Maksumaksja raha eest ülalpeetav kohtusüsteem karistab maksumaksjat

Kas sa oled kunagi mõelnud, kuhu lähevad sinu maksud? Üks osa läheb kohtusüsteemi ülalpidamiseks – kohtunikud, kantseleipersonal, kohtuhooned, IT-süsteemid, kõik see maksab. Sina maksad makse, et riik saaks kohtule palka maksta. Aga mis siis juhtub? EuroPark kaebab sind kohtusse. Sinu ja minu palgal olev kohtunik otsustab 90% ja enam juhtudel maksumaksja kahjuks ja EuroPargi kasuks. Miks? Sest 50% kohtuotsustest tehakse tagaseljaotsusega – see tähendab, et inimene ei ilmu kohtusse ega esita oma seisukohta. Ta lihtsalt maksab või usub, et “ju on seadus EuroPargi poolel”. Aga tegelikkus on teine: EuroPark kasutab maksumaksja raha eest ülalpeetavat kohtusüsteemi oma võlaosakonna pikendusena, et sinu ja minu käest kätte saada ebaseaduslikult suur trahv, mida Tarbijavaidluste Komisjon (TVK) on korduvalt kinnitanud olevat seadusevastane.

See on absurdne olukord: sina maksad makse, et ülalpidada kohtusüsteemi, mida EuroPark kasutab, et sinult ebaseaduslikult raha välja pressida. EuroPark ei maksa kohtusüsteemi kasutamise eest – see on avalik teenus. Kohtunikud, kantseleipersonal, kohtuhooned – kõik see on sinu ja minu maksudega ülal peetud. Aga EuroPark on muutnud selle oma ärimudeliks. 2024. aastal 335 kohtulahendit, 2025. aastal 280 kohtulahendit – see teeb kokku 615 kohtulahendit kahe aastaga. See tähendab, et EuroPark esitab keskmiselt kaks hagi päevas. Igapäevaselt. Kaks inimest või ettevõtet. Iga päev. Aasta läbi. Ja iga kord kulutab riik avalikku raha, et neid juhtumeid menetleda.

Kes on need ettevõtted kes kohtu süsteemi ummistavad?

Teame et Europargil on menetluses üle 2500 nõude ja kohtuniku laual on keskmiselt 250 juhtumit, siis ainuüksi Europargi nõuded võtavad enda alla 10 Eesti kohtunikku, kes peavad tegelema 1 euroste parkimistasudega. Meil ei ole vaja rohkem kohtunikke vaid meil on vaja “puukidest” vabaneda, kes kasutavad kohtusüsteemi oma “võlamenetlus osakonnana” ning tuleks seada piir näiteks 200 eurot ja alla selle peaks võlgadega iga firma ise aktiivselt tegelema, mitte kohtu resurssi kasutama. Uudis siin

Kui palju maksab 1-eurose nõude menetlemine riigile?

Vaatame numbreid. Käesoleva asja läbivaatamine kulutab üle 500 euro avalikke ressursse – kohtunikud peavad lugema dokumente, korraldama istungeid, tegema otsuseid, kantseleipersonal peab faile haldama, IT-süsteemid peavad töötama. Kõik see maksab. Tegelik kahju on 1 euro – see on parkimistasu 30 minuti eest, mida EuroPark väidab, et ta “kaotas”. Aga riik kulutab 500 eurot, et menetleda 1-eurost nõuet. See on 500:1 proportsioon. Kas see on mõistlik avalike vahendite kasutamine?

Kui EuroPark esitab 615 hagi kahe aastaga, ja iga hagi menetlemine maksab riigile keskmiselt 500 eurot, siis kokku kulutab riik 307 500 eurot ainuüksi EuroPargi hagide menetlemisele kahe aasta jooksul. See on kolm sadat tuhat eurot maksumaksja raha, mida kulutati selleks, et menetleda juhtumeid, kus keskmine “kahju” on 1 euro ja keskmine nõue on 55-100 eurot. Aga kas see 55-100 eurot on õigustatud? Ei! Tarbijavaidluste Komisjon on korduvalt öelnud, et need nõuded on ebaseaduslikud ja tühised (VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel). See tähendab, et riik kulutab 300 000+ eurot, et menetleda nõudeid, mis on seaduse järgi tühised.

Kus on loogika? Kui riik kulutab 500 eurot, et menetleda juhtumit, kus tegelik kahju on 1 euro ja nõue on seaduse järgi tühine, siis midagi on väga valesti. EuroPark ei maksa selle eest – see on avalik teenus, mida sina ja mina rahastame. EuroPark lihtsalt kasutab ära kohtusüsteemi, sest ta teab, et 50% inimestest ei vaidle vastu (tagaseljaotsused) ja kohus kinnitab automaatselt nende nõude. Tulemus: EuroPark võidab, maksumaksja kaotab (nii raha kui ka avalike ressursside näol).

“Mahuäri” – kui kohtusüsteem muutub tootmisliiniks

See ei ole enam õigusemõistmine. See on tootmisliin. EuroPark on loonud süsteemi, kus nad automatiseerivad kohtuhagide esitamise. Iga hagi on 95% ulatuses identne – muutuvad ainult nimi, sõiduki number, kuupäev ja summa. Ülejäänu on standardiseeritud mall. Hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) ei pea tegema midagi muud kui sisestama andmed malli (10-15 minutit) ja esitama hagi (5 minutit). Kokku 30-45 minutit hagi kohta. Aga nad nõuavad 2 tundi (240 eurot) hagiavalduse koostamise eest.

50% tagaseljaotsused – kui inimesed ei tea, et nad saavad vastu hakata

50% kohtuotsustest tehakse tagaseljaotsusega. See tähendab, et pool inimestest ei ilmu kohtusse ega esita oma seisukohta. Miks? Sest nad usuvad EuroPargi valet, et “ju on seadus EuroPargi poolel” või “ju peab maksma, kui kohtusse kaevati”. Nad ei tea, et liiklusmärgiga ei saa lepingut sõlmida (kolm vandeadvokaati, 2010). Nad ei tea, et leppetrahv ei tohi olla karistuslik (TVK otsused, 2024-2025). Nad ei tea, et 100 eurot on 100 korda suurem kui tegelik parkimistasu (1 euro) ja et selline ebaproportsionaalsus on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine.

Nad ei tea, sest keegi ei räägi neile sellest. EuroPark kindlasti ei räägi. Kohtunik? Kohtunik ei saa aidata, kui inimene ei esita vastuväiteid. Kui parkija ei esita oma seisukohta, siis kohtunik ei kuule parkija argumente, ei näe TVK otsuseid ega saa aru süsteemse eiramise ulatusest. Kohtunik lihtsalt kinnitab Europargi nõude, sest parkija ei vaidle vastu. Ja EuroPark võidab. Ja jätkab. Ja esitab järgmise hagi. Ja järgmise. Ja järgmise. Igapäevaselt kaks hagi. Aasta läbi.

Tagaseljaotsus tähendab, et kohtunik ei näe süsteemset probleemi, sest ta näeb ainult üksikuid juhtumeid. Kohtunik ei tea, et EuroPark esitas 335 hagi 2024. aastal ja 280 hagi 2025. aastal. Kohtunik ei tea, et TVK on korduvalt tunnistanud EuroPargi leppetrahvid tühiseks. Kohtunik ei tea, et EuroPark tõstis leppetrahvi 55 eurolt 70 eurole vaatamata TVK otsustele. Kohtunik näeb ainult üht juhtumit, kus hageja väidab, et kostja rikkus lepingut ja nõuab 55 eurot. Kostja ei vaidle vastu. Kohtunik kinnitab nõude. Järgmine juhtum. Järgmine juhtum. Järgmine juhtum. 335 korda aastas.

Kohtunike roll – kas nad mõistavad, et neid kasutatakse ära?

Kohtunikud on riigi töötajad. Nad töötavad sinu ja minu maksudega. Nad on kallid. Kohtuniku palk on kõrge, sest see on vastutusrikas töö. Aga kas nad mõistavad, et neid kasutatakse ära? EuroPark on muutnud kohtusüsteemi võlaosakonna pikenduseks. Kohtunikud on muutunud EuroPargi sissenõudmisagentideks, kes kinnitavad automaatselt EuroPargi nõudeid, sest kostjad ei vaidle vastu. 50% tagaseljaotsused tähendavad, et pooled juhtumid ei vaja isegi kohtulikku analüüsi – lihtsalt kinnita nõue ja järgmine.

Aga kas kohtunikud teavad, et TVK on korduvalt öelnud, et need nõuded on tühised? Kas kohtunikud teavad, et EuroPark esitab kaks hagi päevas? Kas kohtunikud teavad, et EuroPark tõstis leppetrahvi 55 eurolt 70 eurole vaatamata TVK otsustele, mis soovitasid neid alandada? Kas kohtunikud teavad, et nad kulutavad 500 eurot avalikku raha, et menetleda 1-eurost nõuet, mis on seaduse järgi tühine? Tõenäoliselt mitte. Sest nad näevad ainult üksikuid juhtumeid, mitte süsteemset pilti.

Aga nad peaksid teadma. Sest nende töö ei ole automaatselt kinnitada hageja nõudeid. Nende töö on õigust mõista. Ja õiguse mõistmine tähendab, et nad peavad kontrollima, kas hageja nõue on seaduslik. VÕS § 42 annab kohtule kohustuse kontrollida tüüptingimuste mõistlikkust. Kohus ei saa pimesi usaldada hageja väiteid. Kohus peab küsima: Kas 55 eurot 1-eurose parkimistasu eest on mõistlik? Kas see on hüvitusliku või karistuslikku laadi? Kas see on ebaproportsionaalne? TVK on öelnud JAH, see on ebaproportsionaalne ja tühine. Aga kohtunikud ei näe seda, sest parkijad ei esita TVK otsuseid (nad ei tea, et need eksisteerivad) ja see ei ole ka kohtunike töö otsida neid vaid analüüsida mõlema poole argumente ja tõendeid.

Kes kaitseb kohtuniku enda huvisid?

Siin on iroonia: kohtunik ise võib olla järgmine ohver. Kohtunik, kes täna kinnitab EuroPargi 55-eurost nõuet, võib homme ise saada EuroPargi trahvi. Ta läheb ostukeskusesse koos oma lapsega. Ta unustab parkimiskella 30 minutit pikendada. Ta saab 100-eurose trahvi (praegune määr 2025. aasta augustist). Ta mõtleb: “Miks on parkimistrahv suurem kui mu tänane poekorv?” Ta vaatab oma ostukorvi – 70 eurot. Ta vaatab trahvi – 100 eurot. Ta mõtleb: “Kas ma sain rohkem väärtust poest või parklast?” Vastus on ilmne: poest. Parkla andis talle ainult parkimiskoha, mille tegelik väärtus on 1 euro (30 minutit). Aga trahv on 100 eurot. 100 korda suurem.

Siis ta mõtleb: “Kas nii suur trahv on karistusliku või hüvitusliku loomuga?” Riigikohus on öelnud selgelt: “Leppetrahv ei ole oma olemuselt karistusmeetmeks. Leppetrahvi põhiülesanne on tagada kohustuse täitmine ning hüvitada võlausaldajale lepingu rikkumisest tekkiv kahju” (RKTKo 3-2-1-95-09). Hüvitada kahju. Aga kui kahju on 1 euro ja trahv on 100 eurot, siis see ei hüvita enam kahju – see karistab. Ja karistamine on ainult riigi õigus, mitte EuroPargi õigus.

Kohtunik, kes aastaid kinnitas EuroPargi nõudeid, äkitselt mõistab: “Ma olin EuroPargi sissenõudmisagent.” Ta aitas luua süsteemi, kus eraettevõte saab määrata karistusi inimestele, kes unustavad parkimiskella 30 minutit pikendada. Ta aitas luua süsteemi, kus 1-eurone kahju muutub 100-euroseks trahviks. Ta aitas luua süsteemi, kus maksumaksja raha eest ülalpeetavat kohtusüsteemi kasutatakse ära, et maksumaksjat karistada. Ja nüüd on tema ise ohver.

TVK otsused vs kohtupraktika – kaks paralleelset reaalsust

Eestis on tekkinud absurdne olukord: kaks paralleelset reaalsust. Ühes reaalsuses (TVK) on EuroPargi leppetrahvid tühised. Teises reaalsuses (kohtud) on need kehtivad. Kuidas see on võimalik? Tarbijavaidluste Komisjon (TVK) on korduvalt tuvastanud:

27. novembril 2024 (otsus nr 19-1/24-08802): EuroPargi leppetrahv 60 eurot (vs 5 eurot parkimistasu) on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel TÜHINE. 9. novembril 2025 (otsus nr 19-1/25-10488): EuroPargi leppetrahv 100 eurot (vs 3 eurot parkimistasu) on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel TÜHINE. TVK soovitas selgelt: leppetrahv ei tohiks ületada parkimistasu rohkem kui 2 korda. See tähendab, et kui parkimistasu on 1 euro, siis leppetrahv peaks olema maksimaalselt 2 eurot, mitte 55, 70 või 100 eurot.

Aga kohtud jätkavad EuroPargi nõuete kinnitamist. Miks? Sest TVK otsused ei ole kohtutele siduvad. Kohtud võivad, aga ei pea neid järgima. See on fundamentaalne probleem: riigi ametlik organ (TVK) ütleb, et leppetrahvid on tühised, aga kohtud (samuti riigi organid) kinnitavad neid. Kaks paralleelset reaalsust. Üks inimene läheb TVK-sse ja saab vastuse: “Sinu trahv on tühine, sa ei pea maksma.” Teine inimene läheb kohtusse (või ei lähe ja saab tagaseljaotsuse) ja saab vastuse: “Sa pead maksma, pluss menetluskulud.” Sama rikkumine, sama ettevõte, erinev tulemus.

Aga probleem on veel sügavam: EuroPark ei hooli TVK otsustest. Nad lihtsalt ignoreerivad neid – nad tõstavad leppetrahve veelgi. TVK otsused: 27.11.2024 ja 09.11.2025 – soovitati alandada leppetrahve. EuroPargi reaktsioon: 04.07.2025 – tõstis leppetrahvi 55 eurolt 70 eurole (+27% tõus). See on demonstratiivne seaduse eiramine. See on nagu öelda TVK-le: “Teie otsused ei tähenda meile midagi. Me jätkame oma tegevust ja tõstame veelgi hindu.” Ja nad saavad seda teha, sest kohtud ei sekku. 50% tagaseljaotsused tähendavad, et EuroPark võidab automaatselt pooltes juhtumites. Ülejäänud 50% juhul kompromiss või loobub hagist, et vältida kohtu tähelepanu. Tulemus: EuroPark jätkab ja TVK otsused on sisutühjad.

Kui palju kauem võib see jätkuda? Projektsioon 2028

Kui keegi ei sekku, siis see jätkub ja süveneb. Vaatame numbreid:

2023: Leppetrahv 40 eurot. 2024: Leppetrahv 60 eurot (+50%). 2025: Leppetrahv 100 eurot (+67%). Keskmine tõus aastas: ~58%. Kui see trend jätkub, siis: 2026: 100 × 1,58 ≈ 158 eurot. 2027: 158 × 1,58 ≈ 250 eurot. 2028: 250 × 1,58 ≈ 395 eurot.

Pea 400 eurot parkimistrahvi selle eest, et sa unustasid parkimiskella 30 minutit pikendada. Absurd? Jah. Võimatu? Ei. See on matemaatiline projektsioon põhinedes EuroPargi tegelikul käitumisel viimase kolme aasta jooksul. Ja keegi ei tea, kus see lõpeb, sest EuroPark määrab ise oma trahvimäärad. Ei ole seadust, mis piirab neid. Ei ole järelevalvet, mis kontrolliks neid. TVK soovitusi ignoreeritakse. Kohtud teevad 50% tagaseljaotsuseid. EuroPark võidab ja jätkab.

Küsimus kohtule: Kas te olete valmis selleks, et 2028. aastal te ise saate 400-eurose trahvi selle eest, et te unustasite parkimiskella 30 minutit pikendada oma lapsega ostukeskuses viibides? Kas te olete valmis selleks, et teie palk (mida maksab maksumaksja) kulub sellele, et kinnitada EuroPargi 400-euroseid nõudeid, mille tegelik kahju on 1 euro? Kas te olete valmis selleks, et maksumaksja raha eest ülalpeetavat kohtusüsteemi kasutatakse maksumaksja karistamiseks?

Avalike ressursside raiskamine – kelle huvides?

Vaatame veel kord numbreid, aga nüüd laiemalt. EuroPark esitas 615 hagi kahe aastaga (2024-2025). Iga hagi menetlemine maksab riigile keskmiselt 500 eurot. Kokku: 307 500 eurot. See on kolm sadat tuhat eurot maksumaksja raha, mida kulutati EuroPargi hagide menetlemisele. Aga kui palju sellest rahast läks tegelikult “õiguse mõistmisele”? Vastus: vähe. 50% juhtudest tehti tagaseljaotsused – kohtunikud ei pidanud isegi analüüsima juhtumit, lihtsalt kinnitasid nõude. See on 150 000 eurot avalikku raha, mis kulus automaatsete otsuste tegemisele.

Aga kelle huvides see on? Mitte maksumaksja huvides. Maksumaksja maksab makse, et riik saaks kaitsta tema õigusi, mitte selleks, et riik saaks aidata eraettevõttel teda karistada. Mitte kohtunike endi huvides (kes võivad olla järgmised ohvrid). Ainult EuroPargi huvides. EuroPark kasutab avalikku raha (kohtusüsteemi) ja avalikku võimu (kohtulahendid) selleks, et teenida kasumit ebaseaduslike trahvide kaudu.

Ja kus see kasum läheb? Mitte Eestisse. EuroPark Estonia OÜ omanik on UAB ESTONIA XP (Leedu äriühing – 100% osalus). Lõppkasusaajad on Andrius Stonkus, Kestutis Martinkenas, Mindaugas Marcinkevicius – kõik Leedu päritolu füüsilised isikud. EuroPark Estonia OÜ 2024. aasta puhaskasum: 1 641 927 eurot (ligi 2 miljonit eurot). Osa sellest kasumist tuleb ebaproportsionaalsete leppetrahvide kaudu. Kasum voolab Leedu emaettevõttele, sealt edasi Leedu lõppkasusaajatele. Eesti tarbijate ja ettevõtete raha ei jää Eesti majandusse – see voolab Leedu majandusse.

Kas Eesti kohus kaitseb Eesti inimesi või Leedu kapitalisti?

See on fundamentaalne küsimus, mida iga kohtunik peaks endale esitama. Eesti kohus on rahastatud Eesti maksumaksjate rahaga. Kohtuniku palk tuleb Eesti eelarvest. Kohtumaja, IT-süsteemid, kantseleipersonal – kõik see maksab Eesti maksumaksja. Aga kelle huve kohus kaitseb? Kas kohus kaitseb Eesti tarbijat, kes unustas parkimiskella 30 minutit pikendada kolmeaastase lapsega batuudikeskuses viibides? Või kaitseb kohus Leedu kapitali, mis tahab teenida kasumit Eesti inimeste ebaseadusliku trahvimisega?

Kui kohtunik kinnitab EuroPargi 55-eurost nõudet (või 70 või 100 eurot), siis ta aitab Leedu omanikel rikastuda Eesti inimeste arvelt. Kui kohtunik ignoreerib TVK otsuseid, mis ütlevad, et need trahvid on tühised, siis ta toetab seaduse eiramist. Kui kohtunik teeb tagaseljaotsuse, sest parkija ei ilmu kohtusse (ta ei tea, et ta saab vastu hakata), siis kohtunik ei täida oma kohustust kontrollida hageja nõude seaduslikkust. VÕS § 42 annab kohtule kohustuse kontrollida tüüptingimuste mõistlikkust. Kohus ei saa öelda: “Parkija ei vaidlustanud, seega ma ei kontrolli.” Kohus peab kontrollima, sõltumata sellest, kas kostja vaidlustab või mitte.

TsMS § 3 lg 3 ütleb: “Kohus teostab õigusemõistmist õigusriigi põhimõtetest ja õigluse tagamisest lähtudes.” Kas on õiglane, et inimene maksab 100 eurot selle eest, et ta unustas parkimiskella 30 minutit pikendada, kui tegelik kahju on 1 euro? Kas on õigusriiklik, et eraettevõte saab ise määrata karistusi, ignoreerides riigi ametliku organi (TVK) otsuseid? Kas on õiglane, et Eesti maksumaksja raha (kohtusüsteem) kulub sellele, et Leedu omanikke rikastada? Vastus on selge: EI.

Pretsedendi vajadus – nüüd või mitte kunagi

Ilma kohtu sekkumiseta see jätkub. EuroPark jätkab trahvide tõstmist. 2026: 158 eurot? 2027: 250 eurot? 2028: 395 eurot? Keegi ei tea, kus see lõpeb. Ainult kohus saab selle peatada. Ainult kohus saab öelda: “Ei, eraettevõte ei tohi määrata karistuslikke sanktsioone, ignoreerides seadust ja riigi ametlike organite otsuseid.” Ainult kohus saab luua pretsedendi, et leppetrahv ei tohi ületada parkimistasu rohkem kui 2 korda (TVK soovitus). Ainult kohus saab saata signaali kõigile parkimisoperaatoritele: ebaseaduslik praktika ei ole enam aktsepteeritav.

Tarbijavaidluste Komisjon on oma osa teinud – nad on öelnud selgelt, et EuroPargi leppetrahvid on tühised. Aga TVK otsused ei ole siduvad kohtutele. Kohtud võivad, aga ei pea neid järgima. Seetõttu on vaja kohtuotsust, mis kinnitab TVK seisukohta ja loob siduva pretsedendi kõikidele tulevastele juhtumitele. Ilma selleta EuroPark jätkab oma tegevust, sest nad teavad, et 50% kohtuotsustest on tagaseljaotsused ja nad võidavad automaatselt. Nad teavad, et kohtud ei kontrolli nende tüüptingimuste mõistlikkust, kui parkija ei vaidle vastu. Nad teavad, et nad saavad jätkata ja mitte keegi ei peata neid.

Aga kui üks kohus – lihtsalt üks kohus – teeks põhimõttelise otsuse, kus öeldakse: “Leppetrahv 100 eurot 1-eurose parkimistasu eest on VÕS § 42 alusel tühine. Leppetrahv ei tohi ületada parkimistasu rohkem kui 2 korda (vastavalt TVK soovitusele). EuroPargi praktika on süsteemne õiguse kuritarvitamine ja peab lõppema.” – siis kõik muutuks. See lahend läheks kohtute andmebaasi. Teised kohtunikud näeksid seda. Advokaadid viitaksid sellele. Parkijad saaksid seda kasutada. EuroPark ei saaks enam ignoreerida. Ja kui EuroPark loobub hagist (nagu nad sageli teevad, kui kostja esitab sisulised vastuväited), siis kohus märgiks otsuses, et hagi tagasivõtmine on sisuliselt hageja tunnistus hagi alusetusest (TsMS § 172 lg 6).

Mis juhtub, kui kohus ei sekku?

Kui kohus ei sekku, siis:

Järgmine parkija maksab juba 158, 250 või 395 eurot – leppetrahvid tõusevad igal aastal, sest keegi ei peata EuroParki. TVK otsused muutuvad sisutühjaks – ettevõtted võivad neid ignoreerida, sest kohtud ei jõusta neid. Miljonid eurod voolavad jätkuvalt välja Eesti majandusest – Leedu omanikud rikastuvad, Eesti tarbijad ja ettevõtted vaesuvad. Eesti tarbijad ja ettevõtted jäävad kaitseta – nad ei tea, et nad saavad vastu hakata, ja 50% laseb teha tagaseljaotsused. Kohtusüsteem muutub võlaosakonna pikenduseks – kohtunikud kulutavad 500 eurot avalikku raha, et kinnitada 1-euroseid nõudeid, mis on seaduse järgi tühised. Järgmine ohver võib olla kohtunik ise – kes täna kinnitab EuroPargi nõudeid, võib homme ise saada 100-eurose trahvi.

Õigusriik ei toimi – seadused on olemas, aga neid ei täideta. TVK ütleb “tühine”, kohus ütleb “kehtiv”. Kaks paralleelset reaalsust. Inimesed kaotavad usu õigussüsteemi – kui riik ei kaitse neid, siis kes veel?

Mis juhtub, kui kohus sekkub?

Kui kohus sekkub ja loob pretsedendi, siis:

Parkimisoperaatorid peavad järgima seadust – VÕS § 42 ja TVK otsused muutuvad reaalselt toimivaks. Leppetrahvidele seatakse selged piirid – max 2x parkimistasu (TVK soovitus). 1-eurose parkimistasu eest maksimaalne leppetrahv oleks 2 eurot, mitte 55, 70 või 100 eurot. Tuhandeid Eesti inimesi kaitstakse sarnaste ebaseaduslike nõuete eest – nad saavad viidata pretsedendile ja öelda “EI” ebaseaduslikele trahvidele. Õigusriik toimib – seadused ei ole paberile kirjutatud sõnad, vaid reaalsed kaitsevahendid. TVK otsused muutuvad tähenduslikuks – ettevõtted peavad neid arvestama, sest kohus jõustab neid.

Avalikud ressursid kasutatakse mõistlikult – kohtud ei kuluta enam 500 eurot, et menetleda 1-euroseid nõudeid, mis on seaduse järgi tühised. Kohtusüsteem ei ole enam võlaosakonna pikendus – kohtunikud mõistavad õigust, mitte ei kinnita automaatselt hageja nõudeid. Eesti raha jääb Eestisse – Leedu omanikud ei saa enam rikastuda Eesti inimeste ebaseadusliku trahvimisega. Inimesed usaldavad õigussüsteemi – nad teavad, et riik kaitseb neid, mitte ei aita eraettevõttel neid karistada. Järgmine kohtunik ei saa 100-eurost trahvi – leppetrahvid on piiratud 2x parkimistasuga, seega kohtunik saab maksimaalselt 2 eurot, mitte 100 eurot.

Kohtunikele: Parkijad on maksud tasunud ja ootavad õiglust

Lugupeetud kohtunikud, te olete ausad ja töökad inimesed. Te töötate maksumaksja raha eest ja teie töö on kaitsta õigust. Aga kas te mõistate, et teid kasutatakse ära? EuroPark on muutnud teid sissenõudmisagentideks. 50% tagaseljaotsused tähendavad, et te kulutate avalikku raha, et kinnitada automaatselt EuroPargi nõudeid, ilma et te kontrolliks nende seaduslikkust. Te ei tea, et TVK on korduvalt tunnistanud need nõuded tühiseks. Te ei tea, et EuroPark tõstis leppetrahvi vaatamata TVK otsustele. Te ei tea, et teie töö tulemused teenivad Leedu omanikke, kes saavad ligi 1,6 miljonit eurot kasumit aastas Eesti inimeste ebaseadusliku trahvimisega.

Pange ennast parkija olukorda. Te lähete kaubanduskeskusesse koos oma lapsega. Te unustate parkimiskella 30 minutit pikendada. Te saate 100-eurose trahvi (või 158, või 250, või 395 eurot, kui trend jätkub). Te mõtlete: “Miks?” Tegelik kahju on 1 euro. Aga trahv on 100 korda suurem. Te mõtlete: “Kas see on õiglane?” Te mõtlete: “Kas see on seaduslik?” Ja siis te mõistate: “Ma olin osa süsteemist, mis lõi selle.” Te kinnitasite aastaid EuroPargi nõudeid. Te ei kontrollinud, kas need on seaduslikud. Te usaldasite Europargi väiteid. Te ei näinud süsteemset pilti. Ja nüüd olete teie ise ohver.

Aga teil on võim muuta seda. Te saate luua pretsedendi. Te saate öelda: “Ei, see ei ole õiglane. Ei, see ei ole seaduslik. Ei, ma ei kinnita enam automaatselt EuroPargi nõudeid. Ma kontrollin neid VÕS § 42 alusel. Ma võtan arvesse TVK otsuseid. Ma kaitsen õigust, mitte EuroPargi kasumit.” Üks kohtunik. Üks otsus. See on kõik, mis on vaja, et muuta süsteemi. See on kõik, mis on vaja, et kaitsta tuhandeid Eesti inimesi. See on kõik, mis on vaja, et kaitsta ka teid ennast.

Kokkuvõte: Maksumaksja raha eest ülalpeetav kohtusüsteem ei tohi olla EuroPargi võlaosakonna pikendus

Faktid:

• EuroPark esitab keskmiselt 2 hagi päevas (615 lahendit 2024-2025).
• 50% kohtuotsustest on tagaseljaotsused – inimesed ei tea, et nad saavad vastu hakata.
• Iga hagi menetlemine maksab riigile ~500 eurot avalikke ressursse (kohtuniku aeg, kantselei).
• Tegelik kahju on keskmiselt 1 euro (30 min parkimistasu).
• 500:1 proportsioon – 500 eurot avalikku raha kulub 1-eurose nõude menetlemiseks.
• 307 500 eurot avalikku raha kulus EuroPargi hagide menetlemisele 2024-2025 (615 × 500 EUR).
• TVK on korduvalt tunnistanud EuroPargi leppetrahvid tühiseks (27.11.2024, 09.11.2025).
• EuroPark ignoreerib TVK otsuseid ja tõstis leppetrahvi 55 → 70 EUR vaatamata TVK soovitusele alandada.
• EuroPark Estonia OÜ 2024. aasta puhaskasum: 1 641 927 EUR.
• Kasum voolab Leedu omanikele (UAB ESTONIA XP → Leedu lõppkasusaajad).

Järeldus:

Eesti kohtusüsteem on muutunud EuroPargi võlaosakonna pikenduseks. Maksumaksja raha eest ülalpeetav kohtusüsteem tegeleb sellega, et maksumaksjat karistada ebaseaduslike trahvidega, mis on VÕS § 42 alusel tühised ja mida TVK on korduvalt tühiseks tunnistanud. 50% tagaseljaotsused tähendavad, et kohtunikud ei kontrolli hageja nõuete seaduslikkust. EuroPark teenib miljoneid Eesti inimeste arvelt ja kasum voolab Leedu omanikele. Ilma kohtu sekkumiseta jätkub leppetrahvide tõus (158 → 250 → 395 eurot) ja järgmine ohver võib olla kohtunik ise.

Lahendus:

Kohus peab looma pretsedendi, mis:

• Tuvastab, et leppetrahvid 100 EUR (vs 1 EUR parkimistasu) on VÕS § 42 alusel tühised.
• Kehtestab põhimõtte: leppetrahv ei või ületada parkimistasu rohkem kui 2 korda (TVK soovitus).
• Märgib, et EuroPargi tegevus on süsteemne õiguse kuritarvitamine.
• Kaitseb tuhandeid Eesti tarbijaid ja ettevõtteid tulevaste ebaseaduslike nõuete eest.
• Näitab, et Eesti kohus kaitseb Eesti inimesi, mitte välismaise kapitali kasumihuve.

Üleskutse:

Kui sa said EuroPargi leppetrahvi nõude, siis vaidlusta see. Viita TVK otsustele. Viita VÕS § 42-le. Võitle vastu. Mida rohkem inimesi võitleb, seda suurem on tõenäosus, et kohus lõpuks sekkub ja loob pretsedendi. Üks inimene ei muuda süsteemi. Aga kogukond küll. Ole osa muutusest kui soovid paremat Eestit.

Lõppsõna kohtunikele:

Austatud kohtunikud, teil on võim muuta süsteemi. Üks otsus. Üks pretsedent. See on kõik, mis on vaja. Ärge laske end kasutada EuroPargi sissenõudmisagentidena. Kontrollige hageja nõudeid VÕS § 42 alusel. Võtke arvesse TVK otsuseid. Kaitske õigust, mitte EuroPargi kasumit. Kaitse iseennast – te võite olla järgmine ohver. Kaitse Eesti inimesi – see on teie töö. Kaitse maksumaksjat – see on teie palk ja teie süsteemi rahastus. Looge pretsedent, mis peatab selle hullumeelse eskalatsiooni, ENNE kui parkimistrahv on 400 eurot ja te ise peate seda maksma.

Eesti rahvas ootab.

Viited:

• Vastuväide hagiavaldusele tsiviilasjas nr 2-25-120939 (punkt 3.9: Süsteemne õigusvastasus)
• 2024: ca 335 kohtulahendit, 2025: ca 280 kohtulahendit
• Iga hagi menetlemine: ~500 EUR avalikke ressursse
• TVK otsused: nr 19-1/24-08802 (27.11.2024), nr 19-1/25-10488 (09.11.2025)
• VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 (ebaproportsionaalsed tüüptingimused)
• TsMS § 3 lg 3 (õigusemõistmine õigusriigi põhimõtetest lähtudes)

PS: Kui sa oled kohtunik ja sa loed seda – palun, mõtle sellele. Sa ei pea nõustuma kõigega. Aga palun, kontrolli EuroPargi nõudeid VÕS § 42 alusel. Palun, võta arvesse TVK otsuseid. Palun, küsi endalt: Kas 100 eurot 1-eurose parkimistasu eest on õiglane? Kas see on seaduslik? Kas ma tahan elada maailmas, kus ma ise saan 400-eurose trahvi selle eest, et ma unustan parkimiskella 30 minutit pikendada? Vastus on sinu kätes.