Reaalne juhtum
Olete kolmeaastase lapsega Mustika keskuses Happyfly batuudikeskuses. Laps mängib, Teie valvate. Parkisite auto hommikul kell 10:30 ja lahkusite kell 14 paiku. Tasuta parkimisaeg oli 3 tundi – Te ületasite seda 30 minuti võrra.
Mustika keskuse hinnakirja järgi peaks 30-minutine parkimine maksma 1 euro. Aga mis Te arvate – mille kohta Te hiljem arve saate?
55 eurot
Jah, õigesti lugesite. Mitte 1 euro vaid 55 eurot. Täpselt see, mis juhtub tuhandete eestlastega iga aasta.
Mis on leppetrahv ja kas see tohib olla 55 korda suurem?
Lihtne selgitus: Mis on leppetrahv?
Leppetrahv on summa, milles pooled kokku lepivad juhul, kui keegi rikub lepingut. Näiteks:
- Kui sa ei maksa üüri õigeks ajaks, võib üürileping ette näha 10-eurose leppetrahvi.
- Kui ehitaja ei ehita maja valmis õigeks ajaks, võib leping ette näha 500-eurose leppetrahvi iga hilinenud päeva eest.
Leppetrahvi eesmärk on:
- Sundida inimest lepingut täitma (näiteks õigeks ajaks maksma)
- Hüvitada kahju, mis lepingu rikkumisest tekkis
Aga leppetrahv ei tohi olla karistus. See on Eesti seaduses väga selgelt öeldud.
Mis ütleb seadus?
Eesti Võlaõigusseadus (VÕS) § 162 lg 1 ütleb selgelt:
“Kui leppetrahv on asjaoludest tulenevalt ilmselgelt ebaproportsionaalselt suur, võib kohus leppetrahvi alandada.”
Ja VÕS § 42 lg 3 punkt 5 ütleb veel selgemalt:
“Tüüptingimus on tühine, kui sellega nähakse ette ebamõistlikult suur leppetrahv.”
Mis see praktikas tähendab?
Leppetrahv ei tohi olla absurdselt suur võrreldes tegeliku kahjuga.
Võrdleme: Kas 55 eurot on mõistlik 1 euro eest?
Matemaatika on lihtne
| Tegelik parkimistasu (30 min) | EuroPargi leppetrahv | Vahe |
|---|---|---|
| 1 euro | 55 eurot | 55 korda suurem |
Kujuta ette, et lähed poodi ja unustad maksta ühe euro maksva piimapaki eest. Kas oleks õiglane, kui kauplus nõuaks ostukorvi kontrollimisel selle vea eest sult kohe 55 eurot? Enamik inimesi ütleb, et see on absurdne. Ometi toimub täpselt selline asi iga päev meie parklates.
Riigikohus ja Tarbijavaidluste komisjon: Selge seisukoht
Riigikohtu praktika
Riigikohus on korduvalt öelnud:
Riigikohtu otsus 26.09.2012 nr 3-2-1-95-09:
“Leppetrahvi põhiülesanne on tagada kohustuse täitmine ning hüvitada võlausaldajale lepingu rikkumisest tekkiv kahju. Leppetrahv ei ole oma olemuselt karistusmeetmeks.“
Riigikohtu otsus 02.10.2013 nr 3-2-1-62-13:
“Leppetrahv peab olema mõistlikus vahekorras tekitatud kahjuga ega tohi olla ilmselgelt liiga suur.”
Tarbijavaidluste komisjoni selge juhis
Tarbijavaidluste komisjon on korduvalt tunnistanud EuroPargi leppetrahvid tühiseks. Vaatame kahte värsket otsust:
TVK otsus 27.11.2024 (asja nr 19-1/24-08802)
Olukord:
- Parkimistasu 24 tunni eest: 5 eurot
- EuroPargi nõutud leppetrahv: 60 eurot
- Vahe: 12 korda suurem
TVK otsus:
“Kaupleja kehtestatud tüüptingimus on tühine, kuivõrd tingimusega nähakse ette tarbijale 12 korda suurem leppetrahvi määr võrreldes 24 tunni eest küsitava parkimistasu määraga.”
TVK selge juhis:
“Leppetrahv ei tohiks ületada parkimistasu enam kui kaks korda.“
Komisjon selgitas:
- Kui 24 tunni parkimine maksab 5 eurot, siis maksimaalne mõistlik leppetrahv oleks 10 eurot (2x parkimistasu).
- 60-eurone leppetrahv on ilmselgelt ebaproportsionaalne.
TVK otsus 09.11.2025 (asja nr 19-1/25-10488)
Olukord:
- Parkimistasu 24 tunni eest: 3 eurot
- EuroPargi nõutud leppetrahv: 100 eurot (soodustusega 70 eurot)
- Vahe: 33 korda suurem
TVK otsus:
“Kaupleja kehtestatud parkimistingimuste punkti 7 esimene lause on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Leppetrahv on 33 korda suurem kui 24 tunni parkimistasu.”
Komisjon lisas:
“Tarbijal puudub leppetrahvi tasumise kohustus põhjusel, et leppetrahv oli ebamõistlikult kõrge.”
✅Postimees kirjutas sellest juhtumist pikemalt kuidas järjekordselt Europark pingutas leppetrahviga üle
Mis on TVK soovitus?
Tarbijavaidluste komisjon on selgelt öelnud:
Leppetrahv ei tohi ületada parkimistasu rohkem kui 2 korda.
Näited:
- Kui parkimistasu on 5 eurot → maksimaalne mõistlik leppetrahv on 10 eurot
- Kui parkimistasu on 10 eurot → maksimaalne mõistlik leppetrahv on 20 eurot
- Kui parkimistasu on 1 euro → maksimaalne mõistlik leppetrahv on 2 eurot
Aga EuroPark nõuab 55 eurot 1-eurose parkimise eest = 55 korda rohkem!
Võrdlus teiste valdkondadega: Kui absurdne see tegelikult on?
1. Inkasso sissenõudmiskulud (VÕS § 113¹)
Eesti seadus ütleb selgelt, kui palju tohib professionaalne inkassofirma nõuda võlgnikult lisaks põhinõudele:
| Põhinõue | Maksimaalne sissenõudmiskulu |
|---|---|
| Kuni 500 eurot | Maksimaalselt 30 eurot |
See tähendab:
- Kui võlg on 1 euro, tohib inkassofirma nõuda maksimaalselt 30 eurot (30 korda).
- Kui võlg on 500 eurot, tohib inkassofirma nõuda maksimaalselt 30 eurot (0,06 korda).
Aga EuroPark nõuab 1-eurose parkimise eest 55 eurot = 55 korda!
Küsimus: Kui riik on seadnud professionaalsetele inkassofirmadele piirmääraks 30 eurot 1-eurose nõude puhul, siis kuidas saab parkimisoperaator nõuda 55 eurot?
Tabel: EuroPargi nõue vs riikliku piirmäära võrdlus
| Kriteerium | Riiklik piirmäär (inkasso) | EuroPargi nõue |
|---|---|---|
| Põhinõue | 1 euro (parkimistasu) | 1 euro (parkimistasu) |
| Lisanõue | Maksimaalselt 30 eurot | 55 eurot |
| Koguvahe | 30 korda | 55 korda |
| Seaduslik alus | VÕS § 113¹ | VÕS § 42 lg 3 p 5 (TÜHINE!) |
2. Pangalaenud
Kui te võtate pangast laenu 1 euro, siis tavapärase 10% aastaintressiga kulub sellel:
- 1 aasta: 1,10 eurot
- 5 aastat: 1,61 eurot
- 10 aastat: 2,59 eurot
- 30 aastat: 17,45 eurot
1 euro kasvamiseks 55 euroks kulub ligikaudu 41 aastat.
Aga EuroPark nõuab seda kohe. Hetkega.
Miks EuroPark seda teeb? Vastus: Mahuäri
Numbrid räägivad enda eest
Avalikud andmed kohtulahendite registrist:
- 2024. aastal: 335 kohtulahendit
- 2025. aastal: 280 kohtulahendit (seisuga november)
See tähendab keskmiselt ligikaudu 2 hagi päevas.
EuroPargi 2024. aasta majandustulemused:
- Müügitulu: 15,6 miljonit eurot
- Kasum: 1,92 miljonit eurot
Kuidas see ärimudel töötab?
- Paigaldage parklatesse infotahvlid väikese kirjaga (mida peate lugema 200% zoomiga)
- Määrake ebaproportsionaalselt suured trahvid (55-100 eurot)
- Lootke, et enamik maksab ära, sest:
- Ei tea oma õigustest
- Kardavad kohtumenetlust
- Arvavad, et “pole mõtet vaielda”
- Kui keegi vaidlustab:
- Esitage kohtule suur hulk standardiseeritud hagisid
- Loobuge hagist, kui kostja esitab tugeva vastuväite (vältimaks pretsedenti)
- Kasumlik on isegi siis, kui 10-20% vaidlustab
Skandaal: EuroPark ignoreerib teadlikult seadust
Tarbijavaidluste komisjon on korduvalt öelnud: “See on ebaseaduslik!”
- 27.11.2024: TVK tunnistab EuroPargi leppetrahvi tühiseks
- 09.11.2025: TVK tunnistab EuroPargi leppetrahvi tühiseks
Ja mida EuroPark teeb?
Jätkab täpselt samade ebaseaduslike nõuete esitamist.
TVK tegi oma esimese otsuse (27.11.2024). Ja isegi pärast seda jätkab EuroPark sama mudelit.
See on teadlik seaduse eiramine
VÕS § 6 lg 1 ütleb:
“Võlasuhetes peavad pooled käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.”
VÕS § 138 ütleb:
“Õiguse kuritarvitamine on keelatud.”
Kui ettevõte:
- Teab, et Tarbijavaidluste komisjon on tema tüüptingimused tühiseks tunnistanud
- Teab, et tal puudub õiguslik alus leppetrahvi nõuda
- Jätkab siiski samade ebaseaduslike nõuete esitamist
…siis see on teadlik seaduse eiramine ja õiguse kuritarvitamine.
Miks kohus peaks selle lõpetama?
1. Avalike ressursside raiskamine
Käesoleva asja läbivaatamine nõuab:
- Kohtu aega
- Kantselei teenuseid
- Kogu süsteemi toimimist
Hinnanguline kulu: üle 500 euro avalikke vahendeid.
Tegelik kahju: 1 euro.
Proportsioon: 500:1
Kas see on mõistlik?
2. Kohtusüsteemi kuritarvitamine
EuroPark kasutab kohtusüsteemi massilise võlanõudmise vahendina:
- 2 hagi päevas
- Standardiseeritud mallid
- Automatiseeritud “tootmisliin”
See ei ole õigusvaidluste lahendamine. See on mahuäri.
3. Tarbijate ja ettevõtete õigusetundmatuse ärakasutamine
EuroPark loodab, et:
- Inimesed ei tea erinevust avalik-õigusliku trahvi ja eraõigusliku leppetrahvi vahel
- Inimesed kardavad haldusmenetluse või sundtäitmise tagajärgi
- Inimesed maksavad alusetu nõude ära ilma seda vaidlustamata
Hirmutamise ja eksitamise taktika on vastuolus hea usu põhimõttega.
Mis peaks olema õiglane lahendus?
TVK soovitus: Maksimum 2 korda
Tarbijavaidluste komisjon on selgelt öelnud:
Leppetrahv ei tohiks ületada parkimistasu enam kui 2 korda.
Käesoleva juhtumi puhul:
- Tegelik parkimistasu: 1 euro (30 minutit)
- Mõistlik leppetrahv: maksimum 2 eurot (2x parkimistasu)
Mitte 55 eurot.
Alternatiiv: Hoiatussüsteem
Paljud riigid kasutavad hoiatussüsteemi:
- Esimene rikkumine: Hoiatus (0 eurot)
- Korduvad rikkumised: Leppetrahv (mõistlikus suuruses)
See on:
- Õigem (eristab tahtlikke rikkujaid juhuslikest eksimustest)
- Õiglasem (annab inimestele võimaluse parandada viga)
- Efektiivsem (keskendub tegelikele probleemidele)
Kokkuvõte: 7 põhjust, miks 55-eurone leppetrahv on ebaseaduslik
- ✅ VÕS § 162 lg 1: Leppetrahv on ilmselgelt ebaproportsionaalne
- ✅ VÕS § 42 lg 3 p 5: Tüüptingimus on ebamõistlikult suur → TÜHINE
- ✅ Riigikohtu praktika: Leppetrahv ei tohi olla karistus
- ✅ TVK otsus 27.11.2024: Leppetrahv ei tohi ületada parkimistasu rohkem kui 2 korda
- ✅ TVK otsus 09.11.2025: 33-kordne leppetrahv on tühine
- ✅ VÕS § 113¹ analoogia: Riiklik piirmäär on 30 eurot, mitte 55 eurot
- ✅ Teadlik seaduse eiramine: EuroPark ignoreerib TVK korduvaid otsuseid
Mida sina saad teha?
Kui sa oled saanud EuroPargi leppetrahvi:
1. ÄRA MAKSA KOHE
Leppetrahviteatis ei ole täitedokument. Sul ei ole kohustust seda tasuda enne kohtuotsust ütleb Eiche ja Partnerite jurist Indrek Eiche
2. KONTROLLI PROPORTIOONE
- Mis oli tegelik parkimistasu?
- Kui palju EuroPark nõuab?
- Kui vahe on suurem kui 2 korda → see on tühine tüüptingimus
3. ESITA VAIE
- Saad pöörduda Tarbijavaidluste komisjoni poole (tasuta)
- Saad vaidlustada kohtus
- Viita TVK otsustele 27.11.2024 ja 09.11.2025
4. JAGA SEDA INFOT
Mida rohkem inimesed teavad oma õigustest, seda vähem see ärimudel toimib.
Lõppsõna: Eesti ei ole banaanivabariik
Eesti on õigusriik. See tähendab, et:
- Seadused kehtivad kõigile (ka suurettevõtetele)
- Tarbijavaidluste komisjoni otsuseid tuleb respekteerida
- Kohtud peavad kaitsma õigust, mitte ärihuvisid
Kui lubame ühel ettevõttel teadlikult ignoreerida seadust, mis signaali see saadab teistele?
Kas Eestis võib rikastuda ebaseaduslike nõuete kaudu?
Vastus peab olema: EI.
Käesolev blogipostitus on informatiivne ja ei ole juriidiline nõustamine. Konkreetsete juhtumite puhul konsulteerige juristi/advokaadiga.