″ — kõlab usutav, kuni keegi avab kohtuinfosüsteemi ja sealt selgub tõde.
Jaburus 5: „Trahvide arv on langenud”
„Komaneni sõnul on parkimiste arv aastatega tõusnud, aga trahvide arv langenud, mis näitab tema hinnangul, et asjad on selgemaks vaieldud.”
2015: 8 lahendit
2020: 84 lahendit (5 aastaga tõus)
2025: 388 lahendit (10 aastaga tõus)
2015 → 2020: 950% tõus.
2015 → 2025: 4 700% tõus.
Kui selline statistika märgib „langustrendi”, on tegu loogika uperpalliga. Kovaneni jutu vastu räägib lisaks ta enda ettevõtte praktiline käitumine: 2024. aastal tõsteti trahvilage 55-lt 70 ja 100 eurole. Kui trahvide hulk tõesti langeks loomulikult, miks oleks vaja trahvitaset 82% tõsta, et säilitada trahvitulu?
Sama intervjuu järgmistes minutites ütleb Kovanen ise vastupidist:
„ eraparklatest tõstis europark trahvilae möödunud aastal juba 100 euroni.”
Kovanen ei vaidle sellele tsitaadile vastu — vaikne kinnitus. Trahvilage tõsteti 40-lt 100-le kahe aastaga. Kui trahve oleks aga „vähem”, oleks see äriotsus mõistetamatu. Reaalsus on lihtne: trahvide arvu pole üldse kontrollitud (Pealtnägijal ei olnud sellele juurdepääsu); kohtuasjade arv on kasvanud 48-kordselt; ja trahvimäärad on kasvanud 150%. Igas nähtavas mõõdupuus on kasv, mitte langus, seega ei ole ka “trahvid on langustrendis” numbrite põhjal usutav.
Jaburus 6: „Keskmine trahv on 40 eurot”
„Ta väidab, et ehkki üldtingimused seda lubavad, ei ole nad kunagi 100-eurost trahvi veel välja kirjutanud ning tegelikult sisse nõutud trahvide keskmine summa jääb 40 euro juurde.”
40 eurot — kõlab justkui usutavalt, eks? Probleem: see ei ole keskmine trahvisumma, see ei ole mediaan, see pole ka tüüpiline summa. Vaatame, mida 2025. aasta kohtulahendite andmebaas tegelikult näitab.
Trahvisumma jaotus:
• 5–15 €: 4,7% lahenditest
• 20–50 €: 32,4%
• 55 €: 14,7%
• 60–95 €: 20,0%
• 100 € ja üle: 16,5%
Mood (kõige sagedasem): 55 €
Mediaan: 55 €
Aritmeetiline keskmine: 91 € — enam kui poole suurem Kovaneni väidetust
Kovaneni „10–15 €” trahvid moodustavad 4,1% kohtulahenditest. Kovaneni 40 € lähedased trahvid moodustavad väiksema osa. Üle 60% kohtulahenditest on 55 € või rohkem.
Mis aga jääb täielikult Pealtnägija intervjuust välja — Kovaneni „keskmine 40 €” varjab seda, et kohtumenetlustes ei küsi EuroPark mitte 40 eurot, vaid kümneid kordi rohkem. Lisanduvad andmepäringu kulu (10–25 €), sissenõudmiskulu (40 €), riigilõiv (60 €), juristibüroo tasud (kuni 906 €). Pavel Kordijevski juhtumis ulatus algse 45 € trahvi summa üle 1 200 euro. Enne kui EuroPark hagi tagasi võttis. Sellest Europark ei räägi.
Et Pealtnägija saade ei jätaks muljet, et see on üksik erandjuhus, näitame veel ühte ilmekat sõnumit, nende sadade sõnumite hulgast, mis jõudis meile pärast saate eetrisse jõudmist ja võtab ilmekalt kokku kogu Europargi tegevuse ja näitab et 40 eurot on väga kaugel reaalsusest ja näitab summasid, mida tegelikult inimestelt nõutakse mõneeurose saamata jäänud tulu eest – kulude hüvitamine või meeletu kasumi teenimine? Eks igaüks otsustab ise.
„Minu trahv oli aastaid tagasi 30 € ja lõpuks nõudis EP kohtu kaudu 1 400 €, kuid õnneks vähendas kohtunik nõuet 650 €-le, mille olin sunnitud tasuma.” — kolme lapse ema, Pealtnägija eetri järgne kiri.
30 € trahv lõppes 650 € maksega — see on 2 000% juurdehindlus algse rikkumise summale. Selliseid juhtumeid on kohtuotsuste andmebaasis sadu. Need on tüüpilised, mitte erandlikud — ja Kovaneni „keskmine 40 €” on kas teadlikult valitud üksiku, soodsa numbri esitamine või lihtsalt valeandmete edastamine. Kohati jääb selle mehe numbritest mulje, et kas ta tegelikult ei juhi seda ettevõtet või lihtsalt esitab eetrikõlbulikke numbreid et asja ilusamaks rääkida. Igal juhul ei ole tegu ei läbipaistva ega eetilise käitumisega. Paned tähele, et Kovanen kunagi ei viita info allikale ja lihtsalt ütleb – “ega ma nüüd ei tule siia eetrisse ju udu ajama teile.”
Kovanen Kuuurijas: „Sellepärast ei anna inkassole”
„Aga nimelt ei anna neile inkassale, sellepärast, inkasso ainukene asi ja siht on nui neljaks, võlg välja nõuda, ükskõik mis see kaasus oli, ükskõik kes ta on, ükskõik mis seal juhtus.”
Kovanen loob kuvandi, et inkasso oleks parkija jaoks hullem — et EuroPark justkui kaitseb parkijat inkasso eest. Vaatame, kas numbrid kinnitavad seda väidet. Kasutame reaalset näidet — kolme lapse ema, kes pöördus meie poole pärast Pealtnägija saadet:
Kolme lapse ema. Algne trahv: 30 eurot. EuroPark nõudis kohtu kaudu: 1 400 eurot. Kohtunik vähendas: 650 eurot. Ema pidi tasuma 650 eurot — sest ta ei jaksanud kolme lapse kõrvalt asja lõpuni vaielda.
Mis oleks juhtunud, kui EuroPark oleks kasutanud inkassot?
Matemaatika: inkasso vs EuroPark kohtu kaudu
| Kululiik | Inkasso (VÕS § 113² — seadusega piiratud) |
EuroPark kohtu kaudu (piirmäär puudub) |
|---|---|---|
| Algne trahv | 30 € | 30 € |
| Sissenõudmiskulud | max 30 € VÕS § 113² lg 2 p 1 (nõue kuni 500 €) |
max 30 € VÕS § 113² lg 2 p 1 (nõue kuni 500 €) |
| „Juhituvastus” | 0 € sellist kululiiki ei eksisteeri |
10–25 € kohtuväliselt nõutud |
| Viivised (~2 aastat, ~12%) | ~7 € | ~7 € |
| Vahesumma (kohtueelne) | ~67 € | ~77 € |
| Riigilõiv | 0 € inkasso ei kaeba kohtusse 30 € nõude pärast |
~45 € |
| Esindajakulud (kaotaja kannab) |
0 € kohtusse ei minda |
~900 € 120 €/h × ~7,5 tundi (tüüphagi!) |
| KOKKU MAKSIMAALNE NÕUE | ~67 € | 1 400 € |
| Tegelikult makstud | max 67 € | 650 € |
Inkasso maksimaalne nõue (seadusega piiratud): ~67 € (max kahekordne põhivõlg)
EuroPark nõudis kohtu kaudu: 1 400 € — 4 500% rohkem
Ema tegelikult maksis: 650 € — 2 000% rohkem kui esialgne võlg.
Algne „võlg”: 30 eurot.
Tegelik saamata jäänud tulu: alla 1 euro.
See on “jaburuse” musternäidis kuidas Europark teeb 1 eurot saamata jäänud parkimistasust 1 400 eurose nõude kohtus.
Kohtunik vähendas EuroPargi 1 400-eurost nõuet 650 eurole — kärpides seda üle 50%. See tähendab, et isegi kohus leidis, et EuroPargi esitatud kulud olid pea kaks korda ülepaisutatud. Vaatamata sellele jätkab Europark igas kohtuasjas selgelt ülepaisutatud kulude esitamist.
See on kohtu enda kinnitus, et EuroPargi nõue ei olnud suunatud kulude hüvitamisele, vaid parkija maksimaalsele finantsilisele kahjustamisele. Kui üle 50% nõudest on „liigne” — siis kelle taskusse see „liigne” osa oleks läinud?
EFTA Legali taskusse — sest suurim osa kogunõudest on esindajakulud.
Ema maksis siiski 650 eurot — sest ta ei jaksanud kolme lapse kõrvalt lõpuni vaielda. Just sellele EuroPargi ärimudel ongi ehitatud: kohtukulude hirm sunnib nõrgemad alla andma, isegi kui parkijal oli õigus.
Miks inkasso ei saaks seda teha?
Inkassol on piirmäär. EuroPargil piirmäär puudub — sest EuroPark ei kasuta inkassot, vaid kohtusüsteemi. Ja kohtumenetluses jooksevad juurde riigilõiv, ülepaisutatud esindajakulud, mille lõppsumma ei ole seadusega piiratud.
Kovanen Kuuurijas: „Sellepärast ei anna inkassale.”
Tegelikkus: EuroPark ei anna inkassole, sest inkasso on seadusega piiratud. Inkasso saab nõuda maksimaalselt 67 eurot. EuroPark saab kohtu kaudu nõuda 1 400 eurot — ja seda ilma ühegi piirmäärata.
Kovanen ei kaitse parkijat inkasso eest. Kovanen kaitseb oma ärimudelit inkasso piirmäärade eest. Kohus on EuroPargi jaoks kasulikum kui inkasso — mitte parkijale, vaid EuroPargile.
Menetluskulud on EuroPargi tegelik relv. Leppetrahv 30 eurot on vaid sissepääsupilet kohtumenetlusse, kus kaotaja maksab kõik
„Maksku, mis maksab” on EuroPargi moto. Inkassos oleks maksnud 67 eurot. EuroPark nõuab aga 1 400 eurot. Vahe: 1 333 eurot. See vahe on maks, mille parkija maksab selle eest, et Kovanen ei anna asja inkassole.
Meenutame veel kord Kovaneni tsitaati: „Inkasso ainukene asi ja siht on nui neljaks, võlg välja nõuda.” Mis on siis EuroPargi siht? 30-eurose nõude pärast kohtusse minna, nõuda 1 400 eurot, millest enamus on oma juristibüroo tunnitasu? See ei ole võla sissenõudmine. See on kohtusüsteemi kasutamine kasumi teenimiseks kolme lapsega ema arvelt.
Kas tõesti pidid kolm Eesti last kuu lõpus tühja kõhtu kannatama lihtsalt sellepärast, et härra Kovanen saaks endale suuremat maja, kiiremat autot või nooremat naist lubada? Või on siin hoopis “jaburam” eesmärk – kantida see raha lihtsalt Leetu?
Kohati jääb mulje, nagu Kovanen ei olekski eestlane, kui vaadata, kuidas ta omaenda rahvaga käitub ning milliseid kannatusi ta inimestele põhjustab, kasutades kohtusüsteemi oma tahte peale surumiseks.
EuroPargi moto: isegi kui mul ei ole õigust, siis ma ostan endale õiguse või kustutan kohtulahendid – ja ikkagi on mul õigus.
| Inkasso (VÕS § 113²): | max 67 € |
| EuroPark kohtu kaudu: | 1 400 € (nõuti) / 650 € (makstud) |
| EuroPark kahjustab parkijat: | 10–21 korda rohkem kui inkasso |
Kovanen ütleb, et ei anna inkassole, sest inkasso nõuab „nui neljaks“. Tegelikkus: EuroPark nõuab 21 korda rohkem kui inkasso seaduslikult saaks. Inkasso on seadusega piiratud. EuroPark kasutab kohtusüsteemi, kus piirmäärasid ei ole — ja mängib „maksku, mis maksab” mängu, kus maks on kolme lapse kõhutäie arvelt. Vot see on “jaburuse” tipp härra Kovanen kui sa tuled lapse laualt toitu ära võtma selleks et see viia niigi lookas Leedu omanike lauale.
„The world has enough for everyone’s need, but not enough for everyone’s greed.“ – Mahatma Gandhi
Jaburus 7: „Hagi tagasivõtmine ei muuda midagi”
„Kas see tegevus sellisel moel muudab midagi, kas inimesed saaksid tasuta nüüd parkida või olukord oleks kuidagi teistsugune, nagu tarbija suhtes? Vastus on ei.”
See on Kovaneni vastus küsimusele hagi tagasivõtmise mustri kohta — süstemaatilise praktika kohta, kus EuroPark loobub hagist enne otsuse jõustumist. „See ei muuda midagi” — parkijad ei pääse, kõik jätkub nii nagu enne.
Kui see tõesti midagi ei muuda, on raske selgitada Pavel Kordijevski juhtumit. Tartu kesklinna parklas pargitud auto, 45-eurone trahv, 15 kuuline vaidlus, kolmes kohtu astmes. Miks on vaja hambad ristis kohtuotsus edasi kaevata, kui ebasoodne lahend Europargile midagi ei muuda?
Tuletame hetkeks meelde ka kurikuulsat Kuuuurija intervjuud ja mida Karol seal väitis: (20:11) “Aga nimelt ei anna neile inkassole, sellepärast, inkasso ainukene asi ja siht on nui neljaks, võlg välja nõuda, ükskõik mis see kaasus oli, ükskõik kes ta on, ükskõik mis seal juhtus.”
Mida teeb aga Europark ise kohtus? See ei ole enam “nui neljaks” vaid see on juba kordades tugevam “Maksku, mis maksab” lähenemine. Europark on koguaeg arvanud, et see info jääb kenasti kohtuseinte vahele ja meediale võib ajada “sõbralikku” mulli aga ise käitub kohtus parkijatega kordades suurema kahju tekitajana kui inkasso seda kunagi teeks.
• Algne trahv: 45 €
• Kohtuasi 2021. aastal alanud, jõudis Riigikohtuni
• EuroPark loobus hagist enne otsuse jõustumist (lubas kustutada negatiivse pretsedendi)
• EuroPark maksis Kordijevskitele kohtukulud: 1 236,61 €
• Kogu protsess: 15 kuud, kolme kohtuastmega
Kui hagi tagasivõtmine „ei muuda midagi tarbija suhtes“, miks oli vaja:
1. Käia lihtsa trahviga kuni kõrgeima Eesti kohtuni — Riigikohtuni — võitlemaks ühe 45 € trahvi tagasivõtmise õiguse eest?
2. Maksta vastas poolele 1 236 € kohtukulusid + EuroPargi enda juristikulud (X summa)?
3. Kasutada selleks 15 kuud ja kolme kohtuastet?
EuroPargi tegevusmuster reedab Kovaneni jutu. Kui see midagi ei muudaks, oleks ratsionaalne lasta otsusel jõustuda ja maksta 45 € + minimaalsed kulud. Selle asemel kulutas EuroPark vähemalt 27-kordse algse trahvisumma, et hoida üks otsus avalikkuse silmade eest. Sellist käitumismustrit ei näita ettevõte, kelle jaoks pretsedent ei oma tähtsust.
Kovanen: “ega ma nüüd ei tule siia eetrisse ju udu ajama teile.”
Tartu Ringkonnakohus tuvastas asjas 2-23-116531/33 (21.03.2024 määrus) selle mustri sõnaselgelt:
„Määruse kohaselt rikub hagist loobumine olulist avalikku huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 4 mõttes. Hageja on Eestis üks põhilisi parkimisteenuse osutajaid ja kohtutes masshageja – kohtuinfosüsteemi andmetel on hagejaga seotud menetlusi üle 2500. Seega on hagejal määrav roll parkimisteenuse osutamisega seotud kohtupraktika kujundamisel.
Loobudes järjekindlalt pärast negatiivse kohtulahendi selgumist hagist, kõrvaldab hageja avalikult kättesaadavad kohtulahendid, milles tema nõuded jäävad rahuldamata.
Sellest võib avalikkusele jääda mulje, et parkimise eest määratud õigusvastase leppetrahvi suhtes ei saa kohtust õiguskaitset. Samuti ei teki hagejal ega teistel parkimisteenuse osutajatel stiimulit parkimisteenuse osutamisel õigusvastase praktika muutmiseks, sest seda kirjeldav ja õiguspärasele käitumisele suunav kohtupraktika jääb avalikkusele saladuseks.”
See tuvastus on ringkonnakohtu tasandil — mitte üks arvamus, vaid kohtumäärus. Kovaneni „ei muuda midagi” on otseselt vastuolus kohtu enda hinnanguga ja näitab selgelt et Europark ei soovi, et teised parkijad saaksid teada milliste vahenditega on võimalik Europarki kohtus võita – aga Härra Kovanen võite rahuliku südamega magada, sest me avalikustame need kõik ükshaaval siin lehel nii et miski ei jää enam avalikusele saladuseks 😉
Jaburus 8: “Kohtute ressursi raiskamine on jabur — aga me jätkame”
„Et kas nagu Eesti kohtute ressurssi peaks raiskama 20 või 30 euroste trahvide sissenõudmiseks? Absoluutselt mitte, see on väga jabur tegevus, kõikidele osapooltele, eriti kohtule, nagu umbe lasta nagu mingi parkimistrahvide pärast, nagu kohturessurssi, väga jabur tegevus, nõus. Ja ükski teenuse osutaja vahet ei ole, mis valdkonnas sa oled, siis ei saa ju lubada seda, et ärimudel sisaldab seda, et inimesed tarbivad teenust, sellest maksmata. Ehk siis kogu see kontroll, kogu see, et meie lähme nagu kohtus lõpuni”
Lugege seda lõiku kaks korda. Esimene lause: 20–30 euroste trahvide kohtusse viimine on „väga jabur tegevus”. Kohe järgneval lausel: „meie lähme kohtus lõpuni nende nõuetega“. Kovanen tunnistab, et tegevus on jabur — ja kuulutab samas, et nad jätkavad.
Harju Maakohtu tsiviilosakonnas on 35 kohtunikku. EuroPargi 388 lahendit 2025. aastal jaotuvad 11–12 EuroPargi asja kohtuniku kohta aastas. Kui anda kõik nõuded kahele kohtunikule, oleks neil 100% töökoormusest täidetud ainult ühe ettevõtte 1–15 € maksmata parkimistasudega.
Kohtunike töökoormus on niigi kriitiline — ERR uudis 2026: „Kohtunikud vaevlevad keerukate kohtuasjade ja tööjõu puuduse all”.
Käesolev kohtuasi 2-25-120939: kohtunik Kaija Koik, kelle töölaual on üle 145 vanema tsiviilasja, mis on saabunud kohtusse varem ja vajavad samuti tähelepanu (Harju Maakohus, 24.04.2026 selgitus menetlusosalistele).
Kovanen tunnistab, et see on jabur. Tarbijavaidluste komisjon nimetab seda jaburaks. Kohtunikud nimetasid seda jaburaks 2-23-116531/33. Kõik osapooled nõustuvad: Europargi tegevus on jabur. Sellest hoolimata EuroPark jätkab, sest kohtu kasutamine on osa ärimudelist — täpselt nii, nagu Taavi Hein ütles: „Kaupleja on justkui kirjutanud selle õiguskaitsevahendi kasutamise õiguse sisse enda ärimudelisse.”
Telia, Swedbank, Olerex, Elering — kõik suured Eesti ettevõtjad lahendavad 1–30 € võlgnevusi klienditeenindusega, mitte kohtumenetlusega. Helistatakse, saadetakse meeldetuletus, lepitakse maksegraafik. Massnõuete kohtusse viimine on äärmuslik samm, mida tehakse vaid siis, kui kõik muu on ebaõnnestunud.
Miks ei suuda Eesti suurim eraparkimisettevõte tegutseda samade meetoditega? Vastus: sest klienditeenindus oleks tegelikult odavam juhul kui EuroPark soovib lahendada võlgnevust. Tegelikkuses soovib ta teenida 70–100 € trahvi, sissenõudmistasusid, juristi-tunnitasusid ja riigilõivu kompensatsiooni. See on äri, mitte võla sissenõudmine, sest saamata jäänud tulu on tavaliselt 1% ja karistus 99%. Pikemalt loe siit: parkimistrahv.ee/europargi-karistus
Vaata kasvõi Punkt 6 – kolme lapsega ema näidis. Kas küsida klienditeeninduse kaudu 30 eurot või kohtu kaudu 1 400 eurot. Europark on oma valiku teinud.
Jaburus 9: „Me ei nihverda” — aga tunnitasu räägib teist keelt
„Noh, me ei saa endale lubada seda, et me siin midagi nihverdame või teeme, kujutame ette, et teeme midagi seadusevastast, et see kõik on väga tugev avaliku tähelepanu all. Kõik on läbi vaieldud ja kõik on by the book.”
„Me ei nihverda.” Vaatame siis, mis tegelikult maksab EuroPargi esindamine kohtus — ja mida sama juristibüroo küsib siis, kui kulud peaks katma Europark mitte parkija. Avatud turul konkurentsi tingimustes on hoopis teised hinnad, kui see mida kohtus parkija käest küsitakse.
Dokument siin: EFTA Legal OÜ Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti 16.10.2023 hankepakkumuste avamise protokoll
Hankemenetlus: avalik, madalaima hinnaga pakkumus. Kaks pakkujat.
EFTA Legal OÜ pakkumus: 50 eurot/tund (KM-ta), 60 eurot/tund (KM-ga).
OÜ Advokaadibüroo Andrei Matvejev: 70 eurot/tund (KM-ta).
EFTA Legal tunnistati edukaks pakkujaks. Teenuse sisu: juriidiline nõustamine, dokumentide koostamine, esindamine — täpselt sama laadi töö, mida EFTA Legal teeb EuroPargi nimel tarbijate vastu kohtus ainukese vahega et Europargi asjad on tüüphagid copy/paste mille koostamisele kulub 10 minutiti aga Narva hanke puhul tuleb reaalselt ka tööd teha.
Nüüd kõrvutame.
| Olukord | EFTA Legal tunnitasu | Kes maksab? |
|---|---|---|
| Avatud turul, konkurentsi tingimustes (Narva hange, 2023) | 50 €/h | Narva linn |
| EuroPargi tüüphagid tarbijate vastu (kohtusse esitamine) | 110–120 €/h | Kaotanud tarbija |
EuroPargi tüüphagi koostamine on vormiline šabloonidokument: muudetakse nimi, registreerimismärk, kuupäev, parkimisala nimi. Sama tekst, sama ülesehitus, iga kord. Tegelik ajakulu: 10–15 minutit.
EFTA Legali menetluskulude nimekirjas esitatakse see aga 2–4,5 tundi tööd 110–120 € tunnitasuga. Tulemus: 240–540 €, mille kannab kaotanud tarbija.
Kui rakendada EFTA Legali enda konkurentsi tingimustes pakutavat hinda (50 €/h) ja tegelikku ajakulu (0,25 h), oleks hagiavalduse tegelik kulu ~12,50 eurot. Tarbijalt nõutakse selle eest kuni 540 eurot. Vahe: 43-kordne.
Kuidas see praktikas töötab: kohtuasi 2-23-17197
See juhtum illustreerib kogu mehhanismi ühe konkreetse tarbija näitel. Tartus pargitud auto, 30-eurone leppetrahv. Tarbija vaidlustas trahvi Tarbijavaidluste komisjonis — ja võitis. TVK otsustas, et trahv tuleb tühistada.
Normaalne ettevõte lõpetaks siinkohal. Tarbija sai õiguse, sõltumatu komisjon otsustas tema kasuks — asi lahendatud. EuroPark ei lõpetanud. Selle asemel esitas EuroPark kohtusse uue hagi, seekord tuvastushagi, et „tuvastada leppetrahvinõude esitamise õigus”. Eesmärk: mitte kaotada TVK otsuse järgimata jätmise eest mainekahju (kauplejate musta nimekirja lisamine), samas suruda tarbija kohtumenetluse kuludega nurka.
Tarbija T.P. loobus vaidlemast. Võttis hagi õigeks — mitte sellepärast, et ta eksis, vaid sellepärast, et kohtukulud kasvasid iga päevaga. Kohtuotsus 29.01.2024:
• Algne leppetrahv: 30 €
• Riigilõiv: 100 €
• EFTA Legal õigusabikulud: 605 € (tunnitasu 110 €/h)
• Kokku tarbija kanda: 735 €
30-eurone trahv muutus 735-euroseks kaotuseks — 24,5-kordne eskaleeritus. Tarbija, kes TVK-s õiguse sai, maksis lõpuks 24 korda rohkem kui algne trahv, sest tal polnud finantsilist jõudu EuroPargiga kohtus vaielda.
Kovaneni narratiiv on järjekindel: kohtukulud on „seadusest tulenevad”, nende suurust määrab kohus, EuroPark lihtsalt „kaitseb oma õigusi”. Vaatame seda loogikat lähemalt.
Kui EFTA Legal müüb avatud turul oma tööd 50 €/h, siis miks küsib ta EuroPargi kohtuasjades 110–120 €/h? Vastus ei saa olla „keerukam töö” — EuroPargi tüüphagid on kõik samad šabloonid, samal ajal kui Narva linnale osutatud teenus hõlmas nõustamist, hankeid ja esindamist erinevates asjades.
Vastus on lihtsam: EuroPargi asjades ei maksa teenust EuroPark — selle maksab kaotanud tarbija. Kui klient ei pea ise arvet tasuma, puudub igasugune surve hoida hinda mõistlikuna. Vastupidi — mida kõrgem tunnitasu, seda suurem surve tarbijale vaidlus lõpetada. Ülepaisutatud menetluskulud pole kõrvalmõju, vaid osa strateegiast.
Miljoneid teeniv ettevõte, kellel on lepinguline juristibüroo kuumaksel, versus üksik tarbija, kes peab kaitsma oma 30 eurot. Kes võidab? Mitte see, kellel on õigus — vaid see, kellel on raha.
Leppetrahvi eesmärk on kulude hüvitamine, mitte alusetu rikastumine. Kohtumenetluse eesmärk on õigusselgus, mitte vastaspoole finantsiline kurnatamine. Mõlemad on EuroPargi ärimudelis pea peale pööratud.
Kovanen ütles: „Me ei nihverda.” Narva hankemenetlus ütleb, et EFTA Legali tegelik turuhind on 50 €/h. Kohtuasi 2-23-17197 ütleb, et tarbijale esitatakse arve 110 €/h. Vahe on 120%. See ei ole „seadusest tulenev kulu” — see on teadlik hinnavahe, mis eksisteerib ainult sellepärast, et arve maksab keegi teine.
Nihverdamine on just täpselt see, millega nad tegelevad.
Jaburus 10: EFTA Legali pihtimused — mis jäid kaamera taha?
Pealtnägija näitas EuroPargi juhti. Samas oli toimetajatel veel materjali, mis eetrisse ei jõudnud — Kovanen edastas Mihkel Kärmasele EuroPargi sisesed kirjavahetused 14. aprillil 2026 (üks päev enne saate eetrisseminekut) e-postiga. Need kirjad sisaldavad EuroPargi juristibüroo EFTA Legal jurist Elari Arjakase isiklikke mahlakaid kommentaare.
Mõned tsitaadid sealt on omaette õpik selle kohta, kuidas EuroPargi õigusesindajad räägivad oma klientide tegevusest — siis, kui nad arvavad, et keegi neid ei kuule.
„Iseenesest on ta esitanud jah ca 100 lk jama menetlusse. Istungit taotlesin tõesti, sest ei viitsinud hakata sellisele jamale oma näppe kulutama ja kõiki asjasse puutuvaid ja puutumatuid vastuväiteid vaidlustama. Aga no, ma pigem võin seal kalli raha eest rääkida kõiki asju.”
Need on EuroPargi õigusesindaja Elari Arjakas sõnad — mitte tarbija, mitte aktivisti, vaid EuroPargi enda juristibüroo. EFTA Legal kutsub kohtuistungi just sellepärast, et nad ei viitsinud kirjalikult vastata vastuväidetele. Ja istungil — Elari enda sõnad — saab „kalli raha eest rääkida kõiki asju”. Kohus istub. Kohtunik kuulab. Riik maksab. Erlari teenib.
Sellepärast pöördusimegi meediasse et saad vastuseid, sest üks mees “ei viitsinud oma näppe kulutada” ja ei suvatsenud kohtu kaudu vastata lihtsatele küsimustele. Kohtudokumente copy/paste vorpima on väga usin, sest üle 90% Europargi hagidest esitabki just Elari Arjakas ja boonussüsteem on niiiii magus et Harju Maakohus on juba umbe aetud – 2025 aastal 684 menetlust. Loomulikult sellise mahu ja tulemustasu tagaajamisel ei ole aega “näppe kulutada” sisuliste vastuste andmisele – täiesti arusaadav liinitöö vajab tegemist teinekord hiliste õhtutundideni välja – jõudu tööle pensionäride, invaliidide ja kolme lapsega üksikemade käest raha ära võtmisega. Suur ja tugev mees tegeleb sellise “jaburusega”. Vanemad on kindlasti väga uhked oma juristist poja üle. EFTA Legal töökuulutus selgitab täpsemalt tulemustasu poolt.
Aga nii kui Elari Arjakas satub vastamisi endas tugevamaga poolega paneb ta kohtust jooksu. Vaata lahendeid: 2-24-121397, 2-23-126728, 2-24-144231, 2-24-138036, 2-23-143557 jne jne. Pikemalt saab lugeda siit: Kuidas Europark kustutab kaotused?
Tsiviilkohtumenetluses on osapoolel kohustus reageerida vastaspoole argumentidele kirjalikult. Kui see ei sobi — kui argumendid on liiga sisukad, et neid ükshaaval ümber lükata — siis hea taktika on kutsuda istung, kus saab rääkida „kõiki asju” suuliselt, ilma kirjaliku vastuse jälgi jätmata. Kostja peab sõidukulud katma, võtma vabaks päeva tööst, leidma esindaja. Ettevõtte jaoks pole kohtuistungi taotlemine kulu, vaid teadlik strateegia vastaspoole kurnamiseks. Tunnitasu 120 €/h, klient on EuroPark.
Veel üks Elari Arjakase tsitaat. Vaadake, kuidas ta argumenteerib leppetrahvi summat:
„EuroPark on seisukohal, et leppetrahvinõue ei ole ülemäära suur ega ebamõistlikult suur. Seda on ajakohastatud, kuivõrd ilmselgelt ei oleks 30-euro suurune leppetrahv parkimistingimuste rikkumisel piisav mõjutusvahend aastal 2026.”
EFTA Legali jurist väidab kostjale viidates, et 30 € trahv ei oleks 2026. aastal piisav mõjutusvahend. Sama jurist tsiteerib oma kirjas Tallinna avaliku tasulise parkimisala määrust nr 30 (20.12.2012): „avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise korral linnal õigus nõuda viivistasu 31 eurot“.
Ometi — EuroPark ise opereerib seda Tallinna linna parkimist 31-eurose viivistasu raames. See on EuroPargi enda halduses. EuroPark sõlmis Tallinna linnaga lepingu, mille raames sama tegevust teostatakse just 31 eurose karistusega. Kui EFTA Legali väide on tõsi — et 31 € pole piisav — siis EuroPark juhib teadlikult ebatõhusat ärimudelit Tallinna linna jaoks. Eraparklates, kus tarbijakaitse on nõrgem, peab summa miskipärast olema 70–100 €.
Tegelikult ütleb EuroPargi enda äriotsus: 31 € on Tallinna linnale piisav. Eraparklates jäid EuroPargil aga väheks, mistõttu ta kasvatas summat 40 € → 60 € → 100 €. Mõjutusvahendiks pole muutunud miski peale tarbija rahakoti.
Pole vaja kvalifikatsioone hinnata, et märgata vastuolu. Sama jurist ütleb kirjavahetuses „31 € ei tööta”, samal ajal kui tema enda kliendi ettevõte Europark teenindab sellega Eesti pealinna parkimist.
Aga lugu ei lõpe seal. Arjakase „30 eurot ei ole piisav mõjutusvahend” väitele annab lõpliku hinnangu Europargi klienditeenindus.
6. mail 2026 — kuu aega pärast Arjakase kirja — väljastas EuroPark Linnamäe tee 3 parklas leppetrahvi summas 15 eurot. Mitte 30 eurot, mida Arjakas peab ebapiisavaks. Mitte 55 eurot. Mitte 70. Viisteist eurot. Ja maksetähtaja ületamisel: 70 eurot — ehk 367% juurdehindlus hilinemise eest.
Kui tarbija esitas pretensiooni, tunnistas EuroPark enda viga ja vähendas trahvi 10 eurole. Ja siis kirjutas klienditeenindus lause, mis lükkab ümber nii Arjakase kui Kovaneni väited.
„Iga meist sõltumatu eksimuse tõttu väljastatud trahv toob meile tööd ja kulu, mis on kokku suurem kui 10 eurot.”
Arjakas: „30 € ei ole piisav mõjutusvahend”
EuroPark praktikas: väljastab 15 € trahve
EuroPargi klienditeenindus: tegelik kulu on ~10 €
Elari Arjakas väidab kirjavahetuses Pealtnägijaga, et 30 eurot pole piisav — samal ajal kui Europark väljastab trahve, mis on poole väiksemad sellest. Ja ettevõtte enda klienditeenindus kinnitab, et tegelik kulu on kolm korda väiksem sellest, mida Arjakas „ebapiisavaks” peab.
See pole enam vastuolu. See on jaburuse musternäidis.
18. septembril 2025 ilmus Eesti Päevalehes arvamusartikkel pealkirjaga „Õigusekspert: petturile ei tohiks anda loobumisvõitu”. Autor: Elari Arjakas, EFTA Legali jurist. Teema: kuidas nõuda väljapetetud annetusraha tagasi MTÜ Slava Ukraini endiselt juhilt Johanna-Maria Lehtmelt.
Arjakas esineb artiklis eksperdina. Ta analüüsib petturi vara peitmise skeeme. Ta kirjutab vara üleandmisest lähisugulastele, ebasoodsatest kohtutulemustest kõrvale hoidmisest ja vastutusahelast, mis peaks petturi lõpuks tabama. Ta nõuab jõuliselt, et „petturile ei tohiks anda loobumisvõitu”.
„Selgelt on Eestis ühiskondlik meelsus praegu see, et vähemalt midagi tuleks proovida teha, mitte niisama rahalises plaanis sisuliselt petturi võitu nentida.”
Ilus mõte. Petturit ei tohi lasta võita. Avalikkus väärib õiglust. Keegi peab vastutama.
Vaatame nüüd, mida see sama inimene teeb oma igapäevatöös.
Elari Arjakas on EFTA Legal OÜ võlamenetluse juht. EFTA Legal on EuroPark Estonia OÜ peamine kohtuesindaja. Arjakas allkirjastab EuroPargi hagiavaldused, esindab EuroParki kohtus ja võtab vastu otsuseid, kas hagist loobuda või mitte.
2025. aastal oli EuroPark seotud 684 kohtumenetlusega. Üle poole (52%) lõppes tagaseljaotsusega — kostja ei vastanud, EuroPark võitis automaatselt. Need kostjad on pensionärid, kes ei oska kohtule vastata või ajaliselt ei jõudnud. Üksikemad, kellel ei jätku juristi jaoks raha. Töötud, kes ei tea, et neil on õigus vaielda kuna kohtu dokument jätab mulje nagu nad on juba milleski süüdi. Elari Arjakas sõidab neist kõigist 120 €/h tunnitasu ehk ülepaisutatud esinduskuludega nagu teerulliga üle — ning kutsub ennast Eesti Päevalehe veergudel „õiguseksperdiks” ja samal ajal müüb avatud turul konkurentsi tingimustes teenust 50 €/h.
Aga mis juhtub, kui keegi vaidleb vastu?
Siis ilmub välja teine Elari Arjakas. Mitte arvamuslehe „õigusekspert”, vaid Eesti kohtusüsteemis ebasoodsaid lahendeid kustutav esindaja.
„Hageja on Eestis üks põhilisi parkimisteenuse osutajaid ja kohtutes masshageja — kohtuinfosüsteemi andmetel on hagejaga seotud menetlusi üle 2500. Loobudes järjekindlalt pärast negatiivse kohtulahendi selgumist hagist, kõrvaldab hageja avalikult kättesaadavad kohtulahendid, milles tema nõuded jäävad rahuldamata. Sellest võib avalikkusele jääda mulje, et parkimise eest määratud õigusvastase leppetrahvi suhtes ei saa kohtust õiguskaitset. Samuti ei teki hagejal ega teistel parkimisteenuse osutajatel stiimulit parkimisteenuse osutamisel õigusvastase praktika muutmiseks, sest seda kirjeldav ja õiguspärasele käitumisele suunav kohtupraktika jääb avalikkusele saladuseks.”
See ei ole parkimistrahv.ee hinnang. See on kohtu hinnang. Tartu Ringkonnakohus tuvastas, et EuroPark — Arjakase juhtimisel — kustutab süstemaatiliselt ebasoodsaid kohtulahendeid. Just nimelt seda, mida Arjakas oma arvamusartiklis petturile ette heidab: „loobumisvõidu” andmist.
Arjakas: Pettur ei tohi võita. Avalikkus väärib läbipaistvust. Vastutusahelat tuleb jälitada lõpuni.
Arjakas kohtus: Kohe kui kohtunik teeb EuroPargile ebasoodsa otsuse — üks päev, kaks päeva, viis päeva hiljem — laual on hagist loobumise avaldus. Otsus tühistatakse. Pretsedenti ei teki. Kohtupraktika jääb „avalikkusele saladuseks” (ringkonnakohtu sõnad, mitte meie omad).
Kes see ongi see Elari “läbipaistvus” mida avalikkus väärib?
Juhtum 2-23-116531/33 on eriti kõnekas. Pavel Gordijevski — juristiharidusega pereisa — võitis EuroPargi vastu teises astmes. EuroPark kaotas ringkonnakohtus. Mis järgnes? Arjakase klient ei leppinud tulemusega. Nad ei jätnud otsust jõustuma. Nad läksid Riigikohtuni — Eesti kõrgeima kohtuastmeni — et saada õigus hagi tagasi võtta. 45 eurot. Viiseteist kuud. Kolm kohtuastet. Tulemus: otsused kustutatud, Gordijevskile makstud üle 1 236 euro kohtukulusid.
Kui „hagi tagasivõtmine ei muuda midagi” (Kovaneni sõnad Pealtnägijast), siis miks maksta üle tuhande euro ja käia Riigikohtus ühe tühise 45 euro pärast? Vastus: sest otsus MUUDAB midagi. See loob pretsedendi. See näitab, et EuroPargi nõuded ei pea kohtus vett aga seda ei tohi ju ometi avalikusele näidata. Kus on nüüd see Elari “läbipaistvus”?
Kostja, kes julges vastu hakata, võitis 2% juhtudest. See pole kohtumõistmine — see on tööstuslik sissenõudmine, kus vastaspoole võiduvõimalus on statistiliselt olematu.
Aga see 2% — need üksikud juhud, kus keegi tegelikult vaidleb — just need on need juhud, kus Arjakas paneb jooksu. Viis tuvastatud juhtumit, kus EuroPark kaotas ja tõmbas kohe hagi tagasi:
| Kohtuasi | Otsuse kuupäev | Loobumise kuupäev | Vahe |
|---|---|---|---|
| 2-24-121397 | 12.11.2025 | 13.11.2025 | 1 päev |
| 2-23-126728 | 03.12.2025 | 05.12.2025 | 2 päeva |
| 2-24-144231 | 23.05.2025 | 28.05.2025 | 5 päeva |
| 2-24-138036 | 20.06.2025 | 26.06.2025 | 6 päeva |
| 2-23-143557 | 20.12.2024 | 20.01.2025 | 31 päeva (2 otsust tühistati!) |
Ühesõna kasutab oma juristi haridust ja õigust et nõrgemast osapoolest üle sõita. Paneb kohtust jooksu, kui satub tugevamaga kokku. Ja kirjutab Eesti Päevalehes, et „petturile ei tohiks anda loobumisvõitu“. Paraku aga üle 50% kohtusse kaevatud parkijates annavad just Elarile loobumisvõidu.
Avalik nägu: Eesti Päevalehe veergudel „õigusekspert”, kes nõuab, et petturid vastutaksid, et „petturile ei tohiks anda loobumisvõitu” ja et avalikkus väärib läbipaistvust.
Igapäevatöö: EuroPargi võlamenetluse juht, kes süstemaatiliselt kustutab ebasoodsaid kohtulahendeid, paisutab kohtukulud tavainimesele üle jõu käivate summadeni, kiusab tuhandeid kaitsetuid inimesi 30 sendise saamata jäänud tulu pärast — ja paneb kohtust jooksu kohe, kui keegi julgeb vastu hakata.
Arjakas kirjutas Lehtme kohta: „Tahaksin oponeerida viimati kõlama jäänud seisukohtadele, et Lehtme skeem on lõpuni vettpidav.” Meie tahaksime oponeerida seisukohtadele, et EuroPargi skeem on lõpuni vettpidav. Vahe on ainult selles, et Lehtme skeemi uurib prokuratuur. EuroPargi skeemi juhib „õigusekspert” Elari Arjakas ise.
Kuidas Elari Arjakas skeemitab?
EuroPargi süsteemne praktika ei ole kohtunike ees lihtsalt „agressiivne, aga seaduslik” esindamine. See on hoolikalt üles ehitatud mehhanism, mille iga osa töötab ainult seni, kuni keegi seda lähemalt ei uuri.
Kohtuvälises meeldetuletuskirjas nõuab Arjakas parkijalt „sõiduki omaniku/vastutava kasutaja selgitamisega seonduvaid kulusid” — 10 eurot (alates 2026 juba 25 eurot). Aga kohtus see number kaob. Hagiavalduses on leppetrahv 55 € + sissenõudmiskulud 40 € (VÕS § 113¹). „Juhituvastus” on kadunud.
Miks? Sest Arjakas teab, et selline kululiik on leiutatud — Eesti seadus sellist kategooriat ei tunne. See ei kuulu ei VÕS § 113¹ ega § 113² kohaldamisalasse. Tegelik Transpordiameti päringu hind on 0,40 eurot. Arjakas nõuab kohtuväliselt 25 eurot — 6 000%-line juurdehindlus. Aga kohtus ta seda esitada ei julge, sest seal tuleks seda tõendada.
Süsteem töötab, kuna enamik tarbijaid ei pöördu kohtusse ja maksab ära kohtuvälise nõude. Harju Maakohtu jõustunud otsustes (2-21-131200 ja 2-22-122604) on kohus juba vähendanud sissenõudekulu tegeliku tasemeni — 1,50 eurot. Arjakas teab neid lahendeid väga hästi aga jätkab 25 euro küsimist. Kas juba lõhnab pettuse järgi? Vaatame edasi.
Arjakas deklareerib kohtumenetlustes oma tunnitasuks 120 €/h. Selle summa maksab kohtuvaidluse kaotanud pool — ehk enamasti inimene, kes julges EuroPargile vastu vaielda. Tüüphagi puhul, kus Arjakas kasutab standardset hagiavalduse malli, deklareeritakse 7,55 tundi tööd.
Samal ajal pakkus EFTA Legal OÜ 2023. aasta oktoobris Narva Linnavalitsusele avatud hankes juriidilisi teenuseid hinnaga 50 €/h. Sama büroo, sama kvalifikatsioon, sama inimene. Vahe on lihtne: Narva linn võtab soodsaima pakkuja. EuroPargi parkijad ei saa teha valikut – järjekordselt ühepoolselt pealesurutud fikseeritud hinnaga teenus nagu ka Europargi tüüptingimused parkijatele.
Nii kujuneb olukord, kus 1-eurose parkimise ületamisega kaasnev finantsrisk on kostjale üle 1 000 euro (leppetrahv + sissenõudmiskulud + riigilõiv + esindajakulud + kohtulahendist tulenev viivisenõue). Seda nõuab inimene, kes kutsub end meedias „õiguseksperdiks” ja samas tekitab parkijatele laastavat finantskahju. (Vaata punkt 6 kolme lapsega ema tagasisidet kus Elari nõudis 1 400 eurot mõne eurose saamata jäänud parkimistasu eest).
Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus omal algatusel (ex officio) hindama, kas tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega (VÕS § 42 lg 1). See on seaduse kohaldamise küsimus, mida kohus teeb poolte taotlustest sõltumata — iura novit curia põhimõte (Irene Kull, VÕS I kommenteeritud väljaanne, Juura 2016, lk 221).
Arjakas on jurist. Ta teab seda kohustust. Aga kas ta on kunagi üheski kohtuasjas juhtinud kohtuniku tähelepanu ex officio kontrollile? Mitte kunagi. See oleks ju enesehävituslik — sest ex officio kontroll tähendaks, et kohus peaks hindama, kas 55-eurone trahv 1-eurose parkimistasu eest on „ebamõistlikult kahjustav”. Iga mõistliku hinnangu tulemus oleks: jah, on.
Seega Arjakas vaikib. Ta loodab, et kohtunik ei mäleta või ei tea seda kohustust. Ja 193 tagaseljaotsust 2025. aastal näitavad, et ta loodab õigesti.
EuroPark avaldas 03.09.2024 oma veebilehel hoiatuse: „Ettevaatust! EuroParki nimel on välja saadetud õngitsuskirju.” 10. veebruaril 2025 kinnitas EuroPark Facebookis: „EuroPark saadab teavitused alati europark.ee lõpuga domeenilt.”
Ometi saabuvad Arjakase kohtueelsed nõudekirjad domeenilt @eftalegal.ee — mitte @europark.ee. EuroPargi enda kriteeriumide järgi kvalifitseerub Arjakase nõudekiri automaatselt õngitsuskirjaks ja kui inimesed neid pidevalt späm-iks märgivad siis need kirjad kohale enam ei jõua. Iga inimene, kes järgib EuroPargi enda soovitust, peaks seda kirja ignoreerima või spämiks märkima. Ja kui ta ignoreerib — saab ta kohtukutse.
Iga EuroPargi hagiavalduse punkt 4.5 (meie endi asjas identselt sõnastatud) sisaldab Elari palvet: „Kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, palub hageja TsMS § 407 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada.” Arjakas teab, et üle poolte juhtudest kostja ei vasta. Ta teab, et sel juhul teeb kohtunik tagaseljaotsuse ilma sisulist kontrolli läbi viimata. Ta teab, et VÕS § 42 ex officio kontroll jääb tegemata. Ja ta ehitab kogu oma skeemi sellele, et kohtupoolne kontroll jääbki tegemata.
2025. aastal: 193 tagaseljaotsust. 0 ex officio VÕS § 42 kontrolli. Tarbijavaidluste komisjon, mis lahendab samu EuroPargi vaidlusi, viis ex officio kontrolli läbi 4 korda 4-st.
Pettusskeem ei saa toimida ühepoolselt. Arjakas esitab nõuded. Aga kes need rahuldab?
Harju Maakohus. 2025. aastal tegid Harju Maakohtu kohtunikud 193 tagaseljaotsust EuroPargi asjades. Mitte üheski ei teostatud VÕS § 42 lg 3 kohast tüüptingimuste ex officio kontrolli. Sama kontrolli viis läbi Tarbijavaidluste komisjon iga kord, kui EuroPargi asi nende ette jõudis — ja iga kord tühistas leppetrahvi või vähendas seda drastiliselt.
Kas Harju Maakohtu kohtunikud ei tunne seadust? Kas nad ei tea, et Euroopa Kohus ja Riigikohus on korduvalt leidnud, et ex officio kontroll on kohustuslik — isegi tagaseljaotsuste puhul? (TsMS § 436 lg 7; RKTKo 3-2-1-68-16, 3-2-1-77-16, 2-15-3430/58, 2-17-117146/31) Kas nad ei tunne VÕS § 42 kommenteeritud väljaannet, kus Irene Kull kirjutab must-valgel: „Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama, seda ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine“?
Väga hästi tunnevad. Aga käituvad tarbijatega nii, nagu neid seadusi ei eksisteeriks.
Arjakas teab seda. Ta ehitab sellele oma skeemi. Ta taotleb tagaseljaotsuseid, sest ta teab, et kohtunik tüüptingimusi ei kontrolli juba aastaid. Ta ei juhi ka sellele tähelepanu, sest see hävitaks tema skeemi. Ja kohtunikud ei kontrolli, sest — miks? Sest on hõivatud? Sest on „harjunud”? Sest Arjakas on esitanud neile juba sadu identseid hagiavaldusi ja keegi pole kunagi varem kontrollinud ja kohtuniku jaoks on asi muutunud juba rutiinseks “liinitööks”?
Õigusekspert? Või pettusskeemi eestvedaja, kes on oma skeemi kaasanud ka Harju Maakohtu uinutatud kohtunikud? Vot see on juba “jaburus³ kuubis” Härra Kovanen.
Jaburus 11: „Suure avaliku tähelepanu all olev ettevõte”
„Kui me oleme nii suure avaliku tähelepanu all olev ettevõte ja tegevus, nagu ütlesin, 25 miljonit parkimist aastas. Noh, me ei saa endale lubada seda, et me siin midagi nihverdame või teeme, kujutame ette, et teeme midagi seadusevastast, et see kõik on väga tugev avaliku tähelepanu all. Kõik on läbi vaieldud ja kõik on by the book.”
Kogume kokku, mis selle „suure avaliku tähelepanu all” 17-minutilises intervjuus juhtus:
| Kovaneni väide | Tegelikkus / algallikas | Kõrvalekalle |
|---|---|---|
| 25 miljonit parkimist aastas | 4,2 miljonit (aruanne 2024) | 6× ülespuhutud |
| 10 € päringu kulu „põhjendatud” | 0,40 € tegelik kulu, nüüd küsitakse 25 € | 62× juurdehindlus |
| 1 200 000 € kulu trahvide tegemiseks | Tallinna linna teenus 31 €/trahv | Tegutsevad kahjumiga? |
| 1600 lahendit „aastate jooksul” | 1787 lahendit ainult 4 aastaga (2022–2025) | 4× alavääristatud |
| Trahvide arv „langenud” | 2015 → 2025: 48,5× kasv | Faktiliselt vale |
| Keskmine trahv 40 € | Mediaan 55 €, keskmine 91 € (2025) | Üksiku numbri valik |
| Tagasivõtmine ei muuda midagi | Käisid Riigikohtuni, et saaksid hagi tagasi võtta | Vastuolu enda käitumisega |
| „Me ei nihverda” | Omaniku tuvastus 1,5 euro pealt 25 euro peale, mida kohtus küsida ei julgeta. | 500 000 EUR nagu maast leitud aastas kohtuväliselt |
| Kohtute koormamine on jabur | Jätkavad seda — ärimudel | Tunnistas enda tegevuse jaburust |
| „Me ei nihverda” | EFTA Legal turuhind 50 €/h, tarbijatelt nõutakse 110–120 €/h | Strateegiline kurnamine kohtus |
17 minutit, kümme väidet, kümme jaburust. Ühe juhi suust. Auditeeritud aruandega, kohtuotsustega, hankemenetluse protokolliga, tema enda firma sisekirjavahetusega tõendatud.
Kui ettevõte väidab eetris numbreid, mida tema enda majandusaasta aruanne kümme kuud tagasi ümber lükkas — kelle järelevalve all see toimib? Tarbijakaitse? TVK soovitused on EuroPargi enda esindaja Elari Arjakase sõnul „siin ei ole midagi karta” (sisekirjavahetus 02.04.2026). Tarbijavaidluste komisjon? Otsuseid (nr 19-1/24-08802, 19-1/25-10488) ignoreeritakse — vaidlustatakse kohtus, kus EuroPark on kuulutatud „masshagejaks“. Riigikohus? Kasutatud just selleks, et negatiivseid lahendeid kustutada.
„Suur avalik tähelepanu” eksisteerib peamiselt EuroPargi enda PR-dokumentides ja ISO 9001 sertifikaadis. Tegelikus elus on se üks 17-minutiline saade paari aasta tagant. Aga kas Eesti rahvas sai vastused, millal Europark inimlikult käituma hakkab? Kahjuks mitte.
Eesti suurim masshageja numbrites
Kovanen rääkis Pealtnägijas langustrendist. Tegelikkus on vastupidine.
Tartu Ringkonnakohus tuvastas 2024. aasta märtsis, et kohtuinfosüsteemi andmetel on EuroPargiga seotud menetlusi üle 2 500. Ringkonnakohus nimetas EuroPark Estonia OÜ-d sõnaselgelt „masshagejaks” — ettevõtteks, kellel on „määrav roll parkimisteenuse osutamisega seotud kohtupraktika kujundamisel”. See ei ole meie tõlgendus. See on ringkonnakohtu tasandi tuvastus kohtuasjas 2-23-116531/33.
Üle 2 500 — kumulatiivsete menetluste arv (Tartu Ringkonnakohus, 21.03.2024)
684 — menetluste arv ainuüksi 2025. aastal (KIS andmed)
380 — lahendatud kohtuasja 2025. aastal
129 — uut kohtuasja 2026. aasta aprilli alguse seisuga
Ehk keskmiselt 2,7 uut kohtuasja iga tööpäev. Languse asemel kestev, järjepidev kohtusüsteemi kurnamine ja mille nimel?
Harju Maakohtu tsiviilosakonnas on 35 kohtunikku. Kui jagada 380+ lahendatud EuroPargi asja nende vahel, saab iga kohtunik aastas 11–12 EuroPargi trahviasja. Sisuliselt oleks vaja kaht täiskohaga kohtunikku, kes tegeleksid ainult ühe eraettevõtte 1–15-euroste parkimistasude vaidlustega. See on üle 5% kogu tsiviilosakonna ressursist — olukorras, kus kohtusüsteem on niigi ülekoormatud.
Üle 2 500 menetlust: Tartu Ringkonnakohtu 21.03.2024 määrus, kohtuasi 2-23-116531/33
684 menetlust (2025): kohtuinfosüsteemi andmed (KIS)
380 lahendatud (2025): kohtuinfosüsteemi statistika
129 uut (2026 aprill): Pealtnägija saade, 15.04.2026
Kovanen ise ütles Pealtnägijas: „Kas Eesti kohtute ressurssi peaks raiskama 20- või 30-euroste trahvide sissenõudmiseks? Absoluutselt mitte!” Samas lauses kinnitab ta, et seda jätkatakse. Jabur on tunnistada probleemi ja jätkata selle probleemi tekitamist.
Isegi kui sa võidad — keegi ei saa teada
Aga numbrid räägivad ainult poolt lugu. Teine pool on see, mida sa nende numbrite tagant ei leia.
Tartu Ringkonnakohus tuvastas kohtuasjas 2-23-116531/33 midagi, mida parkimistrahvi saanud inimene ei oska isegi kahtlustada: EuroPark kustutab süstemaatiliselt kohtulahendeid, kus ta kaotab. Taktika on lihtne — kui kohtuotsus on EuroPargi vastu, loobub EuroPark hagist enne otsuse jõustumist. Lahend kaob avalikest registritest. Keegi ei saa teada, et parkija kunagi võitis.
„Hageja on Eestis üks põhilisi parkimisteenuse osutajaid ja kohtutes masshageja — kohtuinfosüsteemi andmetel on hagejaga seotud menetlusi üle 2500. Seega on hagejal määrav roll parkimisteenuse osutamisega seotud kohtupraktika kujundamisel. Loobudes järjekindlalt pärast negatiivse kohtulahendi selgumist hagist, kõrvaldab hageja avalikult kättesaadavad kohtulahendid, milles tema nõuded jäävad rahuldamata. Sellest võib avalikkusele jääda mulje, et parkimise eest määratud õigusvastase leppetrahvi suhtes ei saa kohtust õiguskaitset. Samuti ei teki hagejal ega teistel parkimisteenuse osutajatel stiimulit parkimisteenuse osutamisel õigusvastase praktika muutmiseks, sest seda kirjeldav ja õiguspärasele käitumisele suunav kohtupraktika jääb avalikkusele saladuseks.”
Ringkonnakohus leidis, et selline käitumine rikub olulist avalikku huvi TsMS § 429 lg 4 mõttes. See ei ole ühe kohtuniku arvamus — see on ringkonnakohtu tasandil kinnitatud tuvastus, et EuroPark manipuleerib kohtupraktikaga.
Kovanen: “Noh, me ei saa endale lubada seda, et me siin midagi nihverdame või teeme, kujutame ette, et teeme midagi seadusevastast, et see kõik on väga tugev avaliku tähelepanu all. Kõik on läbi vaieldud ja kõik on by the book.”
Härra Kovanen tule mõistusele, kui kõik on “by the book”, siis miks Eesti kohtunikud kisa tõstavad? Ju ikka ei ole by the book.
Mõtle sellele hetkeks. Sa saad 70-eurose trahvi. Sa otsid internetist, kas keegi on kunagi EuroParki vastu võitnud. Sa ei leia midagi — sest EuroPark on need lahendid ära kustutanud. Sa maksad trahvi ära, sest arvad, et vaielda pole mõtet. Ja EuroPark teab, et sa just seda arvadki. See on kuvand mida tahetakse säilitada ükskõik mis hinnaga.
Tema pere võitis EuroParki ringkonnakohtus. Aga enne kui otsus jõustus, võttis EuroPark hagi tagasi ja maksis Gordijevskitele hoopis 1 236,61 eurot menetluskulusid. Parem maksta tuhat eurot ühele inimesele kui lasta ühel kohtulahendil jõuda avalikkuse ette, kus tuhandete teiste jaoks oleks see olnud pretsedent.
Kui Kovanenilt selle kohta küsiti, vastas ta: „Kui sa näed kohtus vaidleva poolena, et sul ei ole kasulik seda avalikuks lasta, siis loomulikult sa kasutad enda õigusest tulenevad õiguseid seda tagasi võtta.”
See ei ole juhus. See on disainitud jaburus mida Europark ära kasutab ja see 30 päevane edasikaebamise aken ei olnud seaduseandja poolt selleks tegevuseks algselt mõeldud.
EuroPark võitleb samaaegselt kahel rindel: kohtus võidab ta tagaseljaotsustega (50%) — sest inimesed ei julge vaielda ja Harju Maakohtunikud ei kontrolli Europargi tüüptingimusi kuigi seadus seda nõuab (Loe lisaks “Võlaõigusseadus ja leppetrahv“) – see on üks suur põhjus, miks Europargile meeldib oma “äri” kohtu kaudu ajada. Kui aga keegi siiski julgeb ja võidab, kustutab EuroPark lahendi ära. Tulemus: avalik kohtupraktika näitab ainult EuroPargi võite. Kaotusi ei eksisteeri. Süsteem on ehitatud nii, et sa ei saa kunagi teada, et sul oli lootust võita. Kovanen vastab: “Me ju ei nihverda”
Suurim jaburus: kuhu raha tegelikult läheb
Aga kõige suurem jaburus on see, kuhu kogu see raha läheb.
EuroPargi 2024. aasta majandusaasta aruanne — allkirjastanud Karol Kovanen 12. juunil 2025, auditeerinud PricewaterhouseCoopers — näitab must-valgel, mis kogu sellest trahvitsirkusest, kohtusüsteemi koormamisest ja tarbijate hirmutamisest tegelikult välja tuleb.
Trahvitulu: 1 433 905 € (Lisa 15: „Trahvid, viivised ja hüvitised”)
Puhaskasum: 1 641 927 €
Jaotamata kasum kokku: 7 097 983 €
Dividende Eestis välja makstud: 0 €
Laen Leedu emaettevõttele Estonia XP UAB: 2 550 000 € (ainuüksi 2024. aastal)
Nõuded emaettevõtja vastu: 250 556 € → 2 364 873 € — kasv 843% ühe aastaga
Loe need numbrid uuesti. EuroPark teenib Eesti tarbijatelt trahvidena üle 1,4 miljoni euro aastas. Puhaskasum on 1,6 miljonit. Jaotamata kasumina istub firmas seitsme miljoni eurot. Aga dividende pole Eestis välja makstud sentigi. Mitte kunagi.
Selle asemel liigub raha „laenudena” Leedu emaettevõttele. Ainuüksi 2024. aastal laenati Estonia XP UAB-le 2,55 miljonit eurot. Aasta alguses oli nõue 250 tuhat, aasta lõpuks juba 2,36 miljonit.
EuroPark Estonia OÜ (Eesti) → omanik Estonia XP UAB (Leedu) → omanik Parkdema UAB (Leedu) → omanik Lords LB / Modus Group (Leedu)
Raha liigub ühes suunas: Eesti tarbija taskust → EuroPark Estonia → „laen” → Leedu kontsern. Eesti riike ega ühiskond ei saa midagi. Ei ehitata ühtegi lastehaiglat ega looda lisaväärtust Eestis. Raha liigub Leedu kinnisvarasse.
See ei ole investeering Eesti parkimise paremaks muutmisesse. See ei ole uued parklad, paremad märgistused ega madalamad trahvid. See on Eesti tarbijatelt kokku korjatud rasvane koor — trahvide, kohtuvaidluste ja ülepaisutatud „sissenõudmiskulude” kaudu — mis liigub otse Leetu.
Ja selleks, et seda raha kokku korjata, ujutatakse Eesti kohtusüsteem üle sadade 1–15-euroste nõuetega, raisatakse kohtunike aega, saadetakse EFTA Legali nimelt ja domeenilt nõudekirju — mida inimesed peavad õngitsuseks — ja kõik selleks, et käputäis Leedu investoreid saaks oma raha tagasi koos intressidega, mis nad kulutasid Europargi ostu peale.
Eestlane pargib. Saab trahvi. Ei julge vaielda, sest kohtulahendeid, kus keegi on võitnud, pole näha. Maksab. Raha koguneb EuroParki. EuroPark laenab selle Leetu. Eestis ei muutu midagi paremaks. Mitte ükski euro ei tule tagasi parema parkimise, parema teeninduse ega parema Eesti vormis.
See pole parkimiskorraldus. See on raha ekstraheerimine Eestist. Ja majandusaasta aruanne tõestab seda iga numbriga.
EuroPargi ärimudel meenutab üha rohkem tagurpidi Robin Hoodi — võtan vaestelt ja annan rikastele.
Trahvitulu 1 433 905 €: EuroPark Estonia OÜ 2024. a. aruanne, Lisa 15 (muud äritulud, rida „Trahvid, viivised ja hüvitised”)
Puhaskasum 1 641 927 €: sama aruanne, kasumiaruanne
Jaotamata kasum 7 097 983 €: sama aruanne, omakapitali muutuste aruanne
Laen emaettevõtjale 2 550 000 €: sama aruanne, Lisa 19 (seotud osapooled, antud laenud)
Nõuded emaettevõtja vastu kasv 843%: sama aruanne, Lisa 19 (250 556 € → 2 364 873 €)
Dividende makstud 0 €: sama aruanne, kasumi jaotamise ettepanek lk 27
Aruande allkirjastas Karol Kovanen 12.06.2025. Auditeeris Rando Rand, PricewaterhouseCoopers (litsents nr 617).
Kokkuvõte: Mis on tegelikult „jabur”?
Karol Kovanen kasutas Pealtnägija intervjuus sõna „jabur” mitu korda. Kohtu ressursi raiskamise kohta. Tarbijavaidluste komisjoni soovituste kohta. Trahvi ja teenustasu samaväärsuse kohta.
Vaatame, mis on tegelikult jabur:
Jabur on see, kui ettevõtte juht tuleb riigi peatelevisiooni eetrisse ja räägib parkimisarvust, mis on kuus korda kõrgem tema enda allkirjastatud aruande omast.
Jabur on see, kui sama juht põhjendab 0,40-eurose päringu eest 25-eurose küsimist „taustatööga”, samal ajal kui ettevõte on automatiseerinud kogu protsessi 65 000-eurose IT-arendusega.
Jabur on väita, et ühe trahvi tegemine maksab 48 €, kui sama ettevõte teostab seda Tallinna linna jaoks 31 € eest. Kas EuroPark juhib siis kahjumlikku heategevusprojekti?
Jabur on rääkida „aastate jooksul saavutatud 1600 lahendist” siis, kui Riigi Teataja näitab 1787 lahendit ainult viimase nelja aasta sees.
Jabur on tunnistada eetris, et 20–30 euroste trahvide kohtusse viimine on „väga jabur tegevus” ja samas lauses kuulutada, et seda jätkatakse.
Jabur on käia Riigikohtuni võitlemas õiguse eest hagi tagasi võtta — väites samas, et see kõik tegelikult midagi ei muuda.
Jabur on EuroPargi enda õigusesindaja kirjas „ei viitsinud hakata sellisele jamale oma näppe kulutama” järgnenud kohtuistungi taotlemine — sest istungil saab „kalli raha eest rääkida kõiki asju“.
Jabur on väita „me ei nihverda”, samal ajal kui enda juristibüroo müüb avatud turul oma tööd 50 €/h ja tarbijatelt nõuab 110–120 €/h — teades, et arve maksab kinni parkija. Tarbija, kes TVK-s õiguse sai, maksis lõpuks 735 eurot, sest tal polnud jõudu miljoneid teeniva ettevõttega kohtus vaielda. Kas see ongi see “õigusselgus” millest Kovanen rääkis Kuuuurija saates?
Ja kõige jaburam on ehk see, et see kõik toimub väidetavalt „väga tugeva avaliku tähelepanu all”. Suure avaliku tähelepanu all, kus aastas räägitakse EuroPargist 17 minutit ja Karol Kovanen võib öelda mida iganes — ilma et keegi avaks ühtegi dokumenti ja kontrolliks.
17 minuti jooksul kümme selgelt dokumenteeritud jaburust. Mitte üks „eksimus” — kümme. Iga kord, kui Kovanen Pealtnägijasse oma firma kohta vabas tekstis rääkis, oli tema enda allkirja kandev dokument tema väidete vastu.
Pealtnägija küsis. Kovanen vastas. Vastuse tõlkimine ja tõe selgitamine aga alles käib.
Neli jaburat kliendikogemust
Pärast Pealtnägija eetrisseminekut jõudis meile sadu kirju ja internetti jäeti kommentaare. Neli neist räägivad täpselt sama mustrit.
„Kohus teises astmes ütles, et uusi tõendeid ei loeta ja vanade põhjal olen hoopis mina süüdi. Kuidas, kui mul ei ole juristi aitamas, siis kuidas mina peaks teadma, et ma pean tõele vastu rääkima? Maksan, kuna ei näe põhjust edasi võidelda — raha kulu ja närvid. Õiglust ei ole.”
„Panin auto parkima SMS-i teel, kopeerides kiirelt vana SMS-i, aga unustades muuta selles auto numbri. Jah, tõesti oli auto number teine, aga ma ju ometi tasusin! Seda autot, mille number SMS-is oli, parklas ju polnud. Mille eest ma siis maksin? Ikka selle auto eest, mis seisis parklas. Vaidlustasin, kuid Europark ei tühistanud trahvi! Raha said ja veel küsisid trahvi lisaks! Oleks tahtnud edasi vaielda. Aga kuna mul puuduvad piisavad teadmised juriidilistes vaidlustes, lasin kõrvad longu ja tasusin 10 eurot lisaks juba tasutud parkimistasule.”
„Mul on sama olukord aga mitte vale autonumbriga, vaid tähtede-numbrite järjekord oli valesti — 123ABC asemel ABC123. Ajasin pikalt taga, et okei, maksan trahvi ära, aga andke siis parkimise eest tasutud summa tagasi. Seda enam, et parklas oli 15 min tasuta algusaja märkimisel ja trahv tehti 9 min peale parkimist. Ei ole ma seda parkimise summat tagasi saanud.”
„Kiirustades Tartus tütre ülikooli lõpuaktusele trükkisin SMS-i ühe numbri asemele tähe. Tagasi auto juurde jõudes ja trahvi kojamehe vahel nähes ei saanud üldse aru, et mille eest — panin ju parkima. Said ka nii parkimise kui trahvi raha minult.”
Kolm viimast lugu räägivad sama asja: inimene maksis parkimise eest, tegi SMS-is trükivea ja sai selle eest trahvi. Igas neist sai EuroPark kätte nii parkimistasu kui trahvi — topeltmakse, mida keegi ei tagastanud. Üks telefonikõne, üks pilguheit SMS-andmetesse oleks piisanud, et tuvastada ilmne trükiviga. Seda ei tehtud.
Kovanen ütles Pealtnägijas: „Me ei nihverda.” Neli inimest, kes kõik maksid parkimise eest ja said selle eest karistatud, teavad täpselt, kuidas see „mittenihverdamine” tegelikult välja näeb.
Kuuuurija intervjuus (ajaliselt 02:40 paiku) ütles ta järgmist:
„See ongi see koht, kus me oleme hoidnud sellist kurssi, et meil on selline sisekultuuris selline väljend, et ära ole nõme. See kehtib nii parkija kohta kui ka meie kontrolli kohta.“
Ta tõi selle näite illustreerimaks, et kontrollid ei peaks trahvima inimesi, kes on teinud inimliku eksituse (nt kirjutanud auto numbrimärgis ühe tähe valesti), vaid keskenduma neile, kes pargivad teadlikult tasuta või teisi segades. Kaamera ees räägitakse ühte aga iga inimesed oma kogemuste põhjal ütlevad selgelt, et Europark nihverdab ja nõmetseb klientidega. Sellist käitumist ei saa ükski Eesti suurettevõte endale lubada peale Europargi aga samas kulutatakse 170 000 eurot reklaami peale, et näidata kui tore ettevõte me oleme – jaburuse tipp.
Viidatud allikad
1. ETV saade Pealtnägija (15.04.2026), EuroPargi juht Karol Kovanen, ajakirjanik Mihkel Kärmas
2. Kuuurija intervjuu (2025) Karol Kovaneniga
3. EuroPark Estonia OÜ majandusaasta aruanne 2024 (allkirjastatud 12.06.2025), audiitor PricewaterhouseCoopers — Tegevusaruanne lk 4 (4,2 mln parkimist), Lisa 15 (trahvid 1 433 905 €), bilanss (puhaskasum 1 641 927 €)
4. Tartu Ringkonnakohtu määrus 2-23-116531/33 (21.03.2024) — masshageja tuvastus, üle 2500 menetluse
5. Riigi Teataja kohtulahendite andmebaas (2012–2025) — täielik EuroPargi kohtulahendite statistika
6. EFTA Legal sisekirjavahetus 02.04.2026 ja 14.04.2026 — Karol Kovanen edastas need ETV ajakirjanikule e-postiga
7. Tallinna Linnavolikogu määrus nr 30 (20.12.2012) — viivistasu 31 € avalikul tasulisel parkimisalal
8. EuroPargi parkimistingimused (2025) — leppetrahv 100 €
9. Harju Maakohtu kiri menetlusosalistele tsiviilasjas 2-25-120939 (24.04.2026) — kohtunik Kaija Koik, 145+ vanemat asja menetluses
10. Tarbijavaidluste komisjoni otsused 19-1/24-08802 ja 19-1/25-10488 — leppetrahvide tühistamine ebaproportsionaalsuse tõttu
11. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti hankemenetlus nr 48 (06.10.2023) — „Juriidiliste teenuste osutamine”, EFTA Legal OÜ pakkumus 50 €/h, edukaks tunnistamise protokoll
12. Tartu Maakohtu otsus 2-23-17197 (29.01.2024) — õigeksvõtul põhinev otsus, tarbija loobus vaidlemisest pärast TVK otsust, menetluskulud 705 €