Kuidas vaidlustada parkimistrahv TASUTA ja kohtuväliselt?

Europark – otse kohtusse!

Üks kahtlane e-kiri, null telefonikõnet, otse kohtusse: EuroPargi kummaline sissenõudmistaktika

Kui kaua peaks ettevõte ootama enne kohtusse minekut?

Normaalne ettevõte:

  1. 📧 Saadab e-kirja
  2. ⏰ Ootab vastust
  3. 📧 Saadab meeldetuletuse
  4. 📞 Helistab
  5. 📬 Saadab tähitud kirja
  6. ⏰ Annab mõistliku tähtaja
  7. ⚖️ Alles siis läheb kohtusse

EuroPark:

  1. 📧 Saadab ÜHEKORDSELT e-kirja võõralt domeenilt (@eftalegal.ee)
  2. ⏰ Ei võta MITTE KORDAGI isiklikult ühendust (0 telefonikõnet, 0 kirju, 0 kontakte)
  3. ⚖️ Läheb OTSE kohtusse

Aeg esimesest “nõudest” kuni kohtusse: Terve aasta (26.11.2024 → 02.09.2025)

Isiklike kontaktide arv: 0 (NULL)

Ajaruum: Mida EuroPark EI teinud

Parkimine Mustika keskuses

  • ⏰ Ületamine: 30 minutit
  • 💰 Õiglane tasu: 1 euro
  • 📝 EuroPargi nõue: 55 eurot

Kellegi EFTA Legal OÜ e-kiri

Saatja: info@eftalegal.ee (MITTE @europark.ee!)

Sisu: Nõue 55 euro tasumiseks

EuroPargi enda hoiatus (10.02.2025):

“Tuletame meelde, et EuroPark saadab teavitused alati europark.ee lõpuga domeenilt.”

Kostja reaktsioon:

  • ❓ “Kahtlane e-kiri võõralt domeenilt”
  • ❓ “EuroPark ütles, et nad saadavad ainult @europark.ee kaudu”
  • ❓ “Kas see on õngitsuskiri?”
  • 🗑️ Ignoreerin (nagu EuroPark ise soovitas)

 9 KUUD VAIKUST

Mida EuroPark võinuks teha:

✅ Saata meeldetuletuse @europark.ee domeenilt
✅ Helistada kostjale (telefon oli teada)
✅ Saata tähitud kirja postiga (aadress oli teada)
✅ Võtta isiklikult ühendust (e-post oli teada)
✅ Selgitada olukorda (et EFTA Legal OÜ on nende partner)

Mida EuroPark TEGI:

❌ MITTE MIDAGI (9 kuud vaikust)

Otse kohtusse!

EuroPargi järgmine samm: Hagiavaldus Harju Maakohtule

Mitte ühtegi telefonikõnet. Mitte ühtegi kirja. Mitte ühtegi hoiatust.

OTSE KOHTUSSE.

Küsimus: Miks?

Miks EuroPark ei võtnud isiklikult ühendust?

Võimalus 1: Nad ei tahtnud raha kätte saada

Kui EuroPark tõesti tahaks 55 eurot kätte saada, siis:

  • ✅ Nad helistaksid
  • ✅ Nad saadaksid kirja @europark.ee kaudu
  • ✅ Nad võtaksid isiklikult ühendust

Aga nad ei teinud midagi sellest.

Järeldus: Nad ei tahtnud raha kätte saada. Nad tahtsid KOHTUVAIDLUST ja selle nad ka said.

Võimalus 2: Nad teadsid, et nende nõue on nõrk

Kui EuroPark helistaks kostjale:

Kostja: “Aga te ise hoiatasite, et saadate kirju ainult @europark.ee kaudu. EFTA Legal on @eftalegal.ee. Kuidas ma peaksin teadma, et see on teie legitiimne nõue?”

EuroPark: “Hmm… hea punkt…”

Järeldus: Lihtsam on lihtsalt mitte helistada ja minna otse kohtusse.

Võimalus 3: See on ärimudel

EuroPargi 2024. aasta tulemused:

  • 📊 335 kohtuotsust (2024)
  • 📊 280 kohtuotsust (2025)
  • 💰 Kasumiks: 1,92 miljonit eurot

Kui sa töötled 2 kohtuasja päevas:

  • ❌ Sul ei ole aega helistada igale kostjale
  • ❌ Sul ei ole aega isiklikult suhelda
  • ✅ Sul on vaja kiiret ja automatiseeritud protsessi kus sa ei kasuta oma tööjõudu vaid Eesti kohtusüsteemi oma nõudeosakonna pikendusena – null tööjõukulu ja kohtunike palgad maksavad ju maksumaksjad – väga mugav. Tulemuseks kasum 1,6 miljonit.

Protsess:

  1. 📧 Saada üks e-kiri (EFTA Legal kaudu)
  2. ⏰ Oota 9 kuud
  3. ⚖️ Esita hagi (standardvorm)
  4. 💰 50% saab tagaseljaotsuse (ei vaidle vastu)

Tulemus: Minimaalne pingutus, maksimaalne tulu.

Hea usu põhimõte: VÕS § 6

Mis on “hea usk”?

Võlaõigusseadus § 6 lg 1:

“Pooled peavad võlasuhetes käituma hea usu põhimõttest lähtudes.”

Mis see tähendab?

Hea usu põhimõte tähendab:

  • ✅ Aus ja läbipaistev suhtlemine
  • ✅ Teise poole huvidega arvestamine
  • ✅ Mõistlik käitumine
  • ✅ Koostöö probleemide lahendamiseks

Kuidas hea usu põhimõtet PEAKS järgima?

Stsenaarium: Normaalne ettevõte tahab raha kätte saada

Samm 1: Saadab e-kirja oma ametlikult aadressilt (@europark.ee)

Samm 2: Kui ei saa vastust → Helistab

Kostja: “Ma ei saanud teie kirja” või “Ma arvasin, et see oli õngitsuskiri”

Ettevõte: “Ah, mõistan. Saadan uuesti meie ametlikult aadressilt.”

Samm 3: Kui ikka ei maksa → Saadab tähitud kirja

Samm 4: Kui ikka ei maksa → Annab lõpliku hoiatuse

Samm 5: ALLES SIIS läheb kohtusse

Tulemus: Ettevõte on käitunud heas usus. Nad püüdsid probleemi lahendada enne kohtusse minekut.

Kuidas hea usu põhimõtet EI PEAKS järgima?

Stsenaarium: EuroParki tegevus

Samm 1: Saadab e-kirja võõralt domeenilt (@eftalegal.ee)

EuroPargi enda hoiatus:

“Tuletame meelde, et EuroPark saadab teavitused alati europark.ee lõpuga domeenilt.”

Järeldus: EuroPark ise hoiatab, et nad ei saada kirju võõrastelt domeenidelt, aga seda nad just teevad.

Samm 2: Ei võta MITTE KORDAGI isiklikult ühendust (9 kuud vaikust)

Samm 3: Läheb OTSE kohtusse

Tulemus: EuroPark EI OLE käitunud heas usus. Nad ei püüdnud probleemi lahendada enne kohtusse minekut.

Absurdne olukord: EuroPark süüdistab kostjat

EuroPargi argument kohtule:

“Kostja ignoreeris meie nõudekirja. Kostja pidi olema teadlik leppetrahvist”

EuroPargi loogika:

  1. Me saatsime ÜHEKORDSELT e-kirja kolmanda osapoole domeenilt
  2. Me hoiatasime, et me ei saada võõrastelt domeenidelt
  3. Me ei võtnud MITTE KORDAGI isiklikult ühendust
  4. JA NÜÜD ME SÜÜDISTAME KOSTJAT, ET TA EI USALDA MEIE KIRJA!

Kostja vastus:

“Ma ei usaldanud @eftalegal.ee kirja, sest:

  1. EuroPark ise hoiatas, et nad saadavad teavitused ainult @europark.ee kaudu
  2. EFTA Legal OÜ ei ole meie lepingupartner – ma ei tea, kes nad on
  3. Ettevõte saab õngitsuskirju iganädalaselt – me ei saa uurida iga kahtlast kirja
  4. Normaalne äripraktika: Pole lepingupartner → kirja ignoreeritakse
  5. EuroPark ei võtnud MITTE KORDAGI isiklikult ühendust – kui te tõesti tahaksite raha, te helistaksite”

Võrdlus: Mida normaalne ettevõte teeks?

Samm Normaalne ettevõte EuroPark
1. E-kiri Saadab @europark.ee kaudu Saadab @eftalegal.ee kaudu (võõras domeen!)
2. Vastuse puudumisel Saadab meeldetuletuse ❌ Ei tee midagi
3. Ikka vastust ei ole Helistab ❌ Ei helista
4. Ikka vastust ei ole Saadab tähitud kirja ❌ Ei saada
5. Ikka vastust ei ole Annab lõpliku hoiatuse ❌ Ei anna
6. Viimane samm Läheb kohtusse (pärast 5 katset) ⚖️ Läheb OTSE kohtusse (pärast 1 kahtlast e-kirja)

Aeg: Normaalne ettevõte – 2-3 kuud | EuroPark – 9 kuud vaikust, siis otse kohtusse

Isiklike kontaktide arv: Normaalne ettevõte – vähemalt 3-4 | EuroPark – 0

“Ma ei pidanud mängima detektiivi”

Kostja argument:

Ettevõte saab õngitsuskirju iganädalaselt.

Ettevõttes kehtib reegel:

Pole lepingupartner → kirja ignoreeritakse

See on mõistlik ja tavaline äripraktika.

Ettevõte EI PEA kulutama aega iga kahtlase kirja uurimisele, kui on selge et ettevõttega puudub igasugune lepinguline suhe kvalifitseerub see “õngituskirjaks” automaatselt.

Miks see on mõistlik?

Kujutage ette, kui iga ettevõte peaks:

  1. ✅ Uurima iga kahtlast e-kirja
  2. ✅ Kontrollima, kas saatja on legitiimne
  3. ✅ Otsima internetist, kes on EFTA Legal OÜ
  4. ✅ Helistama EuroPargile, et küsida “Kas see on teie kiri?”
  5. ✅ Kulutama tunde iga kahtlase e-kirja peale

Tulemus: Ettevõte ei jõuaks oma tööd teha, sest nad kulutaksid kogu aja kahtlaste kirjade uurimisele.

Selle asemel:

❌ Kahtlane e-kiri → DELETE

Kui saatja on legitiimne, siis nad:

  • ✅ Helistavad
  • ✅ Saadavad kirja ametlikult aadressilt
  • ✅ Võtavad isiklikult ühendust

Hea usu põhimõte kehtib MÕLEMALE poolele

EuroPargi argument: “Kostja pidi uurima EFTA Legali kirja”

EuroPargi loogika:

  • Kostja sai EFTA Legali e-kirja
  • Kostja pidi uurima, kas EFTA Legal on EuroPargi partner
  • Kostja pidi helistama EuroPargile ja küsima
  • Kostja pidi kulutama aega detektiivi mängimisele

Järeldus: Kostja on süüdi, et ta ei usalda võõralt domeenilt tulnud kirja.

Kostja vastus: “VÕS § 6 kehtib ka hagejale”

Võlaõigusseadus § 6:

“Pooled peavad võlasuhetes käituma hea usu põhimõttest lähtudes.”

“Pooled” = MÕLEMAD pooled, mitte ainult kostja.

Kui hageja soovib, et kostja usaldaks tema nõudeid, peab hageja ise käituma heas usus:

  1. ✅ Saatma kirju oma ametlikult aadressilt (@europark.ee), mitte kolmanda isiku aadressilt (@eftalegal.ee)
  2. ✅ Järgima oma enda kinnitatud standardeid (10.02.2025 Facebook-postitus: “teavitused tulevad ainult @europark.ee domeenilt”)
  3. ✅ Võtma isiklikult ühendust (helistades, saates tähitud kirja postiga), mitte piirduma ühe e-kirjaga kahtlaselt kolmandalt isikult
  4. ✅ Andma mõistliku aja vastamiseks, mitte minema otse kohtusse pärast ühte e-kirja

Harju Maakohtu otsus 2-24-133513: EuroPark moonutab

EuroPargi argument:

EuroPark viitab Harju Maakohtu otsusele:

“Kirjad on saadetud kostja postiaadressile… Seega pidi kostja olema leppetrahvist teadlik…”

EuroPargi järeldus: See kohtuotsus toetab meid – kostja pidi kirju uurima.

Aga mida kohus TEGELIKULT ütles?

Harju Maakohus rõhutas:

“VÕS § 6 ja 7 tulenevalt peavad võlasuhte pooled käituma hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte järgi.”

“Viimane tähendab ka seda, et kui võlgnikule on ebaselge võlausaldaja isik või tema esindaja, siis küsib mõistlik ja hea usu põhimõtte kohaselt käituv võlgnik ebaselguste korral võlausaldajalt vastavaid täpsustavaid andmed, sh volikirja.”

Mis vahe on?

Maakohtu otsuses:

  • ✅ Võlasuhe oli olemas (“võlgnik”, “võlausaldaja”)
  • ✅ Küsimus oli esindaja volikirja kohta
  • ✅ Kohus ütles: Kui esindaja on ebaselge, siis võlgnik peaks küsima

Minu asjas:

  • ❌ Võlasuhet EI OLE (kostja eitab lepingu olemasolu)
  • ❌ Küsimus ei ole esindaja kohta
  • ❌ Küsimus on: Kas on üldse leping? Kas EFTA Legal on legitiimne?

Kohtuotsus TOETAB kostjat, mitte hagejat

Kohtuotsus ütleb:

“Hea usu ja mõistlikkuse põhimõte”

See kehtib MÕLEMALE poolele:

Hageja kohustus:

  • ✅ Saata kirju selgelt identifitseeritavalt (@europark.ee)
  • ✅ Järgida oma enda standardeid
  • ✅ Võtta isiklikult ühendust, kui e-kiri ei toimi
  • ✅ Anda mõistlikult aega

Kostja kohustus:

  • ✅ Uurida kahtlasi kirju… AGA AINULT KUI HAGEJA ON KÄITUNUD HEAS USUS ja on lepinguline suhe.

Kui hageja ise ei käitu heas usus (saadab võõralt domeenilt, ei võta isiklikult ühendust), siis kostjal EI OLE kohustust uurida.

Absurdi tipp: EuroPark süüdistab kostjat hea usu rikkumises

EuroPargi loogika:

  1. Me saatsime e-kirja võõralt domeenilt (@eftalegal.ee)
  2. Me hoiatasime, et me ei saada võõrastelt domeenidelt
  3. Me ei võtnud MITTE KORDAGI isiklikult ühendust
  4. Kostja ei usalda meie kirja
  5. KOSTJA RIKUB HEA USU PÕHIMÕTET!

See on sama, kui:

  1. Ma ütlen: “Ära usalda võõraid, kes pakuvad sulle komme tänaval”
  2. Ma lähen kostüümis tänavale ja pakun sulle komme
  3. Sa ei võta komme (sest ma olen võõras)
  4. MA SÜÜDISTAN SIND, ET SA EI USALDA MIND!

Absurdne? Jah.

Aga täpselt seda EuroPark teeb.

Kokkuvõte: 7 põhjust, miks EuroPargi käitumine on hea usu rikkumine

  1. ❌ Võõras domeen: Saatsid e-kirja @eftalegal.ee, kuigi kinnitasid, et saadavad ainult @europark.ee
  2. ❌ Ühekordne kiri: Ainult 1 e-kiri terve aasta jooksul
  3. ❌ Ei võtnud isiklikult ühendust: 0 telefonikõnet, 0 tähitud kirja, 0 isiklikku kontakti
  4. ❌ 9 kuud vaikust: Ei teinud midagi
  5. ❌ Otse kohtusse: Ei hoiatanud, ei andnud tähtaega, lihtsalt esitas hagi
  6. ❌ Kahekordne standard: Hoiatasid õngitsuskirjade eest, aga saatsid ise võõralt domeenilt
  7. ❌ Süüdistab kostjat: Süüdistab kostjat, et ta ei usalda võõralt domeenilt tulnud ühekordset e-kirja

Soovitus inimestele: Ära lase end hirmutada

Kui sa said kahtlase e-kirja, mis väidab end olevat EuroPargilt:

SAMM 1: Kontrolli saatja domeeni

  • ✅ @europark.ee → Tõenäoliselt legitiimne
  • ❌ @eftalegal.ee või muu võõras → Kahtlane

SAMM 2: Oota, kas nad võtavad isiklikult ühendust

  • ✅ Kui helistavad või saadavad tähitud kirja → Tõsine nõue
  • ❌ Kui ainult üks e-kiri → Kahtlane

SAMM 3: Ära reageeri ühekordsele e-kirjale võõralt domeenilt

  • Kui see on legitiimne, siis nad:
    • ✅ Helistavad
    • ✅ Saadavad uuesti @europark.ee kaudu
    • ✅ Võtavad isiklikult ühendust

SAMM 4: Kui tuleb kohtukiri, siis esita vastuväide:

“Hageja ei võtnud isiklikult ühendust. Hageja saatis ainult ühe e-kirja võõralt domeenilt. Hageja rikub VÕS § 6 hea usu põhimõtet.”

Lõppsõna: Kes tegelikult rikub hea usu põhimõtet?

EuroPark süüdistab kostjat:

“Kostja ignoreeris meie nõudekirja ja rikub hea usu põhimõtet”

Aga tegelikkus:

EuroPark:

  • ❌ Saatis e-kirja võõralt domeenilt (vastu enda hoiatust)
  • ❌ Ei võtnud MITTE KORDAGI isiklikult ühendust
  • ❌ 9 kuud vaikust
  • ❌ Otse kohtusse

Kostja:

  • ✅ Ei usaldanud võõralt domeenilt tulnud ühekordset kirja
  • ✅ Järgis EuroPargi enda hoiatust (“ainult @europark.ee”)
  • ✅ Järgis normaalset äripraktikat (pole lepingupartner → ignoreeri)
  • ✅ Ootas, et hageja võtaks isiklikult ühendust

Küsimus: Kes rikub hea usu põhimõtet?

Vastus: EuroPark.

VÕS § 6 ei ütle “ainult kostja peab käituma heas usus”.

VÕS § 6 ütleb: “POOLED peavad käituma heas usus”.

MÕLEMAD.

Ja EuroPark ei käitunud.

Kui sa tahad, et keegi usaldaks sinu nõudeid:

  1. ✅ Saada kirju oma ametlikult aadressilt
  2. ✅ Võta isiklikult ühendust
  3. ✅ Anna mõistlik aeg
  4. ✅ Käitu heas usus

Ära:

  1. ❌ Saada ühekordset kirja võõralt domeenilt
  2. ❌ Vaiki 9 kuud
  3. ❌ Mine otse kohtusse
  4. ❌ Süüdista teist poolt, et ta ei usalda “õngituskirju”

See on lihtne.

Aga EuroPark ei järgi seda.

Sest nende ärimudel ei põhine heale usule.

Nende ärimudel põhineb massilistele, kiiretele ja automatiseeritud kohtumenetlustele.

Nende kodulehel ilutsevad väga ilusad tekstid: “Trahvid ei ole meie taotlus omaette, küll aga äärmine abinõu kui käitutakse vastuolus parkimistingimustega” – turundusteksti ja reaalsuse vahel on aga suur lõhe.

Ja see on probleem mis vajab lahendamist ja eraparklate trahvi piirmäära seadmist.

Käesolev blogipostitus väljendab autori õiguslikku seisukohta ja põhineb autori kogemusel. Faktid on tõendatud dokumentidega.