“Rikkumine” – 100-eurone karistus määratlemata teo eest
Punkt 13 ütleb “rikkumine”, aga ei ütle, mida käsitletakse rikkumisena.
Punkt 13 on EuroPargi lepingutingimuste kõige olulisem punkt – see on koht, kus 100-eurone leppetrahv nõutakse sisse. Loe seda tähelepanelikult: “Parkimislepingu rikkumisel kohustub Sõiduki kasutaja tasuma EP-le leppetrahvi üks sada (100) eurot.” See on selge. See on suures kirjas. See on kirjutatud karistamise eesmärgil mitte hüvitamise eesmärgil, kuigi karistada võib vaid riik.
Aga oota – mis on “Parkimislepingu rikkumine”? Kus on definitsioon? Kus on loetelu sellest, millised tegevused (või tegevusetused) moodustavad rikkumise? Loe kogu lepingut uuesti. Vaata punkti 1, 2, 3, 4… kuni punkt 20. Kas sa leiad lause, mis ütleb: “Tasuta parkimisaja ületamine loetakse Parkimislepingu rikkumiseks”? Ei. Seda lauset ei ole olemas. See on määratlemata.
Aga kuidas saab EuroPark nõuda 100-eurost leppetrahvi “rikkumise” eest, kui nad ei ole defineerinud, mis on nende jaoks rikkumine? See on nagu seadus, mis ütleb: “Keelatud tegevuse eest määratakse 100 eurot trahvi” – aga ei ütle, mis see keelatud tegevus siis on. Kas 5 km/h kiiruseületamine on keelatud tegevus parklas? Kas 10 minutit pikemalt parkimine on keelatud tegevus? Kas ühe minuti hilinemine on keelatud tegevus? Kui täpsustatud ei ole, siis keegi ei tea. Ja kui keegi ei tea, siis keegi ei saa ka järgida. Ja kui keegi ei saa järgida, siis karistus on ebaõiglane. See on põhiõiguse printsiip – nullum crimen sine lege (ei ole kuritegu ilma seaduseta). Sama põhimõte kehtib lepingutele: ei ole rikkumist ilma definitsioonita.
Punkt 14 loetleb “olulisi rikkumisi”, aga tasuta aja ületamist seal ei ole
Aga oota – kas EuroPark ei ole siiski kuskil selgitanud, mis on rikkumine? Jah, nad on. Punkt 14 algab sõnadega: “Parkimislepingu rikkumisel on EP-l õigus kasutada kõiki seadusest ja Parkimislepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.” Ja siis punkt 14 jätkub: “Parkimislepingu oluline rikkumine loetakse muu hulgas (kuigi mitte ainult): parkimislepingu korduv rikkumine, parkimisloa võltsimine/manipuleerimine, parkimissessiooni ajal parkimiskeelul parkimise algusaega muutes, registreerimismärgita sõiduki parkimine, teisi parkijaid häirivalt või keelatud kohas parkimine (nt haljasal või kõnniteel või puudega inimese parkimiskohal ilma loata jms).” Loe seda hoolikalt. Kas sa leiad “tasuta parkimisaja ületamine”? Ei. Kas sa leiad sealt “parkimistasu maksmata jätmine”? Ei. Punkt 14 loetleb olulisi rikkumisi, aga need on ekstreemsed juhtumid: võltsimine, parkimine keelatud kohas, teiste häirimine, registreerimismärgita auto jne.
Aga tasuta aja ületamine? Seda ei ole seal. See ei ole “oluline rikkumine”. Seda ei ole loetletud. Ja kui see ei ole loetletud, siis kuidas saab EuroPark väita, et tasuta aja ületamine on “Parkimislepingu rikkumine” (punkt 13), mis õigustab 100-eurost leppetrahvi? Punkt 13 ütleb üldiselt “rikkumine”, aga ei defineeri seda. Punkt 14 loetleb “olulisi rikkumisi”, aga tasuta aja ületamine ei ole seal. Seega on leping puudulik: punkt 13 nõuab leppetrahvi “rikkumise” eest, aga ei ütle, mis on rikkumine Europargi jaoks. Punkt 14 loetleb mõningaid rikkumisi, aga mitte seda rikkumist, mille eest enamik inimesi trahvi saavad (tasuta aja ületamine või tasu maksmata jätmine).
VÕS § 39: Ebaselgus tõlgendatakse koostaja kahjuks
Aga miks see juriidiliselt oluline on? Sest Võlaõigusseaduse § 39 ütleb: “Kui tüüptingimuse sisu on ebaselge, tõlgendatakse seda tingimuse kasutaja kahjuks.” See tähendab: kui EuroPark (tüüptingimuste koostaja) on jätnud midagi ebaselgeks (näiteks “rikkumise” definitsioon), siis see tõlgendatakse EuroPargi kahjuks ja tarbija (sinu) kasuks. Mis see praktikas tähendab? Kui leping ei ütle selgelt, et “tasuta parkimisaja ületamine on Parkimislepingu rikkumine”, siis tarbija võib eeldada, et see ei ole rikkumine, vaid lihtsalt teenuse jätkuv kasutamine, mille eest esitatakse arve (parkimistasu) 30min=1 euro mitte leppetrahv 100 eurot. Kas sa näed vahet? Arve tähendab: “Sa kasutasid teenust 30 minutit üle tasuta aja, palun tasuge 1 EUR.” Leppetrahv tähendab: “Sa rikkusid lepingut, palun tasuge 100 EUR.”
NB! Viivituse puhul saab nõuda vaid viivist, mitte aga 100-eurost leppetrahvi.
Kumb on mõistlik? Arve on teenuse eest. Leppetrahv on karistus rikkumise eest. Aga kui leping ei defineeri rikkumist, siis kuidas saab tarbija teada, et ta rikkus lepingut, mitte lihtsalt kasutas teenust ilma et oleks jõudnud selle eest veel tasuda? Vastus: ei saagi. Ja seetõttu VÕS § 39 ütleb, et ebaselgus tõlgendatakse tarbija kasuks. Kui EuroPark tahab väita, et tasuta aja ületamine on rikkumine, siis nad peavad seda selgelt lepingusse kirjutama. Nad peavad ütlema: “Punkt X: Tasuta parkimisaja ületamine loetakse Parkimislepingu rikkumiseks, mis annab aluse leppetrahvi (punkt 13) määramiseks.” Aga nad ei ole seda kirjutanud. Seega ebaselgus (kas tasuta aja ületamine on rikkumine või lihtsalt teenuse edaspidine kasutamine) tõlgendatakse tarbija kasuks → see ei ole rikkumine → leppetrahv ei ole õigustatud ja tuleb tühistada.
Praktiline näide: Olin valmis maksma, aga ei jõudnud piisavalt kiiresti
Aga kõige absurdsem on see: paljud inimesed, kes saavad 100-eurose leppetrahvi, olid valmis maksma parkimise eest. Nad ei püüdnud tasuta parkida. Nad ei püüdnud petta. Nad lihtsalt ei jõudnud piisavalt kiiresti tagasi parklasse. Näiteks: sa läksid Mustika keskusesse koos kolmeaastase lapsega. Tasuta aeg on 3 tundi. Sa arvasid, et saad 3 tunniga hakkama. Aga laps tahtis batuudil veel hüpata. Sa ei saanud teda ära tuua ilma nututa kuna mäng oli pooleli. Läks 30 minutit üle tasuta aja. Sa tulid tagasi parklasse. “Oi, ma ületasin tasuta aega, las ma maksan nüüd parkimistasu 30min=1 euro vastavalt kehtivale hinnakirjale Aga kojamehe vahel on hoopis 100 EUR leppetrahv.” Kas see on karistus või saamata jäänud tulu hüvitamine?
Kus on loogika? Sa ei keeldunud maksmast. Sa ei lahkunud parklast maksmata. Sa ei püüdnud tasuta parkida. Sa olid valmis maksma. Sa lihtsalt ei jõudnud piisavalt kiiresti. Kas see on “rikkumine”? Kas see on nii raske rikkumine, et õigustab 100-eurost leppetrahvi? Või on see lihtsalt paratamatu olukord, kus inimene ületas tasuta aega 30 minutit selleks, et tarbida kaubanduskeskuse teenuseid ja oli valmis maksma ettenähtud tasu. EuroPargi loogika ütleb: “Rikkumine! 100 EUR!” Mõistliku inimese loogika ütleb: “Teenuse kasutamine. Palun tasuge parkimistasu (1EUR).” Kumb on õigem? Kui leping ei defineeri rikkumist, siis VÕS § 39 ütleb: tõlgendatakse tarbija kasuks. See tähendab: mõistliku inimese loogika võidab. Teenuse kasutamine, mitte rikkumine. Parkimistasu, mitte leppetrahv.
Europargil on loomulikult 10 küünt ainult enda poole ja 1,6 miljonit kasumit on veel väha ja üritab igast sidrunist veel seda viimast välja pigistada ja trahvib isegi kaubanduskeskuse külastajaid, kes kasutavad parklat sihtotstarbeliselt, tarbivad teenuseid ja on nõus isegi parkimise eest maksma. Europark tuleb teeb 100 eurot trahvi – peletab kliendi ära ning klient sinna kaubanduskeskusesse oma jalga enam ei tõsta. Mustika keskuse juht kratsib nüüd kukalt, et miks külastatavus väheneb aga ei märka, et parkla on kollaseid Europargi trahve täis mis kliendid eemale peletavad. Väga vinge koostööpartneri olete valinud, kes hoolitseb selle eest et maksvaid kliente eemale peletada ja teie käive langetada.
Europargi seisukoht: Meile oli see 100 eurot rohkem väärt kui see käive mida klient oma eluaja jooksul keskuses kulutab – sellest me ju osa ei saa aga trahvist saab hea rasvase kõhutäie, mis sellest et see on võetud pensionääri, invaliidi või 3 lapsega üksikema taskust.
Praktilised sammud: Kuidas seda argumenti kasutada
Kui sina said 100-eurose leppetrahvi ja sa ei jõudnud piisavalt kiiresti tagasi (aga olid valmis maksma), siis lisa oma vastuväidetesse:
“EuroPargi parkimislepingu punkt 13 nõuab leppetrahvi ‘Parkimislepingu rikkumise’ korral. Aga lepingus puudub definitsioon, mis sätestaks, et tasuta parkimisaja ületamine kvalifitseerub ‘rikkumiseks’. Punkt 14 loetleb ‘olulisi rikkumisi’ (võltsimine, parkimine keelatud kohas jne), aga tasuta aja ületamist seal ei ole. VÕS § 39 ütleb, et tüüptingimuste ebaselgus tõlgendatakse koostaja (EuroPark) kahjuks. Kuna lepingus puudub selge seos tasuta aja ületamise ja ‘rikkumise’ vahel, eeldasin, et tegemist on teenuse jätkuva kasutamisega (mille eest tasutakse parkimistasu), mitte lepingu rikkumisega (mille eest nõutakse leppetrahvi). Olin valmis maksma parkimistasu, aga kojamehe vahel oli juba parkimistrahv. Seega puudus tahtlus ‘rikkuda’ lepingut. Palun kohtul tuvastada, et 100-eurone leppetrahv on õigusvastane, kuna ‘rikkumine’ on lepingus defineerimata ja ebaselgused tõlgendatakse tavaliselt tarbija kasuks.”
See argument töötab, sest:
- Viitab konkreetsetele punktidele (13, 14) ja näitab, et definitsioon puudub
- Viitab VÕS § 39-le – kohus peab arvestama ebaselguse tõlgendamist
- Eristab “rikkumist” ja “teenuse kasutamist” – see on võtmeküsimus
- Näitab head usku – olin valmis maksma, aga ei saanud
- Nõuab EuroPargilt tõendamist – nad peavad näitama, kus lepingus on “rikkumise” definitsioon
Kui kohus küsib EuroPargilt: “Kus on lepingus kirjas, et tasuta aja ületamine on rikkumine?” – EuroPark ei saa vastata konkreetse punktiga. Nad saavad ainult öelda: “No see on ju loogiline!” Aga juriidikas ei loe loogika, vaid lepingusse kirjutatu. Ja kui lepingusse ei ole kirjutatud, siis VÕS § 39 ütleb: tõlgendatakse tarbija kasuks.
Kokkuvõte:
Punkt 13 nõuab 100 EUR “rikkumise” eest, aga ei defineeri rikkumist.
Punkt 14 loetleb “olulisi rikkumisi”, aga tasuta aja ületamist seal ei ole.
VÕS § 39 ütleb: ebaselgus tõlgendatakse koostaja kahjuks.
Järeldus: Kui leping ei ütle “tasuta aja ületamine = rikkumine”, siis see on teenuse kasutamine (parkimistasu), mitte rikkumine (leppetrahv).
Kui said trahvi, viita VÕS § 39-le. Nõua, et EuroPark näitaks lepingu punkti, kus on “rikkumise” definitsioon. Kui ei näita → leppetrahv on õigusvastane.
PS: Jaga seda artiklit. Mida rohkem inimesi teab EuroPargi lepingust, seda paremini saavad nad ennast kaitsta Tarbijavaidluste komisjonis ja kohtus Teadmine on jõud. Ja sina võid olla see, kes paljastab selle ebaõigluse ja aitab teistel vältida sama lõksu. Seadus kaitseb sind kapitalistlike hüdrade eest, kui sa tead kuidas seadust kasutada. Seadus on nagu tuli millega võid valmistada maailma kõige maitsvana roa või maha põletada terve küla – käitu vastutustundlikult aga tea, et vastaspool seda ei tee nii et ära anna armu ja võitle oma õiguste eest, sest keegi teine seda sinu eest tegema ei tule.