Miks peab iga eestlane üksi kohtusse minema, et tõestada seda, mida riik juba teab?
Kujutage ette olukorda. Riigi ametlik tarbijavaidluste organ on korduvalt öelnud, et EuroPargi parkimistrahvid on ebaseaduslikud. Riigikohus on neli korda kinnitanud, et mõistlik leppetrahv on 30 eurot. Liiklusseadus § 188 – 31 eurot. EuroPark ise opereerib Tallinna linna parkimist hinnaga 31 eurot rikkumise eest.
Ja ometi nõuab EuroPark teilt 100 eurot. Ja kui te ei maksa, kaebab ta teid kohtusse. Ja kohus peab uuesti otsast alustama, nagu poleks eelnevat kunagi juhtunud.
See ei ole Kafka romaan. See on Eesti Vabariik aastal 2026.
Mida riik tegelikult teab?
Vaatame, mida Eesti riigi ametlikud institutsioonid on EuroPargi trahvide kohta öelnud.
EuroPargi leppetrahvid on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühised. Leppetrahv ei tohiks ületada parkimistasu rohkem kui 2 korda. Ehk 1-eurose parkimise puhul — maksimaalselt 2 eurot.
Mõistlik leppetrahv eraparklas on umbes 30 eurot. See on Eesti kõrgeima kohtu korduvalt kinnitatud seisukoht.
Tallinna linna avaliku parkimise hankel opereerib EuroPark rikkumistasu 31 eurot. Seega EuroPargi enda äriloogika kohaselt on 31 eurot piisav.
Seadusandja on kehtestanud avaliku parkimise rikkumise eest viivistasu piirmääraks 31 eurot. See on riigi enda hinnang: kui palju on mõistlik nõuda parkimisreeglite rikkumise eest. Kui riik ise leiab, et 31 eurot on piisav avaliku parkimise rikkumise eest — millise loogikaga saab eraettevõte nõuda 100 eurot kaubanduskeskuse parklas?
Nüüd vaatame, mida EuroPark tegelikult nõuab.
100 eurot (alates 2025). Pluss 10 eurot “andmepäringu kulu” (tegelik hind Transpordiametilt: 20 senti). Pluss 40 eurot “sissenõudmiskulud”. Pluss kohtukulud. Keskmiselt 500 eurot. Minupuhul kokku juba 1 000 eurot ühe 1-eurose parkimise eest.
See on 33 000% juurdehindlus tegelikule kahjule (0,30 eurot on EuroPargi osa 1-eurosest parkimistasust).
Seadus on selge. Miks siis midagi ei muutu?
Võlaõigusseaduse § 42 lg 3 p 5 ütleb otse: tüüptingimus on tühine, kui see kohustab teist poolt maksma ebamõistlikult suurt leppetrahvi.
Mitte “vähendatav”. Mitte “vaidlustatav”. Tühine. See tähendab — õigustühine algusest peale. Null. Sa ei pea maksma midagi.
VÕS § 162 ütleb, et kohus peab ebamõistlikult suure leppetrahvi vähendama mõistliku suuruseni. Kas see tähendab et igaüks peab kohtusse pöörduma nii lihtsa asjaga? Tuleb nii välja seadust lugedes.
Riigikohus on kinnitanud, et leppetrahvi mõistlikkust tuleb hinnata tegeliku kahju suhtes. Leppetrahv, mis on 100X suurem tegelikust kahjust, on selgelt karistuslik. Aga karistamine on riigi monopol — eraettevõte ei tohi kodanikke karistada.
See kõik on kristallselge. Ja ometi — iga inimene peab ISE kohtusse minema, et seda uuesti ja uuesti tõestada.
Süsteemi absurdsus numbrites
Vaatame, kuidas see masin tegelikult töötab.
• EuroPargi leppetrahvide mediaan: 55 eurot
• EuroPark võitis 67% asjadest
• Tagaseljaotsused (kostja ei reageerinud): 52%
• Kostja võitis: 2%
EuroPark võidab 67% asjadest. Mitte sellepärast, et tal on õigus — vaid sellepärast, et 52% inimestest ei vasta kohtule üldse – mängivad surnut või kirjaoskamatut ma täpselt ei teagi. Nad ei tea oma õigusi. Nad kardavad. Nad arvavad, et kui ettevõte kaebab kohtusse, siis peab ettevõttel õigus olema, sest kohtusse ei kaevata ju niisama.
Ja need, kes võitlevad? Ainult 2% võidab. Mitte sellepärast, et seadus on EuroPargi poolel, vaid sellepärast, et inimestel ei ole raha advokaadi jaoks. Kohtukulud ületavad trahvi ennast mitu korda ja inimesed võtavad Europargi pakutud kompromissi vastu kus Europark vähendab nõuet ise vabatahtlikult.
Igaüks üksi — täpselt nii, nagu EuroPark tahab
See on EuroPargi ärimudeli geniaalsus. Nad teavad, et:
1. TVK otsused on soovituslikud. EuroPark võib need ignoreerida ja teebki seda. Pärast TVK otsust, mis tunnistas 60-eurose trahvi tühiseks, tõstis EuroPark trahvi 100 eurole.
2. TTJA ei saa sekkuda. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kinnitas meile 2026. aasta märtsis, et nad ei saa hinnata üksikute kauplejate lepingutingimusi ega sekkuda lepinguvaidlustesse. TVK otsused on soovituslikud.
3. Konkurentsiamet ei sekku. Nad keeldusid menetlust alustamast, öeldes, et tegemist on tsiviilõigusliku küsimusega.
4. Kohtul ei ole ühtset standardit. Iga kohtunik peab iga asja puhul uuesti otsast alustama, sest puudub siduv pretsedent piirmäära kohta, kuna ebasoodsad kohtuotsused Europark kustutab võttes hagid tagasi.
Tulemus? Iga inimene on üksi. Pensionär, kes sai 100-eurose trahvi, peab ise kohtusse minema. Ta peab ise teadma VÕS § 42 olemasolu. Ta peab ise teadma TVK otsustest. Ta peab ise oskama viidata Riigikohtu lahenditele. Ja ta peab tegema seda kõike olukorras, kus EuroPargil on palgal õigusbüroo, kes esitab iga tööpäev kaks uut kohtuasja.
See ei ole aus süsteem. See on süsteem, mis kaitseb tugevamat.
Kovanen ise kinnitab ebaseaduslikkust
“Pluss-miinus-null on neljakümmne euro juures.”
EuroPargi juht tunnistas telekaamera ees, et 40 eurot katab kõik kulud. Kõik üle selle on puhas kasum rikkumise pealt. 100-eurose trahvi puhul on 60 eurot puhas karistuslik tulu. Oota aga eraettevõte ei tohi ju kodanikke karistada — see on riigi monopol.
Sama Kovanen väitis ka, et “poodide ja haiglate parklates on trahvid kümme-viisteist eurot.” Tegelikkuses on need 70–100 eurot. See on kontrollitud fakt T1 kaubanduskeskuses Selveri parklas.
Aga oodake — 40 euroga nulli? Tõesti?
Kovaneni väide, et “neljakümne euro juures tuleme pluss-miinus-nulli”, sisaldab loogilist vastuolu, mis lammutab kogu EuroPargi argumentatsiooni.
Küsimus on lihtne: EuroPark opereerib Tallinna linna tänavaparkimist rikkumistasuga 31 eurot. Kas nad pakuvad seda teenust linnale kahjumiga?
Aga EuroPark on selle hankelepingu vabatahtlikult võtnud. Mitte keegi ei sundinud neid Tallinna linna parkimist opereerima. Ükski ettevõte ei sõlmi vabatahtlikult kahjumlikku lepingut.
Ja see pole veel kõik. Linna tänavaparkla on kallim opereerida kui kaubanduskeskuse parkla. Tänaval peavad kontrollörid jalgsi ringi käima, parkimisautomaadid vajavad hooldust, talvine korrashoid, vandalism. Kaubanduskeskuse parklas? Kaamerad fikseerivad numbrimärgi automaatselt, süsteem genereerib trahvi ilma inimese sekkumiseta. Kulud on kordades väiksemad.
Seega — kallimas opereerimiskeskkonnas (Tallinna tänavaparkla) teenib EuroPark kasumit 31 euroga, aga odavamas keskkonnas (kaubanduskeskuse automatiseeritud parkla) väidab, et 40 euroga tullakse nulli?
Variant A: 31 eurot on kasumlik → siis on “40 euroga tuleme nulli” vale.
Variant B: 40 euroga tõesti tullakse nulli → siis opereerib EuroPark Tallinna linnale 9-eurose kahjumiga. Vabatahtlikult. Aastaid. Miks?
Variant C: Numbrid on teised, kui Kovanen väidab → siis ta valetab telekaamera ees.
Igal juhul keegi valetab, sest numbrid ei valeta.
Leedu kinnitab sama. Sama kontserni ettevõte UniPark (Stova UAB) opereerib Leedus trahvidega 15–30 eurot. Kui sama omaniku ettevõte teenib Leedus kasumit 15–30 euroga, kuidas saab Eestis 40 euroga “nulli tulla”? Leedu ja Eesti opereerimiskulud on võrreldavad. Lisaks maksab Leedu ise käibemaksu aga Europark kirjutab selle Eesti tarbijale edasi.
Ja lõpuks — EuroPargi 2024. aasta kasum oli 1,6 miljonit eurot. Ettevõte, mis tuleb “ots otsaga kokku”, ei teeni 1,6 miljonit kasumit. See number üksi lükkab Kovaneni väite ümber.
Kui palju see maksumaksjale maksab?
EuroPark esitab aastas umbes 500 kohtuasja. Maakohtutesse laekus 2024. aastal 35 238 tsiviilasja, mida lahendas 93 kohtunikku. Esimese ja teise astme kohtute eelarve on umbes 42 miljonit eurot.
See tähendab, et ühe kohtuasja keskmine kulu riigile on 300–500 eurot.
EuroPargi 500 kohtuasjaga kulutab riik igal aastal hinnanguliselt 150 000 – 250 000 eurot maksumaksja raha selleks, et menetleda ühe eraettevõtte parkimistrahve. Trahve, mille kohta riigi enda organ on korduvalt öelnud, et need on juba ebaseaduslikud aga Europark jätkab kohtute kaudu surumist ja justkui üritab kohtu kaudu ebaseadusliku trahvi seadustada ja see tal tagaseljaotsustega ka õnnestub, sest keegi ei vaidle 50% juhtudel vastu.
Pange siia kõrvale asjaoluga, et EuroPargi keskmine põhinõue on sageli 15–55 eurot. Riik maksab rohkem ühe kohtuasja menetlemise eest, kui EuroPark ise nõuab.
Kohtusüsteem on muudetud EuroPargi tasuta inkassoteenistuseks.
Mida peaks riik tegema?
Lahendused on tegelikult lihtsad.
1. TTJA-le volitused eraparklate leppetrahvide piirmäära kehtestamiseks. Praegu TTJA ei saa sekkuda — aga saaks, kui seadust muudetaks. Üks otsus, mis kehtib kõigile. Mitte tuhandeid üksikuid kohtuasju millega koormatakse kohtusüsteemi mis on õiguse mõistmiseks mitte võlgade menetlemiseks.
2. TVK otsustele siduv jõud. Praegu on TVK otsused soovituslikud ja EuroPark ignoreerib neid. Kui TVK otsused oleksid siduvad — nagu paljudes teistes EL riikides — oleks probleem lahendatud.
3. Masshagejatele kohustuslik kohtueelne menetlus. Tartu Ringkonnakohus tuvastas juba 2024. aastal, et EuroPark on masshageja 2 500+ menetlusega. Ettevõte, kes esitab 2 kohtuasja iga tööpäev, peaks olema kohustatud enne kohtusse pöördumist läbima kohtueelse menetluse.
4. Leppetrahvide ülempiir seaduses. Kõige lihtsam lahendus: kehtestada seadusega eraparklate leppetrahvi ülempiir. Näiteks 2x parkimistasu (TVK soovitus) või 30 eurot (Riigikohtu praktika). Üks number. Kõigile. Vaidlus lõppenud ja kohtute koormus kukub märgatavalt.
Lõppsõna
Eesti Vabariik on õigusriik. Aga praegu on see õigusriik, kus üks ettevõte saab karistamatult ignoreerida riigi enda institutsioonide otsuseid, nõuda ebaseaduslikke trahve, koormata kohtusüsteemi sadade hagidega ja loota sellele, et enamik inimesi lihtsalt maksab — sest kohtusse minek on kallim kui trahv ise.
See ei ole tarbija kaitse. See on tarbija hülgamine, kus kodanik visatakse Europargi ette kellel on 20+ aastat kohtuskäimise kogemust ja öeldakse et seisa nüüd oma õiguste eest ISE. See on nagu Garry Kasparoviga malet mängida olukorras kus sa ei ole kunagi varem malet mänginud – võita on väga raske aga raske ei tähenda võimatu – mida me siin blogis ka tõestame.
• Ära maksa EuroPargi ebaseaduslikku trahvi automaatselt
• Vaidlusta trahv — viita TVK otsustele (19-1/24-08802 ja 19-1/25-10488) ja VÕS § 42 lg 3 p 5-le
• Kui asi jõuab kohtusse — vasta kindlasti. 52% inimestest ei vasta ja kaotab automaatselt
• Nõua leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 alusel — viita TVK soovitusele (max 2x parkimistasu) ja Riigikohtu praktikale (max ~30 eurot)
• Jaga seda artiklit — mida rohkem inimesi teab oma õigusi, seda rikkamaks muutub Eesti ühiskond.
Allikad: TVK otsused 19-1/24-08802 ja 19-1/25-10488; Riigikohtu lahendid 3-2-1-68-16, 3-2-1-76-16, 3-2-1-77-16, 3-2-1-175-16; VÕS § 42, § 162; Tartu Ringkonnakohtu määrus 2-23-116531/33; EuroPargi majandusaasta aruanded 2021–2024; Kuuurija intervjuu Karol Kovaseniga (veebruar 2025).