Kuidas parkimisoperaator 25 aastaga terve riigi uinutas
Fiktsionaalne lugu, mis põhineb avalikult kättesaadavatel dokumentidel ja kohtumaterjalidel. Juriidilistel põhjustel, kuna kohtuotsust veel ei ole, nimetame ettevõtet „parkimisoperaatoriks”. Kõik esitatud faktid ja numbrid pärinevad avalikest allikatest, majandusaasta aruannetest ja ametlikest kohtumaterjalidest.
I osa: 25 aastat mugavustsooni
Üks parkimisoperaator on Eestis tegutsenud juba veerand sajandit. Terve põlvkond inimesi on üles kasvanud teadmisega, et kui parkimisaeg ületatakse, tuleb kollane trahviteade aktsepteerida ja maksta. Nii on see alati olnud. Mugav, turvaline, harjumuspärane.
Kohtunikud on 25 aasta jooksul näinud tuhandeid sarnaseid asju. Süsteem on nii hästi õlitatud, et laual lebav parkimistrahvi nõue ei tekita enam ammu küsimustki – umbes pooled juhtumid lõpevad tagaseljaotsustega, sest inimesed ei viitsi või ei julge isegi vastata ja mängivad “surnut” või “kirjaoskamatut”. Kohtuinfosüsteemi andmetel on selle ühe operaatoriga seotud menetlusi üle 2500 ja igapäevaselt lisandub umbes 2 uut hagi.
Kõik on justkui tavapärane. Kohtusüsteemist on sisuliselt saanud operaatori võlamenetluse osakond. Arvestades, et ühe kohtuniku töölaual on kuni 250 menetlust, kasutab see üks ettevõte üksi 10 kohtuniku täistööaega. Kas see on normaalne? Aga oota – midagi on justkui muutunud aga mis?
Muutus ei tulnud mitte tavainimese poolt, vaid hoopis operaatori enda kontorist. Uued omanikud – Leedu investeerimisfond Parkdema UAB emaettevõtte Estonia XP UAB kaudu – vaatasid numbreid ja nägid võimalust. Trahvid ja viivised tõid 2024. aastal sisse 1,43 miljonit eurot. Müügitulu oli 15,6 miljonit eurot ja puhaskasum 1,64 miljonit. Aga miks piirduda sellega. Kuidas me saaksime rohkem?
II osa: Algab operatsioon „Konna keetmine” – 2024
Teaduskatse on lihtne: kui visata konn keevasse vette, hüppab ta välja. Kui aga panna konn külma vette ja kuumutada aeglaselt, ei märka ta muutust enne, kui on liiga hilja. 2024. aastal alustas parkimisoperaator omaenda versiooni sellest katsest – ainult et katsealusteks olid 1,3 miljonit Eesti elanikku.
Aastaid kehtinud trahvisumma 30-40 eurot tõsteti vaikselt 60 euro peale (50% tõus). Käituti nagu väike laps, kes kompab piire – lepiti kokku, et okei, tõstame 50% ja vaatame, mis juhtub. Kas tekivad rahvarahutused? Kas eestlased tulevad tõrvikutega kontori ette? Kas keegi üldse märkab?
Võrdluseks – 2011. aastal Kreekas, majanduskriisi ajal, tõsteti Ateena metroopileti hinda kõigest 20 senti, ühelt eurolt 1,20 peale. Reaktsioon? Tekkis liikumine „Den Plirono” – „ma ei maksa“. Tuhanded inimesed marssisid metroojaamadesse, katsid piletiautomaadid prügikottidega ja avasid väravad: „Sõitke tasuta!” Maanteedel tõsteti tõkkepuud üles ja lasti autod läbi ilma teemaksu maksmata. See oli protest arusaama vastu, et rahvas on „maksumasin”, kellelt saab kriisi ajal suvaliselt raha juurde nõuda.
Proportsionaalselt on parkimisoperaatori trahv tuhandeid kordi suurem solvang kui need 20 senti, mis tõid miljonid eurooplased tänavatele. Aga mis juhtus Eestis? Vastus: mitte midagi. Keegi ei pannud 20 eurost hinnatõusu tähelegi.
III osa: Üks mees märkas – Taavi Hein ja TVK otsused
Või siiski pani keegi tähele? Jah – esimesena märkas seda Tarbijavaidluste komisjoni liige Taavi Hein, kes asjas nr 19-1/24-08802 (27.11.2024) tegi selge ettekirjutuse: parkimisoperaatori 60-eurone leppetrahv 5-eurose parkimistasu eest on VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tühine. Lihtsamalt öeldes: trahv on ebamõistlikult suur ja seda maksma ei pea, sest operaator on oma nõudega liiale läinud.
Mida tegi parkimisoperaator selle riikliku organi soovituse peale? Alandas trahve? Vaatas oma ärimudeli üle? Tundis piinlikkust või süümepiinu? Ei – vaatamata TVK selgele suunisele otsustati trahve hoopis veelgi tõsta. 2025. aastal jõudis trahvisumma juba 100 euroni. See on 150% tõus kahe aastaga. Operatsioon „Konna keetmine” peeti edukaks, sest tuli vaid üks „tühine” soovitus TVK poolt, mida ükski tarbija niikuinii ei loe.
Omanike poolt tulid selged juhised – „trahvivabrik” ei tohi seiskuda. Ja nii jätkaski ettevõte, mille 2024. aasta „muud äritulud” (kuhu kuuluvad trahvid, viivised ja hüvitised) olid kokku 2,65 miljonit eurot. Kogu see masin, 49 töötajat ja üle 650 parkimisala seitsmes Eesti linnas, töötas edasi nagu kellavärk VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes liiga suurteks tunnistatud leppetrahvidega.
2025. aastal tegi TVK järjekordse otsuse – seekord asjas nr 19-1/25-10488 (09.11.2025). Tulemus oli sama: 100-eurone leppetrahv 3-eurose parkimistasu eest (33-kordne vahe) tunnistati VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühiseks. TVK soovitas, et leppetrahv ei tohiks ületada parkimistasu rohkem kui 2 korda.
IV osa: Miks eestlane ei tule tõrvikutega tänavale?
Kas eestlased vähemalt nüüd tulid tõrvikutega tänavatele ja hakkasid musti prügikilekotte parkimisautomaatidele pähe tõmbama? Vastus on jätkuvalt – EI. Eestlane ei pannud seda tähelegi. Kuna meedia seda ei kajasta, mis meil Eestis toimub. TVK otsus on justkui ühe-kahe parkija vaidlus – dokument, mille juurde keskmine eestlane kunagi ei satu, sest sotsiaalmeedia skrollimine on saanud uueks rahvusspordialaks, milles eestlased muust maailmast maha jääda ei kavatse.
Ja nii ongi juhtunud, et teatakse kõike, mis maailmas toimub – aga see, miks parkimistrahv on kahe aastaga 150% tõusnud, pole kellegi aimu. Siin ei saa Eestlast süüdistada, sest see oli ju kogu projekti „Konna keetmine” mõte. Tõsta vaikselt trahve nii, et keegi ei märkaks – mission completed ja Eesti tarbija ei teadnudki millises Leedukate eksperimendis nad osalesid.
Aga seal, kus tavainimene ei märka, märkab süsteem iseennast. Operaator esitab igapäevaselt umbes 2 uut hagi, 2024. aastal oli 337 kohtulahendit, 2025. aasta juba 385. Avalik statistika näitab, et umbes 99% menetlustest lõpeb operaatori kasuks. See number kõlab vapustavalt – kuni sa saad aru, kuidas see saavutatakse.
Tartu Ringkonnakohus tuvastas asjas nr 2-23-116531, et tegemist on masshagejaga, kes loobub järjekindlalt hagist pärast negatiivse kohtulahendi selgumist. Nii kõrvaldatakse avalikult kättesaadavad kohtulahendid, milles nõuded jäävad rahuldamata.
Tulemus: tarbijad näevad 99% võidumäära ja loobuvad oma õiguste eest seismisest – kuigi tegelikkuses võiks nad kuni pooltel juhtudel kohtus võita.
V osa: „Meie teeme Eestis seaduseid” – TVK otsuste vaidlustamine
Algab operatsiooni järgmine faas koodnimega „Meie teeme Eestis seaduseid”. Parkimisoperaator ei piirdu TVK otsuste ignoreerimisega – ta vaidlustab need aktiivselt kohtus. TVK otsuse nr 19-1/24-08802 (kus 60-eurone trahv tunnistati tühiseks) on operaator vaidlustanud tsiviilasjas nr 2-24-19243. TVK otsuse nr 19-1/25-10488 (kus 100-eurone trahv tunnistati tühiseks) on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-25-21266.
Tulemuseks on absurdne olukord: operaator väidab kohtus, et 60-eurone leppetrahv oli mõistlik ja TVK eksis selle tühiseks tunnistamisel – aga samal ajal on ta ise selle summa juba ammu „maha kandnud”, tõstes leppetrahvi juba 100 eurole. Ta kaitseb kohtus trahvitaset, mille ta on oma enda äriotsustega tunnistanud ebapiisavaks. Just sellise kohtusse pöördumisega ostetakse “aega” ebaseaduslikule tegevusele juurde, sest hetkel veel ei ole reaalset kohtuotsust, mis keelaks 100-euruste trahvide kirjutamist.
Selle jutu juures on oluline mõista numbrite keelt. Ettevõtte 2024. aasta kasumiaruanne näitab müügitulu 15,6 miljonit eurot, millele lisanduvad muud äritulud 2,65 miljonit eurot (sealhulgas trahvid ja viivised 1,43 miljonit). Kokku ärikasum 1,92 miljonit eurot. Jaotamata kasumit on kogunenud 7,1 miljonit eurot, millest dividendidena saaks välja maksta 5,5 miljonit eurot. See raha ei jää Eestisse – emaettevõte on Leedu Vabariigis registreeritud Estonia XP UAB ja kontserni emaettevõte Parkdema UAB.
Samal ajal tegi operaator trahvi ka ühele tavalisele pereisale, kes ületas Mustika keskuse parklas tasuta parkimisaega 30 minutit. Tegelik parkimistasu oli 1 euro. Nõuti 55 eurot – 55-kordne vahe. See pereisa hakkas asja uurima, leidis TVK otsused, avastas kohtuasjade mustri ja otsustas vastu hakata. Mitte ainult enda, vaid sadade tuhandete teiste eestlaste eest, kes sama pettuse ohvriks on langenud.
Pereisa otsustas: “Kui sa tuled minu pere laualt ebaseadusliku trahviga leiba ära võtma siis ma raiun sul sellesama käe lihtsalt maha. Et sa ei tuleks enam minu pere laualt leiba võtma ega ka ühegi teise pere laualt”
VI osa: Konn, kes ärkab – vastuhagi ja selle tähtsus
Siin tuleb mängu vastuhagi – mehhanism, mis sunnib kohut tegema sisulist otsust isegi siis, kui operaator üritab taas oma tavapärase taktikaga hagist loobuda. See vastuhagi on justkui see „prügikott piletiautomaadil” Kreekas – see peatab hetkeks masina ja sunnib kohtunikku küsima: „Oodake, kas see, mida see firma Eestis teeb, on üldse õiguspärane?” Vastus: EI OLE
Vastuhagi nõuded mis kaitsevad sadu tuhandeid autojuhte on lihtsad ja selged:
Esimene: tuvastada, et 55-eurone leppetrahv 1-eurose parkimistasu eest on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühiseks.
Alternatiivina: vähendada trahv 2 eurole vastavalt TVK suunistele (maksimaalselt kahekordne parkimistasu).
Teine alternatiiv: vähendada trahv 31 eurole Riigikohtu praktika ja liiklusseaduse analoogia alusel.
Miks see oluline on? Sest kohtuotsus, mis kehtestab trahvile ülempiiri, avaldaks kolmekordset mõju.
Esiteks – kõik parkimisoperaatorid saavad selge sõnumi lubatud trahvitaseme kohta ja tuhanded tarbijad on kaitstud ebaproportsionaalsete (100X) trahvide eest.
Teiseks – senine kohtusüsteemi kurnamine muutub majanduslikult mõttetuks, sest trahvide kohtu kaudu sissenõudmine läheb kallimaks kui saadav 2-eurone tulu.
Kolmandaks – Eesti kohtusüsteem vabaneb masshagejast, kes kasutab seda oma “võlamenetluse osakonnana”.
VII osa: Suur vale on paljastatud
Telefonipetturitele me raha ei anna. Me teame, et kui keegi helistab ja küsib raha ülekannet tuleb toru ära panna. Aga kuidas on lood nendega, kes tegelevad pettusega kõrgemal tasemel? Kes peidavad end parkimisoperaatori fassaadi taha, panevad üles justkui seaduslikud liiklusmärgid, väljastavad ametliku välimusega kollase trahviteate, nõuavad selle täitmist kohtu kaudu ja kaebavad kohtusse, kui sa ei maksa?
Siin pead aru saama, et tegu on sama mehhanismiga – lihtsalt üks on madala kaliibriga pettus ja teine on kõrgema kaliibriga pettus, kuhu on kaasatud juristid, kohtusüsteem ja isegi Eesti kohtunikud, et serveerida sulle seda kui seaduslikku nõuet, mis tegelikult seaduslik ei ole.
Tarbijavaidluste komisjon on juba kahel korral tuvastanud, et sellises suurusjärgus leppetrahv on VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tühine ehk ebamõistlikult koormav tarbija suhtes. Suur vale on paljastatud: 100-eurone parkimistrahv ei ole tegelikult seaduslik.
Aga kuidas suurema kaliibriga pettur edasi tegutseb? Lihtne – ta kaebab riikliku organi otsused kohtusse, ostab aega, kirjutab edasi 100-euroseid trahve ja loodab, et konn keeb enne valmis kui keegi midagi märkab. Samal ajal on aastaaruandes kirjas, et reklaamikulusid tõsteti 2024. aastal 174 775 euroni (2023: 66 255 eurot) ehk 164% kasv.
Teisisõnu: pilti poleeritakse samal ajal kui kulisside taga operatsioon „Konna keetmine” juba kärssab ja on avalikuks tulnud.
VIII osa: Numbrid ei valeta – kuhu sinu trahviraha läheb?
Vaatame korraks kuivalt numbreid nagu raamatupidaja. Parkimisoperaatori emaettevõtja on Leedus registreeritud Estonia XP UAB, kontserni emaettevõtja Parkdema UAB samuti Leedu Vabariigis. 2024. aasta lõpu seisuga oli emaettevõtjale antud nõudeid 2,36 miljonit eurot – raha, mis liigub Eestist välja. Varasemates aruannetes on näha, et emaettevõtjale on antud “laene” miljonite eurode väärtuses (2021: 3,2 miljonit, 2022: 1,6 miljonit).
Samal ajal maksab operaator oma 49 töötajale keskmiselt umbes 2340 eurot kuus brutopalgana (tööjõukulud 1,84 miljonit eurot aastas). Juhatuse ainus liige saab 96 000 eurot aastas ehk 8000 eurot kuus, et ellu viia Leedu omaniku fiantsabitsioone. See on ettevõte, mis teenindab 4,2 miljonit parkimiskorda aastas üle 650 parkimisala seitsmes Eesti linnas.
Küsimus on lihtne: mis muutub Eestis paremaks, kui parkimistrahv on 100 eurot? Vastus: mitte midagi. Eestlased lihtsalt vaesuvad ja sinu trahviraha miljonid eurod viiakse Eestist välja laenudena, mis turgutavad Leedu kinnisvaraturgu ja majandust, mitte Eesti oma.
IX osa: Kreeklased mässasid 20 sendi pärast
Teeme kokkuvõtte. Kreeklased hakkasid mässama 20 sendi pärast. Eestlane ei hakanud isegi 60-eurose parkimistrahvi tõusu pärast. Ja 50% kohtuasjades ei suvatse eestlane isegi kaasa lüüa. Ma ei usu, et pool Eesti trahvisaajatest on kirjaoskamatud ega suuda oma õiguste eest seista. Pigem kaldun arvama, et operatsioon „Konna keetmine” on läinud nii hästi, et keskmine eestlane pole arugi saanud, kuidas trahvid on kahe aastaga 100 euroni tõusnud, ning usub, et need on seaduslikud, ning on loobunud võitlemast.
See 99%-line kohtuvõidu statistika, mida operaator uhkusega kannab, ei peegelda tema nõuete õiguslikku põhjendatust. See peegeldab hoopis selektiivset käitumist: tugevad asjad võidetakse tagaseljaotsusega (sest inimesed ei vaidle vastu ja sisuliselt tunnistavad oma süüd), nõrgad asjad võetakse strateegiliselt tagasi (et vältida kahjulikke pretsedente). Tulemus on kunstlikult moonutatud kohtupraktika, mille põhjal tarbijad teevad vale järelduse – vaidlemine on mõttetu.
Siin oli kohtul õigus kui nad väitsid asjas nr 2-23-116531
“Määruse kohaselt rikub hagist loobumine olulist avalikku huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 4 mõttes. Hageja on Eestis üks põhilisi parkimisteenuse osutajaid ja kohtutes masshageja – kohtuinfosüsteemi andmetel on hagejaga seotud menetlusi üle 2500. Seega on hagejal määrav roll parkimisteenuse osutamisega seotud kohtupraktika kujundamisel.
Loobudes järjekindlalt pärast negatiivse kohtulahendi selgumist hagist, kõrvaldab hageja avalikult kättesaadavad kohtulahendid, milles tema nõuded jäävad rahuldamata.
Sellest võib avalikkusele jääda mulje, et parkimise eest määratud õigusvastase leppetrahvi suhtes ei saa kohtust õiguskaitset. Samuti ei teki hagejal ega teistel parkimisteenuse osutajatel stiimulit parkimisteenuse osutamisel õigusvastase praktika muutmiseks, sest seda kirjeldav ja õiguspärasele käitumisele suunav kohtupraktika jääb avalikkusele saladuseks.”
Aga mitte enam kauaks 😉
X osa: Üleskutse – Eesti mees, kui sul on veel pulss olemas
Kui sa loed seda lugu ja mõtled, et sellised asjad saavad toimuda ainult mõnes banaanivabariigis, siis sa eksid rängalt. See toimub siinsamas Eestis, otse sinu nina all, ja operatsioon „Konna keetmine” on olnud nii edukas, et juba plaanitakse järgmist trahvide hinnatõusu.
Mahatma Gandhi
“The world has enough for everyone’s need, but not enough for everyone’s greed.”
Eesti mees – kui sul on veel pulss olemas ja oskad kirjutada, siis vaidlusta parkimisoperaatori nõuded. Tuleb välja, et need nõuded ei ole midagi muud kui automatiseeritud „mahuäri”, kus kohtusüsteemi kasutatakse sisuliselt sissenõudmise osakonnana. TVK on korduvalt öelnud, et need trahvid on tühised. Riigikohtu praktikast tulenevalt on leppetrahvi vähendamine igati võimalik. Sa ei ole üksi. Seadus kaitseb sind mitte Leedu kapitalisti.
Matrixi-stiilis küsimus: mis juhtub, kui inimesele näidata, kuidas süsteem teda on orjastanud, ja näidata, kuidas sellest vabaneda? Automaksu vastu me ei saa võidelda, sest see on riiklik nõue. Aga eraõigusliku operaatori leppetrahv, mida riiklik organ on korduvalt tühiseks tunnistanud – see ei kuulu kohe kindlasti vaikimisi tasumisele ja siin on palju mida iga Eestlane saab ära teha. Alustuseks – lihtsalt vasta kohtule ja palu trahv VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühiseks tunnistada. Ära ole osa statistikast kus 50% isegi ei vasta kohtule – sellega sa tunnistad ennast sisuliselt süüdi.
XI osa: Must prügikilekott kui protestisümbol
Tore oleks näha Eestis uut kodanikualgatust, kus mustade prügikilekottide müük suureneb 150% – täpselt sama palju kui parkimisoperaatori trahvid on kahe aastaga tõusnud. Protestimärk, mis tuleks tõmmata pähe igale ebaproportsionaalselt suurele trahvisummale, igale sildile, mis püüab 100-eurost nõuet serveerida kui õiguspärast.
Kui sa ise oled suur ja tugev mees ja mõtled, et “ahh pole mõtet jännata” – võitle vähemalt sotsiaalselt nõrgema ühiskonnakihi eest. Mõtle invaliidile. Mõtle pensionärile. Mõtle kolme lapsega üksikemale, kelle jaoks 100 eurot on terve nädala toiduraha. Kapitalist ei jää nälga aga pensionäär jääb.
Kui pensionärist Tädi Maali peab oma 700-eurosest pensionist ära maksma 100 eurot ja kuu lõpus küsima, mille eest ta ravimeid peaks ostma – siin peavad eestlased oma nõrgema ühiskonnakihi eest välja astuma. Tädi Maali ei saa oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, aga musta prügikilekoti saab ta oma meelsuse avaldamiseks ikkagi osta. Ja seda saad ka sina, kui arvad, et 100-eurone trahv on karjuv ebaõiglus.
Epiloog: Sina oledki see konn
Kogu selle loo moraal on lihtne. Vesi on juba tulikuum. Trahvid on tõusnud 150%. TVK on korduvalt öelnud, et need on ebaseaduslikud. Operaator ignoreerib seda ja tõstab edasi. Kohtusüsteemi kasutatakse survestamiseks. Raha viiakse Eestist välja.
Kui sa siiani ei ole aru saanud siis sina oledki see konn.
Aga konna keetmise katse töötab ainult seni, kuni konn ei märka. Nüüd sa märkad. Küsimus on: kas sa hüppad välja või jääd istuma?
Eesti inimene – ära lase ennast keeta. Seisa oma õiguste eest. Sest keegi teine seda sinu eest ei tee välja arvatud Tarbijavaidluste komisjonis olev Taavi Hein keda tuleb siinkohal kiita ja kes on reaalselt esimene inimene kes tarbijate kaitseks on välja astunud. Mida aga teeb Tarbijakaitse? – jätame selle teema järgmiseks korraks.
See lugu on fiktsionaalne ja väljendab autori isiklikku arvamust. Kõik viidatud numbrid pärinevad avalikult kättesaadavatest majandusaasta aruannetest, Tarbijavaidluste komisjoni otsustest ja kohtumaterjalidest. Autor ei kutsu üles seaduse rikkumisele, vaid seaduslike õiguste kasutamisele ja oma meelsuse avaldamisele.
Viited: TVK otsus nr 19-1/24-08802 (27.11.2024); TVK otsus nr 19-1/25-10488 (09.11.2025); Tartu Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-23-116531; Postimees 12.11.2025 „EuroPark pingutas leppetrahviga üle”; Europark Estonia OÜ majandusaasta aruanded 2022–2024.