Trahv 55 eurot. Europargi saamata jäänud tulu oli 30 senti. Jah lugesid õigesti – kolmkümmend senti. Ülejäänud 54 eurot ja 70 senti — see ei ole hüvitis. See on karistus. Ja Eesti seadus ütleb selgelt: karistada võib ainult riik.
Kui sa oled saanud parkimistrahvi, siis tea, et sulle ei ole määratud leppetrahvi norme arvestades mõistlikku rikkumistasu, vaid tõenäoliselt kümneid kordi suuremat „mõjutusvahendit”. Selles postituses näitan numbritega, et EuroPargi 55-eurosest trahvist on 99% karistus ja ainult 1% tegelik kahju, ning tsiteerin Eesti tippjuristide seisukohti, mis kinnitavad, et selline ühepoolne kokkulepe on tühine.
1. Lihtne matemaatika: 1 euro vs 55 eurot
Mustika keskuse parklas on parkimistasu pärast 3 tundi tasuta parkimist 1 euro 30 minuti eest. Tegelik tasu, mille EuroPark oleks pidanud saama on 1 euro pargitud aja eest.
Aga ainult osa sellest 1 eurost kuulub EuroPargile. Pealtnägija saates Mihkel Kärmase küsimusele vastates kinnitas Karol Kovanen:
„Kui parkimine maksab näiteks üks euro, läheb 70 senti maa omanikule ja 30 senti parkimist korraldavale ettevõttele.”
Niisiis: kui rikkumisest tekkis EuroPargile reaalset saamata jäänud tulu 30 senti. Ülejäänud 70 senti oleks kuulunud kaubanduskeskusele — kes muide ei ole kohtus mingit nõuet esitanud, seega esindab Europark kohtus vaid oma osa nõudest.
2. Monopol ja kurb reaalsus: klient ei loe midagi
Leppetrahvil on kaks funktsiooni: surve täita lepingut ja tegeliku kahju hüvitamine. Mitte rikastumine ja karistamine.
💡 Absurdne võrdlus poe ja piimaga: Kujuta ette, et unustad poe iseteeninduskassas läbi lüüa 1-eurose piima. Ostukontroll tuvastab vea. Kas pood teeb sulle 70-100 eurose trahvi? Ei, sest kui pood nii käituks, ei läheks sinna enam keegi tagasi. Hüvitad piima hinna ja lähed eluga edasi.
Miks aga poe ees asuvas parklas nõutakse 70-100 eurot? Sest parklas valitseb monopol. Sulle on see “võta või jäta” diil, sest reaalset alternatiivi parkimiseks ei ole. Poes saad sa 5 piima vahel valida – parklas aga valik puudub. Just sellise monopoolse jõuasendi kuritarvitamise eest peabki seadus (VÕS § 42) klienti kaitsma sest parkimistrahv on juba suurem kui poekorvi maksumus. Ühe eest saad sa nädal aega süüa – teise eest müüakse sulle parklas “õhku”, millel reaalne kulu puudub või on sente saamata jäänud tulu näol. Mõtle kui palju kulub piima tootmisele, transpordile ja hoiustamisele ning nüüd mõtle kui suur on kulu mõne liiklusmärgi ülespanemisel. Piimatootja kasumimarginaal 5%, Europargi leppetrahvi kasumimarginaal 99%
Keskuse juhti ei huvita: Võid arvata, et kui tõestad keskuse tšekiga, et olid aus klient ja su eksimus oli minimaalne (unustasid kella või hilinesid 5 minutit), siis keskus astub sinu kaitseks välja kuna väärtustab sind kui maksvat klienti. Kurb tõde on see, et keskuse juhatajal ei ole sinust ega sinu trahvist sooja ega külma — neli pöördumist lihtsalt ignoreeriti.
Võrdsed karistused: Parklaoperaatori silmis on keskuse külastamine “mittevabandatav asjaolu”. Inimene, kes eksib kogemata ja minimaalselt, saab täpselt sama suure karistuse kui see, kes pargib pahatahtlikult parklas nädalaid. Karistused on võrdsed, hoolimata rikkumise astmest või tahtlusest. Sisuliselt peletab parkimisoperaator ja poe juhataja vaikiv nõusolek maksvad kliendid külastma konkureerivaid keskusi. Keskuse maksekviitung on selge tõend, et parklat kasutati sihtotstarbeliselt. Miks keskuse juht seda ignoreerib jääb arusaamatuks. Saage ükskord aru keskuse külastja ei ole kurjategija, ta ei tulnud sinna parkimise pärast vaid keskuse külastamiseks ja keskusesse jätnud märkimisväärse summa aga kapitalisti küüned sügelevad ja hakkab kohtu kaudu nõudma 30 senti saamata jäänud tulu nagu keskusesse oleks veel vähe jäetud.
NB! Kõik Eesti suurettevõtted (Telia, Swedbank, Olerex jne) lahendavad nii väikesed summad oma klienditeeninduse kaudu ainult Europark jookseb Eesti kohtusüsteemi ummistama. Isegi Europargi juht Karol Kovanen nimetab sellist tegevust “jaburaks” Pealtnägija intervjuus aga samas kinnitab, et sellist “jaburat” tegevust jätkatakse. Mis saaks siis kui kõik Eesti ettevõtted käituks nagu Europark?
3. Tühisuse tagajärg: EuroPark ei saa midagi
Kui leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur, siis mis juhtub? Kas kohus lihtsalt vähendab summat? Vastuse annab professor Irene Kull (VÕS I kommenteeritud väljaanne, lk 827):
„Kui ebaproportsionaalselt suure leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes ja kohus tuvastab selle tühisuse, toob see kaasa leppetrahvi kokkuleppe tühisuse täies mahus.”
See ongi asja tuum: kokkuleppe tühisus täies mahus. Kohus ei pea summat vähendama 31 eurole. Kui tingimus on ebamõistlik, on see tühine ja EuroPark ei peaks saama sentigi. See on seaduse hoiatav mõju ettevõtjatele, et nad ei koostaks röövellikke lepinguid aga kuna sellekohast kohtuotsust veel ei ole siis Europark jätkab oma tegevust vaatamata TVK kolmele otsusele 2024, 2025 ja 2026 aastal kuna need on soovituslikud mitte kohustuslikud.
4. TVK on teinud otsuse: 100 € on tühine
Tarbijavaidluste komisjon on seda teemat juba korduvalt lahanud. Siin on kolm värsket ja olulist lahendit:
- TVK 19-1/24-08802: 55-eurone trahv tühistati. Komisjon leidis, et leppetrahv ei tohiks ületada parkimistasu enam kui kaks korda.
- TVK 19-1/25-10488: 70-eurone trahv tühistati 100-eurose tingimuse tühisuse tõttu.
- TVK 19-1/26-01486: Komisjon ütles selgelt: jäik 100-eurone leppetrahv on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine.
Kokkuvõte ja lahendus
Me ei ole Europargi vastu, vaid mõistlike parkimistrahvide poolt. 1% hüvitist ja 99% karistust ei ole õiglane äripraktika. See on selgelt monopoolse seisundi kuritarvitamine.
Mida sa saad teha?
- Ära maksa kohe: Emotsiooni pealt maksmine on see, millele süsteem tugineb.
- Vaidlusta: Esita avaldus TVK-le (see on tasuta). Viita ülaltoodud lahenditele.
- Kohtus vaidle vastu: Tugine VÕS § 42-le (tüüptingimuse tühisus).
- Liitu meiega: Toeta algatust “Parkimistrahv hüvituslikuks, mitte karistuslikuks“.