Kuidas EuroPark kustutab oma kaotused Eesti kohtusüsteemist

---

Kujutage ette mänguautomaati, kus saab raha eest mängu nullida kohe kui oled kaotamas. Tavaline mängija kaotab — mäng on läbi. Aga rikas mängija paneb mündi sisse, vajutab “Reset” ja keegi ei näe kunagi ekraanil kirja “Game Over” ja tulemus ei lähe mängu tabelisse kirja kui kaotusena.

Täpselt nii töötab ka EuroPark Eesti kohtusüsteemis. Ainult et mänguautomaat on Eesti kohtusüsteem ja “Reset” nupp on hagist loobumine 30 päeva jooksul, kui selgub et Europark kaotas kohtus.

---

Mis on “kustutuskummi taktika”?

EuroPark esitab aastas sadu kohtuasju parkimistrahvide sissenõudmiseks. Enamik inimesi ei vaidle vastu — nad kas maksavad hirmus ära või ignoreerivad kohtukutset. Üle poole EuroPargi 2025. aasta kohtuasjadest lõppes tagaseljaotsusega, mis tähendab, et parkija ei vastanud kohtule üldse. Need asjad võidab EuroPark automaatselt.

Aga mis juhtub, kui keegi vaidleb vastu? Ja mis juhtub, kui kohtunik ütleb: “EuroPark, sul ei ole õigust”?

Siis läheb käiku kibekiirelt “kustutuskumm.”

EuroPark ootab, kuni kohtunik oma otsuse teeb. Kui nad näevad, et nad kaotasid, esitavad nad kiiresti hagist loobumise avalduse — enne kui otsus jõustub. Seaduse järgi jõustub kohtuotsus 30 päeva pärast selle tegemist. See 30-päevane aken ongi EuroPargi “kustutusaken.”

Ja kui kohus loobumise vastu võtab, juhtub midagi uskumatut: kohtuotsus, mille kohtunik juba tegi, tühistatakse. Otsus kaob. Pretsedenti ei teki. Keegi ei saa sellele otsusele kunagi viidata. Nagu seda poleks kunagi olnud. Tulemus – statistika näitab et Europark võidab 98% juhtudel.

---

30-päevane puhastustuli: kuidas see tehniliselt töötab

Et järgnev jutt oleks arusaadav ka inimesele, kes pole kunagi kohtuga kokku puutunud, selgitame lühidalt, kuidas kohtuotsus sünnib ja kuidas EuroPark seda ära kasutab.

Kui kohtunik on asja läbi vaadanud ja oma otsuse paberile kirjutanud, ei muutu see otsus kohe “kivisse raituks.” Seadus annab 30 päeva, mille jooksul saab otsust vaidlustada. See on mõeldud inimeste kaitseks — kui kohtunik tegi vea, on sul aega reageerida ja näiteks edasi kaevata. Alles pärast seda 30 päeva otsus jõustub ehk muutub lõplikuks.

See 30-päevane aken on EuroPargi “puhastustuli.” Nad vaatavad otsust, näevad, et kaotasid, ja esitavad kiiresti avalduse: “Me loobume hagist.” Kuna otsus pole veel jõustunud, peab kohus loobumise vastu võtma ja otsuse tühistama.

Kujutage ette kaardimängu, kus sul on õigus pärast kaotamist öelda: “See partii ei loe, ma võtan oma panuse tagasi ja maksan sulle 5 eurot lohutuseks, aga keegi ei tohi teada, et ma kaotasin.” Kui sul on lõputult 5-euroseid, siis sa ei kaotagi ametlikult kunagi.

Seadusandja lõi selle 30-päevase akna heade kavatsustega — et kaitsta inimest. EuroPark kasutab seda pahatahtlikult — et kaitsta oma 100-eurost trahvimüüti.

---

Aga miks jäi jälg maha?

Siin jõuame põhjuseni, miks meil üldse on siis tõendeid EuroPargi “kustutamistest.”

Meie riigis on reegel: kõik, mida kohtunik otsustab, läheb ametlikku registrisse. Kui kohtunik kirjutab paberile “Tühistame eelmise otsuse, sest EuroPark loobus,” siis see paber — kohtumäärus — läheb automaatselt avalikku andmebaasi.

Kujutage ette kooli tahvlit. EuroPark tahab kustutada tahvlilt joonistust, kus on kirjas, et nad kaotasid. Nad võtavad käsna ja nühivad tahvli puhtaks. Joonistus ongi kadunud — kohtuotsus on tühistatud ja keegi seda ei näe.

Aga koridoris on turvakaamera. Turvakaamera salvestas, kuidas EuroPark käsna ja ämbriga tahvli juurde jooksis ja higistades joonistust kustutas. Need salvestised ongi need kohtumäärused (turvakaamera salvestised), mille me üles leidsime.

EuroPark tahaks väga, et isegi neid “turvakaamera salvestisi” ei näeks keegi. Aga nad ei saa seda keelata. Riigi Teataja on nagu automaatne robot — niipea kui kohtunik vajutab “Valmis,” läheb dokument avalikku registrisse. EuroPark ei saa sellele robotile öelda: “Ära seda küll teistele näita!”

See ongi õigusriigi võlu. Isegi kui sul on väga suur kustutuskumm, jääb sinu tegevusest ikkagi ametlik jälg maha. Meie leidsime need jäljed üles ja avalikustame täna laiemale üldsusele skeemi mis on aastaid olnud peidus kohtuseinte vahel.

---

Tabatud teolt: viis juhtumit, mida EuroPark ei suutnud lõpplikult kustutada

Tavaliselt toimub “kustutamine” vaikselt — kohus teeb menetluse lõpetamise määruse ja otsus kaob. Aga mõnikord jääb jälg maha. Nimelt siis, kui EuroPark jääb kustutamisega hiljaks ja kohtuotsus on juba tehtud. Sel juhul peab kohus tegema eraldi määruse, mis tühistab varasema otsuse. See määrus on avalik dokument — ja see ongi EuroPargi ebaõnnestunud kustutustöö jälg.

Oleme tuvastanud viis sellist juhtumit:

Vaadake neid numbreid. Üks päev. Kaks päeva. Viis päeva. Kohtunik kirjutab alla otsusele, mis ütleb “EuroPargil EI OLE õigus” — ja järgmisel päeval ilmub EuroPargi jurist loobumisavaldusega. Hmmmm

See ei ole juhus. See on süsteem, mida Europark on lihvinud üle 20 aasta ja sisuliselt on ennast Harju Maakohtusse sisse kirjutanud alalise elanikuna.

---

Kõige skandaalsem juhtum: 2-24-121397

Selles asjas nõudis EuroPark kostjalt 20 eurot sissenõudmiskulusid (leppetrahv 15 eurot oli juba varem tunnustatud ja välja mõistetud). Harju Maakohus tegi 12. novembril 2025 kohtuotsuse, millega jättis hagi rahuldamata. EuroPark kaotas.

Järgmisel päeval — 13. novembril 2025 — esitas EuroPark hagist loobumise avalduse.

Üks päev. Mitte nädal, mitte kuu. Üks päev. Kohtunik oli otsuse juba teinud, aga EuroPark vajutas “Reset” nuppu enne, kui otsus jõustus. Kohus võttis loobumise vastu ja tühistas oma enda raske tööga tehtud otsuse.

See tähendab, et kohtuotsus, mis oleks saanud pretsedendiks — mis oleks näidanud teistele inimestele, et EuroPargi nõudeid saab edukalt vaidlustada — see otsus kustutati. Puff – ja see haihtus õhku nagu suits. See ei ole Harry Potteri võlumaailm mida ma kirjeldan. See on Eesti kohtusüsteem.

---

Kaks otsust korraga: 2-23-143557

Eriti silmapaistev on kohtuasi 2-23-143557, mis jõudis Tartu Ringkonnakohtusse. EuroPark nõudis STANDHAUS EHITUS OÜ-lt võlgnevust. Kostja tõstatas aegumise küsimuse.

Tartu Maakohus tegi 8. mail 2024 vaheotsuse, jättes kostja aegumise argumendi rahuldamata. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi 20. detsembril 2024 uue otsuse: hagi rahuldamata, nõue on aegunud.

See oli EuroPargile katastroof. Ringkonnakohtu otsus aegumise kohta oleks olnud väga oluline pretsedent — see oleks näidanud, et EuroPark ei saa lõputult oodata trahvide sissenõudmisega.

Mida tegi EuroPark? 20. jaanuaril 2025 esitas hagist loobumise avalduse. Ringkonnakohus võttis vastu ja tühistas korraga kaks otsust — nii maa- kui ka ringkonnakohtu oma. Kahe Eesti kohtuniku raske vaevaga tehtud tööd — vahekohtus ja ringkonnakohtus — kustutati ühe avaldusega.

---

Miks kohus siis seda lubab?

Vastus peitub ühes sõnas: dispositiivsus. Keeruline sõna, aga lihtne mõte.

Meie riigis on selline reegel: kui sina ise kellegi kohtusse kaebad, siis oled sina “mängu alustaja.” Seadus ütleb, et kuna sina alustasid, on sul õigus igal ajal öelda: “Ma ei taha enam mängida.” Kohus on siin nagu jalgpallikohtunik — kui üks meeskond ütleb keset mängu, et “me loobume ja läheme koju,” siis kohtunik ei saa neid käeraudadega väljakule aheldada. Ta peab laskma neil minna.

See põhimõte tuleneb meie põhiseaduse paragrahvist 19 — privaatautonoomia. Igal inimesel ja ettevõttel on õigus oma asjades ise otsustada. Sealhulgas otsustada, et ta ei taha enam kohtus vaielda.

Ja see on tegelikult hea reegel. Kui sina ja naaber vaidlete aia kõrguse üle ja sina otsustad poolel teel, et “oot, ma ei viitsi enam vaielda,” siis on mõistlik, et kohus laseb sul loobuda.

Aga nüüd tuleb see koht, kus hea reegel muutub halvaks. EuroPark ei ole tavaline inimene, kes vaidleb naabriga aia üle. EuroPargil on üle 2500 kohtumenetluse. Nad kasutavad kohtusüsteemi oma võlamenetluse osakonnana. Ja nad kasutavad loobumise õigust mitte sellepärast, et nad ei viitsi — vaid sellepärast, et nad tahavad kaotused kustutada.

See on sama kui 89 minutil kaotusseisus jalgpallimeeskond jalutab platsilt minema, et mitte ametlikku statistikasse kaotust kirja saada. Tavaline laps kaotab — mäng on läbi. Rikas laps kaotab — mäng nullitakse ja keegi ei näe kunagi ekraanil kirja “Game Over.” Reegleid ei rikuta. Neid lihtsalt kasutatakse viisil, mis ei ole aus teiste mängijate suhtes.

---

Ringkonnakohus nägi probleemi — Riigikohus sidus käed

Lugu ei olnud tegelikult alati nii. Üks kord kiilus EuroPargi “Reset” nupp täiega kinni — ja see, mis seejärel juhtus, viis asja Eesti kõrgeima kohtuni.

Algus: tavaline trahvivaidlus nagu viimased 20 aastat

Kohtuasjas 2-23-116531 läks alguses kõik nagu tavaliselt. EuroPark nõudis inimeselt 45 eurot leppetrahvi ja sissenõudmiskulusid. Tartu Maakohus andis EuroPargile õiguse. Parkija kaebas edasi. Ja siis juhtus midagi, mida EuroPark ei oodanud: Tartu Ringkonnakohus tühistas 12. veebruaril 2024 maakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata. EuroPark kaotas.

Nüüd vajutas EuroPark oma tavapärast “Reset” nuppu rõõmsa näoga — esitas 8. märtsil 2024 hagist loobumise avalduse, et see otsus ära kustutada.

Julge kohtukoosseis: “EI, AITAB KÜLL”

Aga seekord ütles Tartu Ringkonnakohus midagi, mida ükski Eesti kohus polnud varem julgenud EuroPargile öelnud: “Ei. Me ei võta teie loobumist vastu.”

Ringkonnakohtu 21. märtsi 2024 määrus oli otsekohene. Kohus tõi välja täpselt need mustrid, mille oleme ka meie tuvastanud:

Kolm julget Eesti kohtuniku kelle nimed tasub meeles pidada sest need on need inimesed, kes tahavad et seadus kaitseks Eesti inimesi, mitte kapitalisti kes skeemitab seadusega — Anneli Alekand (eesistuja), Üllar Roostoja ja Margit Jäätma — kirjutasid must valgel: üle 2500 menetluse, järjekindel loobumine pärast kaotust, avaliku info varjamine. Nad nimetasid seda olulise avaliku huvi rikkumiseks ja keeldusid EuroPargi “Reset” nuppu vajutamast.

EuroPargi vasturünnak: tee Riigikohtusse

EuroPark ei saanud seda lubada. Kui see keeldumine oleks jõustunud, oleks nende kogu “kustutuskummi strateegia” igaveseks katki läinud. Kohtud üle Eesti oleks saanud öelda: “Ringkonnakohus on juba tuvastanud, et teie loobumine rikub avalikku huvi — me ei võta neid enam vastu.” Europark kutus appi oma raskekahurväelase vandeadvokaat Tõnu Meidra, kes pidi kastanid tulest välja tooma.

Seega kaebas EuroPark keeldumise edasi Riigikohtusse. Küsimus, mille Riigikohus pidi lahendama, oli põhimõtteline: kas seaduse reegel “Europargil on õigus loobuda” on tugevam kui kohtu soov kaitsta sadu tuhandeid tarbijaid ja hoida kohtupraktika avalikuna?

Riigikohtu otsus: reeglid on reeglid

Riigikohus otsustas 27. novembril 2024 (asi 2-23-116531/33) EuroPargi kasuks. Aga mitte sellepärast, et EuroPargi taktika oleks õige — vaid sellepärast, et seadus on seadus.

Riigikohus selgitas, et dispositiivsuse põhimõte — hageja õigus ise otsustada — tuleneb põhiseaduse paragrahvist 19. “Avalik huvi” tähenduses TsMS § 429 lg 4 ei anna kohtule alust sundida kedagi kohtus edasi vaieldama ainult sellepärast, et kohus tahaks avalikkust harida. Ilma hagita ei saa kohus hagimenetlust jätkata.

Lihtsamalt öeldes: kohtunik on nagu robot — ta peab järgima täpselt seda, mis seaduses kirjas on. Kui seaduses on “auk,” siis kohtunik ei saa seda ise kinni toppida. Seda peavad tegema inimesed Riigikogus, muutes seadust.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu ja maakohtu otsused, võttis EuroPargi loobumise vastu ja lõpetas menetluse. “Reset” nupp hakkas jälle tööle aga kogu selle aja hoidis Europark hinge kinni ja kartis, et nüüd on skeemitamisele kriips peale tõmmatud – aga ei skeemitamine jätkub.

Riigikohtus olid kohtunikeks: Villu Kõve (kolleegiumi esimees), Ants Kull ja Juhan Sarv kes ühehäälselt otsustasid skeemil jätkuda lasta.  Europark kõlistas see õhtu šampuse klaase ja tõdesid, et Eesti seadus hammas meie peale ei hakka – “we are above the law”

Mis sa arvad kas see võttis Europargil hoogu maha või andis indu juurde?

Aga “võidu” hind oli kibe

Kuigi EuroPark sai oma otsuse kustutatud, läks see neile väga kalliks. Algse 45-eurose trahvi tagaajamise asemel pidid nad jätma kõik menetluskulud — kolmes kohtuastmes — enda kanda ja maksma kostjale hüvitist 1236 eurot ja 61 senti. See on peaaegu 28 korda rohkem kui trahv, mida nad algselt nõudma tulid.

Aga EuroPargi jaoks oli see investeering, mitte kaotus. 1236 eurot on väike hind selle eest, et vältida pretsedenti, mis ohustaks nende 1,4-miljonist aastast trahvitulu.

Mida Riigikohus EI öelnud

Ja siin on kõige olulisem punkt. Riigikohus ei leidnud, et ringkonnakohtu tuvastus EuroPargi taktika kohta oli vale. Need faktid — masshageja staatus, üle 2500 kohtumenetluse, süsteemne hagist loobumine pärast kaotust, kohtupraktika kujunemise takistamine — jäid vaidlustamata.

Riigikohtu otsus oli puhtalt protsessuaalne: “seadus ei luba kohtul keelduda.” Aga küsimus, mille ringkonnakohus tõstatas — kas masshageja tohib süstemaatiliselt kohtupraktikat kustutada — see küsimus on endiselt vastuseta.

Ja vaatamata sellele, et Riigikohus andis EuroPargile “Reset” nupu tagasi, jätkas EuroPark 2025. aastal ja 2026. aastal täpselt sama taktikat, nagu me viie juhtumi tabelis nägime. Ringkonnakohtu hoiatus läks ühest kõrvast sisse ja teisest välja.

---

Miks Eesti kohtunikud sellest avalikult ei räägi?

Kui lugeda eelnevat, tekib loogiline küsimus: kui kohtunikud näevad seda mustrit iga päev — sadu EuroPargi hagisid, identseid malle, süstemaatilisi loobumisi — miks nad sellest avalikult ei räägi? Miks ei lähe ükski kohtunik siis Ringvaatesse või Pealtnägijasse selgitama, kuidas üks ettevõte kohtusüsteemi kuritarvitab? Kogu siin kirjutatu ei saa ju ometi tõsi olla?

Vastus on lihtne: NAD EI TOHI.

Kohtunik räägib ainult oma lahendi kaudu. Ta ei anna intervjuusid, kus selgitab oma otsust. Ta ei kommenteeri teiste kohtunike otsuseid. Ta ei avalda arvamust pooleliolevate asjade kohta. See on kohtuniku ametivanne — erapooletus tähendab vaikimist ja see sobib Europargile imehästi.

Ja see on tegelikult hea reegel. Me ei taha kohtunikke, kes annavad pressikonverentse ja ründavad pooli avalikult. Kohtunik peab olema erapooletu — tema “intervjuu” ongi kohtuotsus.

Aga siin tekib probleem, mida seadusandja ette ei näinud. Kui kohtunik teeb otsuse, mis ütleb “EuroPargi trahv on tühine” — ja EuroPark kustutab selle otsuse enne jõustumist — siis kohtuniku ainus “hääl” summutatakse koos otsusega. Kohtunik ei saa minna meediasse ja öelda: “Kuulge, ma tegin otsuse, aga EuroPark kustutas selle ära.” Ta peab pea norgu laskma ja vaikima.

Tartu Ringkonnakohtu kohtunikud Anneli Alekand, Üllar Roostoja ja Margit Jäätma proovisid seda vaikust murda — mitte meedia kaudu, vaid oma kohtumääruse kaudu. Nad kirjutasid must valgel, et EuroPark on masshageja, kes kõrvaldab ebasoodsaid lahendeid ja hoiab kohtupraktikat “avalikkusele saladusena.” See oli nende viis “intervjuud anda” — ainus viis, mis neil lubatud on.

Ja mida EuroPark sellega tegi? Kaebas Riigikohtusse ja sai ka selle otsuse tühistatud.

EuroPark ei karda juba ammu Eesti kohtunikku vaid on nad enda jaoks “tööle” rakendanud. Nad teavad, et kohtunik on “seaduse teenija” — ta peab järgima reegleid, isegi kui reeglites on augud. Nad teavad, et kohtunik ei saa minna avalikkuse ette selgitama, kuidas süsteem EI TOIMI. Nad teavad, et iga ebasoodne otsus on kustutatav ja iga julge kohtunik on vaigistatav — mitte ähvardustega, vaid lihtsalt seaduse mehhanismide kaudu.

Kohtunike vaikimine ja otsuste tühistamine hoiavad avalikkuse infosulus. Tavaline autojuht ei saagi kunagi teada, et tal oli tegelikult õigus — sest kohtuotsus, mis seda kinnitas, on kustutatud ja kohtunik, kes selle kirjutas, ei tohi sellest rääkida.

Sellepärast ongi see blogipostitus vajalik. Keegi peab tegema selle töö ära, mida kohtunikud teha ei tohi — rääkima avalikult sellest, mis kohtusaalide uste taga päriselt toimub. Meie leidsime need “turvakaamera salvestised” — kohtumäärused, milles EuroPargi kustutustöö on dokumenteeritud. Kohtunikud ei saa neid ise avalikustada ega kommenteerida. Aga meie saame kuna me ei ole Eesti Vabariigi palgal.

Mida see tähendab sulle kui autojuhile?

Kui sa saad EuroPargilt trahvi ja otsustad kohtus vastu vaielda, pead teadma kolme asja.

Esiteks: EuroPark loodab, et sa ei vaidle vastu. Üle poole nende kohtuasjadest lõpeb sellega, et parkija ei vasta. Iga kord, kui sa esitad vastuväite, sunnid sa EuroPark’i päriselt oma nõuet tõendama.

Teiseks: kui sa vaidled hästi, on tõenäoline, et EuroPark loobub. See tundub nagu kaotus — sa kulutasid aega ja energiat, aga kohtuotsust ei tule. Aga tegelikult on see võit: EuroPark loobub nõudest, sa ei pea midagi maksma, ja EuroPark kannab kohtukulud.

Kolmandaks ja kõige olulisem: isegi kui EuroPark loobub, ei tohi sa lasta end sellest heidutada. EuroPark loobub mitte sellepärast, et sinu asi on nõrk — vaid sellepärast, et sinu asi on tugev. Nad kardavad kohtuotsust rohkem kui kohtukulusid.

---

Miks see peab muutuma?

Praegune olukord on absurdne. Ettevõte, millel on üle 2 500 kohtumenetluse, saab kasutada Eesti kohtusüsteemi nagu oma võlamenetluse osakonda — ja kui kohtusüsteem teeb otsuse, mis Europargile ei meeldi, siis ta lihtsalt kustutab selle.

Tulemus on moonutatud kohtupraktika. Avalikult kättesaadavatest lahenditest jääb mulje, et EuroPark võidab peaaegu alati. Inimesed näevad seda, loobuvad oma õiguste eest seismisest ja maksavad ebamõistlikult suure trahvi ära. See on nõiaring, mis töötab EuroPargi kasuks ja Eesti autojuhtide kahjuks.

Tartu Ringkonnakohus nägi seda probleemi juba 2024. aastal. Riigikohus ütles, et praegune seadus ei luba kohtul reageerida. See tähendab, et lahendus peab tulema seadusandjalt — Riigikogult. Seadust tuleb muuta nii, et masshageja ei saaks kasutada hagist loobumist süstemaatilise vahendina kohtupraktika kujunemise takistamiseks.

Sellepärast ongi vaja nendest asjadest rääkida — et riik saaks need seaduse “augukohad” reegliraamatus ära muuta.

Seni — kuni seadus muutub — on ainus relv avalikustamine. Sellepärast me sellest kirjutame. Mida rohkem inimesi teab, seda raskem on EuroPargil jätkata.

---

Allikad

Kõik siin esitatud väited on kontrollitavad:

• Riigikohtu otsus 2-23-116531/33 (27.11.2024): https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-23-116531/33
• Tartu Ringkonnakohtu 21.03.2024 määrus asjas 2-23-116531 — tuvastab EuroPargi masshageja staatuse ja süsteemse hagist loobumise taktika
• Kohtuasi 2-24-121397 — EuroPark loobus 1 päev pärast ebasoodsat otsust (05.02.2026 määrus)
• Kohtuasi 2-23-126728 — EuroPark loobus 2 päeva pärast ebasoodsat otsust (12.12.2025 määrus)
• Kohtuasi 2-24-144231 — EuroPark loobus 5 päeva pärast ebasoodsat otsust (06.08.2025 määrus)
• Kohtuasi 2-24-138036 — EuroPark loobus 6 päeva pärast ebasoodsat otsust (30.06.2025 määrus)
• Kohtuasi 2-23-143557 — EuroPark loobus ringkonnakohtus, tühistati 2 otsust (20.02.2025 määrus)

---

Kui sina oled vaielnud EuroPargile kohtus vastu ja nad loobusid hagist — kirjuta meile. Iga selline juhtum on tõend süsteemsest probleemist, mis vajab lahendust.

parkimistrahv.ee — sest keegi peab rääkima tõtt