Miks EuroPark ei saa lihtsalt väita, et parkimine = leping

Sissejuhatus: Absurdne olukord, mis kestab juba 15 aastat

Kujutage ette järgmist olukorda:

Te pargite oma auto Mustika keskuse parklasse. Te ei näe mingeid trahvi tingimusi. Te ei allkirjasta midagi. Te ei vajuta nuppu “nõustun”. Te lihtsalt pargite auto ja lähete poodi.

Järgmisel päeval saate e-kirja: “Palun tasuge 55 eurot, sest te ei täitnud lepingut.”

“Millist lepingut?” küsite te.

“Parkimislepingut, mille te sõlmisite, kui parkisite,” vastab EuroPark.

Aga kas te tõesti sõlmisite lepingu meeltesegaduses endalegi teadmata?

See on täpselt see küsimus, millele Eesti kohtud ja õigusteadlased on juba 15 aastat vastust otsinud. Ja vastus on olnud kogu aeg sama: EI, parkimine ei loo automaatselt lepingut.

Aga parkimisoperaatorid jätkavad.

2010. aastal hoiatas vandeadvokaat Ants Karu Postimehes:

“Leping ei saa sõlmuda kogemata. Ma pole teiega kunagi lepingut sõlminud ja seetõttu on leppetrahvi nõue tühine.”

2010. aastal otsustas Riigikohus:

“Parkimise võimaldamine ei tähenda iseenesest, et parkla omanik ja parkija on sõlminud lepingu.“

15 aastat hiljem: EuroPark nõuab 55 eurot 1-eurose parkimise eest ja väidab, et “kui oled parkinud, seega olete lepingu sõlminud.”

Probleem ei ole uus. Aga see on süvenenud.

---

Mis on leping ja kuidas seda sõlmitakse?

Lihtne selgitus: Lepingu sõlmimine

Leping on kahe või enama poole vaheline kokkulepe, mis loob õigusi ja kohustusi.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 9 lg 1 ütleb:

“Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.”

Lihtsalt öeldes: lepingu sõlmimiseks on vaja kahte asja:

1. PAKKUMUS (ofert) – üks pool pakub lepingu sõlmimist
2. NÕUSTUMUS (aktsept) – teine pool nõustub sellega

Näide:

• Pakkumus: Poemüüja ütleb: “See piim maksab 1 euro”
• Nõustumus: Te võtate piima ja ütlete: “OK, ma ostan”
• Leping sõlmitud! Mõlemad pooled teavad, milles nad kokku leppisid.

Mis on NÕUSTUMUS?

VÕS § 20 lg 1 defineerib nõustumuse:

“Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.”

Oluline: Vaikimine või pelk tegevusetus ei loeta nõustumuseks, välja arvatud juhul, kui see tuleneb:

• Seadusest
• Poolte eelnevast kokkuleppest
• Kaubanduspraktikast
• Tavadest

Näide:

• ✅ Otsene tahteavaldus: Te ütlete: “Jah, ma nõustun”
• ✅ Tegu: Te vajutate nuppu “Nõustun” veebilehel
• ❌ Vaikimine: Te ei ütle midagi → see ei ole nõustumus

---

Juristid hoiatasid juba 2010. aastal: “Leping ei saa sõlmuda kogemata”

Vandeadvokaat Ants Karu (2010)

15 aastat tagasi hoiatas vandeadvokaat Ants Karu juba Postimehes:

“Leping ei saa sõlmuda kogemata.“

Ta selgitas:

“Kui kaks inimest sõlmivad lepingu, siis üks pakub tingimused, teine mõtleb need läbi ja ütleb, kas on nõus või mitte.”

Karu rõhutas, et liiklusmärgiga ei saa lepingut sõlmida:

“Inimene mõistab liiklusmärki kui käitumisjuhist liikluses, mitte lepingu pakkumust.”

“Kui inimene märki ei näe, siis lepingu sõlmimise ettepanek ei ole temani lihtsalt jõudnud.“

Ja tema soovitus parkijatele oli selge:

“Ma pole teiega kunagi lepingut sõlminud ja seetõttu on leppetrahvi nõue tühine.”

Advokaat Margus Poola (2010)

Advokaat Margus Poola hoiatas samuti leppetrahvide ebaproportsionaalsuse eest:

“Leppetrahvi maksimaalne suurus ei tohiks kohtupraktika järgi tavapäraselt ületada põhinõuet.“

“Kui parkimistasu on kümme krooni, siis ei tohiks leppetrahv ületada kümmet krooni.”

Ta lisas:

“Eesti eraõigus karistuslikke kahjuhüvitisi ei tunne, see on pigem angloameerika teema.”

Justiitsministeerium (2010)

Justiitsministeeriumi esindaja Ivi Papstel rõhutas:

“Kui parkija väidab, et tema pole lepingut sõlminud, peab hageja tõendama, et poolte vahel on kehtiv leping.“

Oluline järeldus: Probleem on olnud teada 15 aastat!

2010. aastal hoiatasid juba juristid, et:

• ✅ Liiklusmärgiga ei saa lepingut sõlmida
• ✅ Leping ei saa sõlmuda kogemata
• ✅ Leppetrahv ei tohi ületada põhinõuet
• ✅ Karistuslikud kahjuhüvitised ei ole Eesti õiguses lubatud

15 aastat hiljem:

• ❌ EuroPark kasutab täpselt samu meetodeid
• ❌ Leppetrahvid on veelgi suuremad (55-100 eurot vs 1-3 eurot)
• ❌ Probleem on süvenenud, mitte lahenenud

Küsimus: Kui juristid hoiatasid juba 2010. aastal, miks EuroPark jätkab 2026. aastal?

Vastus: Sest see on kasumlik.

---

Riigikohus: “Parkimine ei tähenda automaatselt lepingut”

Riigikohtu otsus 20.10.2010 nr 3-2-1-75-10

See on kõige olulisem kohtulahend eraparkimise vaidlustes. Riigikohus ütles väga selgelt:

“Parkimise võimaldamine ei tähenda iseenesest, et parkla omanik ja parkija on sõlminud lepingu.“

Riigikohus rõhutas olulist küsimust:

“Kas parkla omanik andis nõusoleku sõlmida leping?“

Mis see tähendab?

Riigikohus ütles, et pelk parkimine ei loo automaatselt lepingut. Peab olema:

1. Selge pakkumus parkla omanikult
2. Teadlik nõustumus parkijalt
3. Kokkuleppe sisu peab olema mõlemale poolele arusaadav

Aga siin tuleb oluline ERINEVUS:

• Avalikus parklas (linna- või omavalitsuse parkla) → Ei ole leping, vaid avalik-õiguslik regulatsioon (Liiklusseadus, omavalitsuse määrused)
• Eraparklas (eraettevõtte parkla) → Võib olla leping, AGA ainult siis, kui on täidetud lepingu sõlmimise tingimused

Kokkuvõte: Riigikohus + 15 aastat juristide hoiatusi

2010: Vandeadvokaat Ants Karu hoiatas: “Leping ei saa sõlmuda kogemata”

2010: Riigikohus otsustas: “Parkimine ei tähenda automaatselt lepingut”

2024: Tarbijavaidluste komisjon tunnistas EuroPargi leppetrahvid tühiseks

2025: Tarbijavaidluste komisjon tunnistas UUESTI EuroPargi leppetrahvid tühiseks

15 aastat hiljem: EuroPark jätkab samu ebaseaduslikke nõudeid

---

Probleem: EuroPark väidab, et leping sõlmiti, aga KUIDAS?

EuroPargi loogika:

1. Te parkisite sõiduki eraparklasse
2. Parklas oli (kuskil) liiklusmärk/infotahvel tingimustega
3. Järelikult te nõustusite tingimustega
4. Järelikult te sõlmisite lepingu

Aga kas see on õige?

EI! Riigikohus on selgelt öelnud, et parkimine üksi ei tähenda lepingu sõlmimist. Lepinguga peab teine pool nõustuma, seda ei saa lihtsalt ühepoolselt peale suruda.

---

Millal saab parkimine luua lepingu? Kolm eeldust

Eeldus 1: Pakkumus peab olema SELGE ja NÄHTAV

VÕS § 37 lg 1 ütleb:

“Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.”

Praktikas see tähendab:

✅ ÕIGE:

• Infotahvel on sissesõidul nähtav
• Tingimused on kirjutatud loetava suurusega
• Leppetrahvi summa on selgelt esile toodud
• Parkija näeb ja võib lugeda tingimusi ENNE parkimist

❌ VALE:

• Infotahvel on parkla tagumises nurgas
• Tingimused on kirjutatud väikese kirjaga (nõuab 200% zoomi)
• Leppetrahvi summa on peidetud teksti sisse
• Parkija ei näe tingimusi sissesõidul vaid väljasõidul

Eeldus 2: Nõustumus peab olema TEADLIK

Riigikohus on öelnud:

“Määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda.”

AGA:

Kui tingimused on nii varjatud või arusaamatud, et tavaline parkija neid ei märka või ei mõista, siis puudub teadlik nõustumus.

Näide juhtumist:

EuroPark esitas kohtule fotod parkimisalast (Lisa 2). Kostja analüüsis neid fotosid ja leidis:

1. Enamikul fotodel puudub 55-eurose leppetrahvi tingimus täielikult
2. Lisa 2 foto 3 näitab selgelt et isegi digitaalse suurendusega ei ole tingimused loetavad
3. Ainus foto, kus 55-eurone leppetrahv on teoreetiliselt tuvastatav, on Lisa 2 foto 6
4. Aga seda üksnes 200% digitaalse suurenduse (zoom) kasutades
5. Foto 6 on tehtud parkla TEISES otsas, kuhu kostja ei sattunud
6. Tingimused on nähtavad VÄLJASÕIDUL ja asuvad vastassuunas, mitte sissesõidul

Küsimus: Kas see on “selge viitamine” ja “võimalus tutvuda”?

Vastus: EI.

Eeldus 3: Tingimused peavad olema ARUSAADAVAD ja ÕIGLASED

VÕS § 42 lg 1 ütleb:

“Tüüptingimus, mis on lepingupoolte õiguste ja kohustuste jaotust arvestades vastuolus hea usu põhimõttega ning kahjustab oluliselt tüüptingimuse kasutaja lepingupartnerit, on tühine.”

Praktikas:

Isegi kui parkija oleks näinud tingimusi, ei saa ta nõustuda tingimustega, mis on:

• Ebamõistlikud (55-eurone trahv 1-eurose parkimise eest)
• Varjatud (nõuab 200% zoomi)
• Vastuolus õigusega (VÕS § 42 lg 3 p 5 – tühine tüüptingimus)

---

Võrdlus: Tavaline ärileping vs EuroPargi “leping”

Küsimus: Kas need kaks on samaväärsed?

Vastus: EI.

---

Praktiline probleem: 200% zoom on vajalik

EuroPargi fotod kohtule

EuroPark esitas kohtule fotod parkimisalast, et tõendada, et tingimused olid “nähtavad” ja “selged”.

Kostja analüüs:

1. Enamikul fotodel puudub 55-eurose leppetrahvi tingimus täielikult
2. Ainus foto (Lisa 2 foto 6), kus 55-eurone leppetrahv on teoreetiliselt tuvastatav:
   • Nõuab 200% digitaalset suurendust (zoom)
   • Asub parkla teises otsas, kus kostja ei viibinud
   • Nähtav väljasõidul, mitte sissesõidul

Mis on probleem?

Ajastus:

• Tingimused peavad olema nähtavad ENNE parkimist (sissesõidul)
• Mitte pärast parkimist (väljasõidul)
• Muidu ei saa parkija teha teadlikku otsust (“Kas ma pargin siin või mitte?”)

Nähtavus:

• Autojuht ei saa sõites kasutada 200% digitaalset zoomi
• Teoreetiliselt nähtav vaid tahavaatepeegli kaudu kui parklasse sisened
• Vastassuunas ja nähtav väljasõidul (vaata Lisa 2 foto 6)
• See ei ole “mõistlik viis tutvumiseks” (VÕS § 37 lg 1)

Asukoht:

• Kui tingimused on parkla teises otsas, siis parkija, kes parkis esimeses otsas, ei näe neid

Võrdlus: Selged tingimused vs varjatud tingimused

Huvitav fakt: EuroPargi fotodel on parkimistasu (30 minutit = 1 euro) väga selgelt ja arusaadavalt esile toodud.

See näitab:

• Kui EuroPark soovib ja peab vajalikuks mingit tingimust teatavaks teha, siis tal on võimekus seda teha selgelt, nähtavalt ja arusaadavalt
• Asjaolu, et 55-eurose leppetrahvi tingimus ei ole samamoodi selgelt esile toodud, kinnitab, et parkijal ei olnud võimalik sellest tingimusest teada saada

---

Probleem on süvenenud: 2010 vs 2025

Mustamäe haigla parkla (2010)

Vandeadvokaat Ants Karu näide 2010. aastast:

Karu kommentaar:

“See on ebamõistlik, kuna ühe tunni valesti parkimise eest trahv on 50 korda suurem kui põhisumma.”

EuroPark (2024-2025)

Juhtum (2024):

Tarbijavaidluste komisjoni otsus 27.11.2024:

Tarbijavaidluste komisjoni otsus 09.11.2025:

Järeldus: Olukord on HALVENENUD

15 aastat hiljem:

• ❌ Leppetrahvid on veelgi ebaproportsionaalsemad
• ❌ Juristide hoiatusi ignoreeritakse
• ❌ Riigikohtu praktikat eiratakse
• ❌ Tarbijavaidluste komisjoni otsuseid ignoreeritakse

Küsimus: Kui 2010. aastal hoiatasid juristid, et 50-kordne trahv on ebamõistlik, siis miks 2025. aastal on 55-100-kordne trahv OK?

Vastus: EI OLE OK. Aga EuroPark loodab, et enamik maksab ära ilma vaidlustamiseta.

---

EuroPargi väär väide kohtule: “Parkimisleping 0700911241400492”

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus

EuroPark esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (02.09.2025), kus väitis:

“Avaldaja nõude aluseks on: parkimisleping 0700911241400492“

Aga mis on tegelikult dokument “0700911241400492”?

See EI OLE LEPING.

See on leppetrahvinõude number.

Sarnasus:

• Kui politsei väljastab kiirustrahvi numbriga X, ei nimetata seda “liikluslepinguks numbriga X”
• See on lihtsalt trahvi number

EuroPargi eksitav tegevus

EuroPark:

1. Nimetab leppetrahvinõude numbrit “parkimislepinguks”
2. Loob kohtule vale mulje, nagu oleks olemas konkreetne kirjalik lepingudokument
3. Tegelikkuses on see lihtsalt leppetrahvi number, mitte leping

Küsimus: Kui EuroPark peab vajalikuks isegi kohut eksitada ja leppetrahvi numbrit nimetada “lepinguks”, siis kas see tähendab, et tegelikku lepingut ei eksisteeri?

---

Kaks lihtsat testi: Kas leping on sõlmitud?

Test 1: “Selge pakkumus” test

Küsimus: Kas parkla omanik esitas selge pakkumuse lepingu sõlmimiseks?

❌ Minu juhtum:

• Infotahvlid ei olnud sissesõidul selgelt nähtavad
• 55-eurose leppetrahvi tingimus oli varjatud liiklusmärgi tagaküljel ja vajas (200% zoom)
• Tingimused olid parkla teises otsas

Järeldus: Selge pakkumus puudub.

Test 2: “Teadlik nõustumus” test

Küsimus: Kas parkija andis teadliku nõustumuse lepingu sõlmimiseks?

❌ Minu juhtum:

• Parkija ei näinud 55-eurose leppetrahvi tingimust
• Parkija tähelepanu oli suunatud lapse järelevalvele
• Parkija ei nõustunud kunagi teadlikult 55-eurose leppetrahviga

Järeldus: Teadlik nõustumus puudub.

15 aastat hoiatusi – ja EuroPark jätkab

Ajaruum 2010-2025

Küsimus: Miks?

Kui kõik – Riigikohus, juristid, Tarbijavaidluste komisjon – ütlevad sama asja 15 aastat järjest, miks siis EuroPark jätkab?

Vastus on lihtne: Kasumi ahnus.

EuroParki 2024. aasta tulemused:

• Müügitulu: 15,6 miljonit eurot
• Kasum: 1,92 miljonit eurot
• Kohtumenetlusi: 335 (2024) + 280 (2025) = 615 hagi kahe aastaga

Ärimudel:

1. Määra ebaproportsionaalseid leppetrahve
2. Looda, et enamik maksab ära (70-80%)
3. Kui keegi vaidlustab, loobud hagist (vältides pretsedenti)
4. Korrata tsüklit

Tulemus: Miljonid eurod kasumit, ignoreerides 15 aastat hoiatusi. Tekib küsimus kas Europark peaks ebaseaduslikult suurte trahvidega saadud tulu Eesti tarbijatele tagasi maksma?

---

Kokkuvõte: Millal lepingut EI OLE?

Leping puudub, kui:

1. ❌ Pakkumus ei ole selge
   • Tingimused on varjatud
   • Tingimused on nähtavad alles väljasõidul (liiga hilja)
   • Tingimused nõuavad 200% zoomi lugemiseks
2. ❌ Nõustumus ei ole teadlik
   • Parkija ei näinud tingimusi
   • Parkija ei mõistnud tingimuste sisu
   • Parkija ei nõustunud teadlikult ebaproportsionaalse leppetrahviga
3. ❌ Esindusõigus puudub (juriidilise isiku puhul)
   • Füüsilisel isikul puudus volitus sõlmida kahjulikku lepingut
   • Parkimisoperaator ei kontrollinud esindusõigust
4. ❌ Tingimused on tühised
   • VÕS § 42 lg 3 p 5 – ebamõistlikult suur leppetrahv
   • Tarbijavaidluste komisjon on tunnistanud tingimused tühiseks

---

Riigikohtu selge sõnum

Riigikohtu otsus 3-2-1-75-10:

“Parkimise võimaldamine ei tähenda iseenesest, et parkla omanik ja parkija on sõlminud lepingu.“

See tähendab:

✅ Pelgalt parkimine EI LOO automaatselt lepingut

✅ Peab olema selge pakkumus + teadlik nõustumus

✅ Lepingu sisu peab olema mõlemale poolele arusaadav

✅ Tingimused peavad olema õiglased, mõistlikud ja seadusjärgsed

---

Mida see tähendab praktikas?

Kui sa oled saanud EuroPargi leppetrahvi:

Küsi endalt:

1. Kas sa nägid tingimusi ENNE parkimist?
   • Kui EI → leping puudub
2. Kas tingimused olid selgelt nähtavad ja loetavad?
   • Kui EI (200% zoom, väike kiri) → leping puudub
3. Kas sa nõustusid TEADLIKULT 55-eurose leppetrahviga?
   • Kui EI → leping puudub
4. Kas sa olid volitatud sõlmima sellist lepingut ettevõtte nimel?
   • Kui EI → leping puudub

Kui vähemalt üks vastus on “EI”:

Sul puudub kohustus leppetrahvi tasuda, sest lepingut ei sõlmitud.

---

EuroPargi “leping” vs reaalne leping

Reaalne leping:

1. Mõlemad pooled teavad, et nad sõlmivad lepingu
2. Mõlemad pooled mõistavad lepingu sisu
3. Mõlemad pooled nõustuvad tingimustega
4. Tingimused on õiglased ja mõistlikud

EuroPargi “leping”:

1. Parkija ei tea, et ta väidetavalt sõlmis lepingu
2. Parkija ei mõista tingimusi (varjatud, väike kiri)
3. Parkija ei nõustu ebaproportsionaalse leppetrahviga
4. Tingimused on ebaõiglased (55 eurot vs 1 euro) ja tühised (VÕS § 42)

Küsimus: Kas need on samaväärsed?

Vastus: EI.

---

Lõppsõna: “Parkimine = leping” ei ole õiguslik argument

EuroPargi loogika:

“Parkimine → Nõustumine → Peate maksma ükskõik mis summa me õhust võtame”

Õiguslik reaalsus:

“Parkimine ≠ Leping”
“Leping nõuab: Selge pakkumus + Teadlik nõustumus + Õiglased tingimused”
“Ilma nendeta → Leping puudub → Kohustus puudub”

Vandeadvokaat Ants Karu soovitus (2010):

Kui sa saad leppetrahvi, vasta:

“Ma pole teiega kunagi lepingut sõlminud ja seetõttu on leppetrahvi nõue tühine.“

Riigikohus on öelnud seda juba 2010. aastal.

Tarbijavaidluste komisjon on öelnud seda 2024. ja 2025. aastal.

Juristid on hoiatanud juba 15 aastat.

Aeg on et EuroParkil seda lõpuks aktsepteeriks ja lõpetaks oma ebaseadusliku tegevuse.

---

Mida sina saad teha?

Kui sa saad EuroPargi leppetrahvi:

1. Kontrolli: Kas sa nägid tingimusi ENNE parkimist?
2. Kontrolli: Kas tingimused olid selgelt nähtavad?
3. Kontrolli: Kas sa nõustusid TEADLIKULT leppetrahviga?

Kui vastus on EI, siis:

✅ Esita vaie: “Leping ei sõlmitud, sest tingimused ei olnud sissesõidul selgelt nähtavad”

✅ Viita Riigikohtule: Otsus 3-2-1-75-10 – “Parkimine ei tähenda automaatselt lepingut”

✅ Pöördu Tarbijavaidluste komisjoni poole

✅ Ära maksa ilma vaidlustamiseta

 

Käesolev blogipostitus on informatiivne ja ei ole juriidiline nõustamine. Konkreetsete juhtumite puhul konsulteerige juristi/advokaadiga.