2025. aastal andis EuroPargi juht Karol Kovanen meediaintervjuu, kus ta selgitas avalikkusele, kuidas EuroPark toimib, miks trahvid tõusevad ja kui inimlik nende ettevõte tegelikult on. Intervjuu oli sujuv, professionaalne ja usutav. Probleem on vaid selles, et suur osa sellest ei vastanud tõele.

Oleme analüüsinud iga Kovaneni väidet ja kontrollinud neid EuroPargi enda majandusaasta aruannete (2021–2024), kohtudokumentide, Tarbijavaidluste komisjoni otsuste ja avalikult kättesaadavate andmete järgi. Tulemus on see nimekiri — 22 tõendatud valeväidet 30 minuti jooksul, mis koos moodustavad pildi ettevõttest, mis on ehitanud oma ärimudeli hirmu, infopuuduse ja valede ümber.

See ei ole arvamusartikkel. Iga allpool esitatud väide on varustatud konkreetse viitega dokumendile, mida igaüks saab ise kontrollida. Kui EuroPark leiab, et oleme eksinud, ootame nende vastust koos samaväärsete tõenditega, mitte paljasõnaliste väidetega.

I OSA: Numbrid, mis ei klapi

Kuidas EuroPark painutab ühte numbrit üles ja teist alla, et luua illusiooni süütust ärist

VALE nr 1: “Käivet teeme circa 18 miljonit eurot aastas”

Kovanen paisutas käibe 15% ja parkimiste arvu 7% üles. See ei ole ümardamine — see on tahtlik manipulatsioon. Mida suurem on nimetaja, seda väiksemana paistab trahvide osakaal. Tema “18 miljonit” saab kokku ainult siis, kui liita müügitulule juurde muud äritulud (2,65M), mis sisaldavad just nimelt trahvide, viiviste ja hüvitiste tulu. Ehk ta loeb trahvitulu “käibe” sisse, et seejärel väita, et trahvid on käibest tühine osa.

VALE nr 2: “Trahvidest kasum on pluss-miinus-null”

See on intervjuu kõige jultunum vale. Trahvitulu on aastatel 2021–2024 olnud 1,3–1,7 miljonit eurot — mitte Kovaneni väidetud 1,2 miljonit. Aga veelgi olulisem: tema väide, et kulud söövad selle tulu ära, on võimatu. Kontrolörid, kes teevad trahve, kontrollivad ka tavalist parkimist. Tarkvara, mis tuvastab rikkumisi, haldab ka parkimisi üldiselt. Ta arvestab kulud topelt — omistab need trahvipoolele, kuigi need on jagatud kulud.

Tegelik pilt: trahvitulu marginaal on hinnanguliselt 60–70%, sest enamik kulusid on juba parkimisteenuse poolt kaetud. Trahvimine on lisatulu praktiliselt minimaalsete lisakuludega – printer, kollane paber ja kontrollõri aeg.

VALE nr 3: “Trahvitulu on suurusjärk 1,2 miljonit”

Kovaneni enda väidetud “1,2 miljonit” on 2024. aastal tegelikult 1 433 905 eurot — see on 19% rohkem kui ta väitis. 2021. aastal oli vahe veelgi suurem: 1 659 655 eurot ehk 38% rohkem. Kui ta viitab avalikele andmetele, siis need avalikud andmed räägivad teist lugu. Kas EuroPargi juht ei tunne oma ettevõtte numbreid, või teab ta neid liigagi hästi ja vähendab neid meelega avalikuse ees?

VALE nr 4: “Opereerime 700 parklat, üks trahv nädalas per parkla”

Kovanen loob pildi “vaid üks trahv nädalas parklas” — see kõlab süütult, nagu juhuslik eksimus. Tegelikult on see 45 000 trahvi aastas, mis 40-eurose keskmise trahviga annab 1,8 miljonit sisuliselt puhastulu. See on rohkem kui tema enda väidetud 1,2 miljonit. Kuskil ei klapi numbrid omavahel ja see pole juhus — iga number on valitud nii, et lugu kõlaks paremini.

VALE nr 5: “Trahvide arv on selges langustrendis”

Pärast 2022. aasta langust on trahvitulu kasvanud kahe järjestikuse aasta jooksul. Langustrend on vale. Ja veelgi olulisem: samal ajal on trahvimäärasid tõstetud (40→ 60 → 100 EUR). Kui tulu kasvab hoolimata sellest, et üksiktrahv on kallim, siis kas trahvide arv langeb? Matemaatika ütleb vastupidist.

II OSA: Kohtusüsteemi kuritarvitamine

Kuidas EuroPark kasutab Eesti kohtusüsteemi mitte õiguse, vaid hirmu tööriistana.

VALE nr 6: “Kohtus on kuskil 200 võlanõuet”

Kovanen väitis Kuuurijale, et 10 aasta jooksul on kogunenud „üle 1000 kohtulahendi” ja hetkel on kohtus „kuskil 200 võlanõuet”. Riigi Teataja andmed räägivad teist keelt:

2021 — 176 lahendit, 2022 — 551 lahendit, 2023 — 510 lahendit, 2024 — 335 lahendit, 2025 — 380 lahendit Kokku viie aastaga: 1 952 kohtulahendit.

See on kaks korda rohkem kui Kovanen väidab terve kümnendi kohta. Tema „üle 1000″ on sisuliselt poole väiksem number kui üksnes viimase viie aasta tegelikkus. Tartu Ringkonnakohus tuvastas, et kohtuinfosüsteemis on EuroPargiga seotud menetlusi kokku üle 2 500 — ja see arv on pärit 2024. aasta märtsist, millele on vahepeal lisandunud.

Ja need 1 952 lahendit  5 aastaga on vaid jäämäe tipp. Need on asjad, mis jõudsid lahendini. Tegelik kohtusse esitatud asjade arv on oluliselt suurem, sest EuroPark võtab süstemaatiliselt hagisid tagasi enne lahendit — seda mustrit tuvastas Tartu Ringkonnakohus samas asjas, märkides et EuroPark „loobub järjekindlalt pärast negatiivse kohtulahendi selgumist hagist” ja „kõrvaldab avalikult kättesaadavad kohtulahendid” – seega neid me statistikas ei näe.

Tõusu dünaamika on samuti kõnekas. 2021. aastal oli 176 lahendit — 2022. aastal juba 551. Kolmekordne hüpe ühe aastaga. See langeb kokku ajaga kus EuroPark sai automatiseeritud ligipääsu Transpordiameti andmebaasidele. See kinnitab, et ligipääsu isikuandmetele ei kasutata mitte üksikute rikkumiste tuvastamiseks, vaid massilise ja automatiseeritud sissenõudmisprotsessi toitmiseks, mis koormab ebaproportsionaalselt riiklikku kohtusüsteemi.

Seda kõike selleks, et nõuda sisse ebaproportsinaalselt suuri trahve, mille TVK on korduvalt tühiseks tunnistanud VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel eriti ajal kui kohtud on üle koormatud – ERR uudis.

VALE nr 7: “Käime Riigikohtus õigusselguse pärast”

Riigikohtusse jõudsid ainult need asjad, kus EuroPark teadis, et võidab. Kui kostja esitab tugeva vastuväite, järgneb hagi tagasivõtmine. Tulemus: 99% võidumäär, mis ei peegelda nõuete õigustatust, vaid selektiivset käitumist. Tugevad asjad võidetakse tagaseljaotsusega (50% lahenditest), nõrgad asjad võetakse tagasi. See on kohtupraktika süsteemne moonutamine, mitte õigusselgus.

VALE nr 8: “Ei soovi inimestega vaielda”

“Ei soovi vaielda” — aga 2 500+ kohtuasja? 15 kuud kohtus kuni Riigikohtuni ühe parkimistrahvi pärast? See on nagu öelda “ma ei taha süüa” ja istuda samal ajal kolme käigulisel lõunal.

EuroPargi juriidilised kulud räägivad sama lugu: 2022. aastal 68 920 eurot, 2024. aastal juba 284 723 eurot. Üle neljakordne kasv. Keegi kulutab palju raha millelegi, mida ta “ei soovi” teha – tundub usutav?

VALE nr 9: “Põhimõttelised vaidlused on peetud”

Kui põhimõttelised asjad oleksid lahendatud, miks kaebab EuroPark TVK otsuseid edasi kohtusse? Vastus on lihtne: Kovaneni jaoks on “lahendatud” see, mille ta on võitnud, ja “veel lahendamisel” see, kus ta kaotab. Avalikkusele räägitakse ainult esimesest poolest. TVK on selgelt öelnud et leppetrahvid on liiga suured VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt ja korduvalt need tühistanud – Europark aga jätkab sama suurte trahvide väljastamist. Küsimus: Kas inimesed peavad nüüd massiliselt pöörduma TVK poole et ebaseaduslikult suured trahvid saaksid tühistatud? Leedu omanike poolt on tulnud ilmselt selge sõnum – “trahvivabrik” ei tohi seiskuda ega hoogu maha võtta, sest meil on vaja pensionääride, invaliidide ja paljulapseliste perede käest ebaseaduslikult suurte trahvidega saadud raha investeerida Leedu kinnisvarasse. (vaata Laenud emaettevõttele 2 500 000 eurot). Hmmm miks voolab Eesti trahviraha Leedu kinnisvarasse?

III OSA: Tarbijapettuse anatoomia

Kuidas EuroPark räägib ühte ja teeb teist — tarbijate arvelt

VALE nr 10: “TVK otsuseid ikka täidame, need on ju täitmiseks”

See on kõige kergemini ümberlükatav vale kogu intervjuus. TVK ütleb: “Teie trahvid on liiga suured ja tühised.” EuroPark vastab: “Arusaadav aga ikkagi tõstame 60 pealt 100 peale – kuidas nüüd tundub?” Lisaks on EuroPark mõlemad TVK otsused kohtusse edasi kaevanud aga need otsusused on hetkel jõus ja kehtivad aga “trahvivabrik” ei peatu. See pole “täitmine” — see on demonstratiivne eiramine kui ettekirjutuse ajal tõsteti trahve. Kas Kovanen tõesti arvab, et keegi ei kontrolli tema sõnu? Ilmselt arvas. Kuni tänaseni.

VALE nr 11: “Kolm korda saadetakse kiri, email, automaatselt”

Kolmekordne vale ühes lauses. Esiteks: EuroPark ise ei saada ühtegi kirja — seda teeb EFTA Legal, kolmas isik. Teiseks: saadetakse üks kiri, mitte kolm. Kolmandaks: see üks kiri tuleb domeenilt, mida EuroPark ise kvalifitseeriks oma kriteeriumide järgi õngitsuskirjaks. EuroPark hoiatas 2024. aasta septembris avalikult, et nende nimel saadetakse pettuskirju võõrastelt domeenidelt — ja siis teeb täpselt sedasama keegi EFTA Legal.

VALE nr 12: “Poodides on trahv 10-15 eurot”

Kui Kovanen räägib “kümme-viisteist eurot”, siis see kehtib ehk mõnes maapoe parklas. Aga Tallinna Mustika, Kristiine ja Rocca Al Mare keskus, kus käivad iga päev tuhanded inimesed, ei ole väikepood — ja seal on trahv 70 eurot. Mujal juba 100 eurot. Kovanen teab seda. Ta valis numbri, mis kõlab hästi, ja esitas selle kui üldist reeglit. Reaalses maailmas kus sina ja mina elame igapäevaselt on 600% suuremad trahvid kui Kovaneni “fantaasimaailmas”. Kui Kovanen räägib, et poodides on trahv 10-15 eurot, siis — nagu ameeriklased ütlevad — “I want whatever he’s smoking”. Ma tahaks ka sellises reaalsuses elada, kus Tallinna toidupoodide parklas on 10-eurone trahv, mitte 70 või 100 eurot. Härra Kovanen millal te oma lubaduse täidate? Või see on nagu poliitiku jutt enne valimisi?

Ja siin peitub veel üks vastuolu, mis paljastab Kovaneni loogikat. Ta väidab ühelt poolt, et poodides on trahv “kümme-viisteist eurot”. Teiselt poolt selgitab ta, et trahvid tõusevad käibemaksu pärast — riigi süü, 24%. Aga kui lisada 10-15 eurole 24% käibemaksu, saame 12 – 18 eurot. Mitte 70 eurot. Mitte 100 eurot. Kui käibemaks oleks tõesti ainuke põhjus, siis peaks Mustika keskuses olema trahv 12 või 18 eurot. Tegelikult on seal 70 eurot — see on 367% rohkem, kui tema enda “käibemaksu-loogika” lubaks. Kovaneni enda väited lükkavad üksteist ümber — ta lihtsalt loodab, et keegi ei pane neid kõrvuti. Miks ta ei võiks lihtsalt tõtt rääkida, et trahvid tõusevad Leedu omanike kasumiootuse pärast.

VALE nr 13: “Ei anna inkassole, sest oleme inimlikkumad”

EuroPark ei anna inkassole mitte inimlikkuse, vaid puhtalt äriloogika pärast. Kohtu kaudu saab EuroPark: riigilõivu tagasi kostjalt, 40 eurot sissenõudmiskulusid kostjalt, täitevjõudu läbi kohtutäituri ja hirmutavat kohtukutset, mis paneb hinnanguliselt 80% inimesi kohe maksma. Inkasso ei suuda ühtegi neist pakkuda. See pole headus — see on lihtsalt efektiivne rahapump, kus üks ettevõte on kohtust teinud oma võlamenetluse osakonna.

VALE nr 14: “Kontrolöör peaks tegema kõik, et trahvi ei tuleks”

Kui kontrolöri eesmärk oleks tõesti trahvide vältimine, siis miks ei kirjutata näiteks esmakordsel rikkumisel hoiatust või arvet? “Tuvastasime, et teil on maksmata 1 euro — siin on 2 euro arve.” Sellega oleks parkimiskord tagatud ja keegi poleks kannatanud. Korduvrikkuja saaks täis määraga trahvi. Aga seda ei tehta, sest 2 eurot on 55 korda vähem kui 55 eurot. Kontrolör on saadetud jahile, mitte teavitustööd tegema.

VALE nr 15: “Meie viga esineb haruharva”

“Haruharva” on 12 korda päevas? Kuidas lennunduses kutustakse sellist olukorda? – katastroof. Kui lennufirma ütleks, et neil juhtub “haruharva” 12 õnnetust päevas, siis keegi ei lendaks. Aga EuroPark saab seda öelda, sest keegi pole seni numbreid kokku löönud. Kuni tänaseni.

IV OSA: Rahajälg

Kuidas 24% käibemaksust saab Europargi “Millioni” Projekt, mille maksavad kinni Eesti tarbijad.

VALE nr 16: “Trahvid tõusevad käibemaksu pärast”

Kovanen esitleb trahvitõusu kui riigi otsuse paratamatut tagajärge. Aga matemaatika ei valeta: 24% maks ei selgita 150% hinnatõusu. Igast 100-eurosest trahvist saab EuroPark 80,65 eurot ja riik ainult 19,35 eurot käibemaksu. Ehk EuroPark vaikselt duubeldas oma osa trahvist (40 → 80,65 EUR) ja süüdistab nüüd riiki trahvide tõusus. 60-eurosest kogutõusust läheb 68% EuroPargile ja ainult 32% riigile. See ei ole käibemaksu probleem — see on miljoni euro suurune kasumiprojekt, mis on riietatud “halduskoormuseks”. (Loe lähemalt järgmist postitust: Europargi miljoni projekt)

VALE nr 17: “Trahv läheb ilmselt 80 peale”

“Läheb valusaks” on kaastundliku mure keeles esitatud ähvardus. Ta teadis juba intervjuu ajal, et plaan on 100 eurot, mitte 80. Aga “80” kõlab vastuvõetavamalt kui “100”. Jällegi — iga number on valitud lähtuvalt sellest, kuidas see kõlab, mitte sellest, mis on tõsi. Küsimus: Miks peab Eesti tarbija olema jälle see peksukott kellel “valusaks läheb”? Samal ajal teenib Europark aastas million eurot rohkem – Europargil ei lähe valusaks. Ühesõnaga Eesti pensionäär, invaliid ja kolme lapsega üksikema peavad kinni maksma Europargi Millioni Projekti selleks, et omanikud saaksid raha liigutada “laenudena” Leedu kinnisvarasse? Mis muutub Eesti tarbijate jaoks paremaks kui trahv on 100 eurot? Vastus: mitte midagi ja see Millioni Projekt teenib vaid Leedu omanike huve mitte Eesti tarbijate huve. Eesti tarbija on siin pigem “lüpsilehma” staatuses – kas Tarbijakaitsest on saanud nii hambutu organisatsioon kellele iga parkla juku võib varba peale lasta?

VALE nr 18: Juriidiliste kulude plahvatus vs “vaidlused on lahendatud”

Kui vaidlused oleksid lahendatud, peaks juriidiliste kulude number langema. Selle asemel kasvas see kolme aastaga 68 tuhandelt 285 tuhandele. See on üle neljakordne kasv — ja see räägib vastupidist lugu. EuroPargi kohtustrateegia ei ole lahenev, vaid eskaleeruv. Raha ei valeta, isegi kui juht seda teeb.

V OSA: Filosoofia vs tegelikkus

Kuidas EuroPargi juht loob pildi inimlikkusest, mis tema enda numbrid ümber lükkavad

VALE nr 19: “Pooditulnud inimene ei peaks trahvi saama”

Ilus sõnum. Aga mis on selle sõnumi väärtus, kui keskustes ja mujal on trahv 100 eurot ja pensionäär kelle pension on 800 eurot, kes unustas parkimiskella panna, peab selle ära maksma, teeb see 12,5% pensionääri sissetulekust. Kovanen ise teenib 8000 eurot kuus ja kui ma nõuaksin temalt 12,5% sissetulekust, et maksta parkimistrahv 1 000 eurot, mis sa arvad et ta nõustuks nii absurdselt suure summaga – kindlasti mitte, aga samas sotsiaalselt nõrgemalt poolelt just sedasama absurdset summat ta nõuab – seda millega ta ka ise ei nõustuks. “Põhimõte” ilma praktilise rakenduseta on turundus, mitte poliitika.

VALE nr 20: “Endal ei tohi piinlik olla oma tegevuse üle”

Pensionär saab 100 euro suuruse trahvi, sest unustas parkimiskella armatuurile panna. EuroPargi puhaskasum on 1,6 miljonit ja jaotamata kasum 7,1 miljonit. Kas siis tõesti ei ole piinlik täis elujõulisel mehel pensionääri taskust oma karvase kapitalistliku käega 100 eurot ära võtta? Eriti kui sa tead et see on su oma kaasmaalane ja su trahv on ebaseaduslikult suur? See on retooriline küsimus, aga vastus on EuroPargi enda numbrites: piinlik ei ole siis, kui teenime sellega millioneid. Mul ei ole midagi kapitalismi vastu ja olen ise ettevõtja olnud 20 aastat aga krt poisid mängige seda mängu ausalt – Europark on reaalsus taju ja eetilisuse piiri Leedukate käeall täielikult kaotanud. Leedu kapitalistil on ju ükskõik kas see pensionäär kuu lõpus saab oma ravimid ostetud või mitte – tema huvi on oma hinnaguliselt 20+ millionit tehtud investeering Europargi ostmisel tagasi teenida enne lõunat – peale lõunat ei sobi enam. Siia ongi koer maetud – Norra/Taani omanik või tänane Leedu omanik.

VALE nr 21: “Soovib inimestele õnne”

See on intervjuu viimane lause ja ehk kõige ausam. Kovanen tunnistab tahtmatult, et EuroPargi süsteem on ehitatud nii, et “maja alati võidab”. Nad kontrollivad andmeid, teavitusi (või nende puudumist), sissenõudmist ja isegi seda, millised kohtuotsused avalikuks saavad. Kui Kovanenilt küsida, kas selle loterii eest peaks maksma hasartmängumaksu, siis ta ilmselt naerab. Aga 45 000 inimest aastas, kes kaotavad 100 eurot, ei naera. Europargi trahv on nagu Eesti Loto pilet selle erinevusega et Europark võidab 100% ajast ja ei pea ühtegi väljamakset tegema – isegi mitte käibemaksu riigile sest ka selle maksab tarbija kinni.

VALE nr 22: “Aastast 2006, meie oleme maaletoojad”

Kovanen loob pildi isiklikust seotusest ja pikaajalisest pühendumisest. Ta jätab mainimata, et ettevõtte omanikestruktuur on kardinaalselt muutunud 2024. Uued omanikud nõuavad suuremat tootlust, mis selgitab agressiivsemat trahvipoliitikat. Riigikohus pidas 2017. aastal 30 eurot mõistlikuks neljas Europargi lahendis — nüüd on Europark tõstnud omaalgatuslikult trahvi 233% ehk 100 euroni, mis muudab sellise summa ebaseaduslikuks VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Konks on ka selles et Riigikohus ei ole tunnistanud üheski Europargi lahendis mõistlikuks trahviks suuremat summat kui 30 eurot. Seega Härra Kovanen kas sisulised vaidlused on ikka läbi nagu te väidate?

Huvitav et Liiklusseaduse § 188 viivitustasu on samuti 31 eurot. Europark on sõlminud ka Tallinna Linnaga lepingu 2025 aastal kus on kokku lepitud trahv 31 eurot, seega Härra Kovanen kui 4 allikat (VÕS, Riigikohtu praktika, Liiklusseadus ja Teie enda leping linnaga) näevad ette umbes 30 eurot, siis kuidas Te õigustate oma 233% suuremat summat eraparklates?

Kas langetate eraparklate trahvimäärad vabatahtlikult seaduslikule tasemele ja teete Leedukatele selgeks, et Eestis teevad seadusi Eestlased mitte Leedu kapitalistid või tahate et seda teeks Riigikohus Teile selgeks?

Hetkel on Leedu omanikud olnud vaid ebaseaduslikult kõrgete trahvide “maaletooja” ja 20 aasta tagune nostalgja “maaletoomisest” mil Europark oli Norra pereäri on ammu möödas. Sellest aga Kovanen ei räägi.

Kokkuvõte: miks Kovanen valetab?

Kõigi nende 22 valeväite taga on üks selge loogika: EuroPargi ärimudel sõltub sellest, et avalikkus ja kohtud usuvad, et trahvitegevus on marginaalne kõrvaltegevus, mitte tulusaim ärisuund.

Kovaneni meediaesinemine seisab kolmel sambal:

1. HIRM

Inimesed kardavad kohut ja maksavad 100 eurot ära, sest kohtuskäimine tundub hullem. EuroPark kasutab kohtusüsteemi kui hirmutamisvahendit — 2 500+ hagi aastas ei ole “võlanõuded”, see on süsteemne surveavaldamine, kus 10 kohtunikku pevad tegelema täistööajaga Europargi nõuetega mitte õiguse mõistmisega.

2. INFOPUUDUS

Keegi ei tea, et EuroPark kaotab asju ja võtab hagisid tagasi – kuni tänaseni oli see info mis oli ainult kohtu seinte vahel. Keegi ei tea, et TVK on nende trahvid tühiseks tunnistanud – kuni tänaseni. Keegi ei tea, et 4500 trahvi aastas tühistatakse/vähendatakse. Kovaneni intervjuu eesmärk on seda infopuudust hoida.

3. SEGADUS

Süüdistatakse riiki, käibemaksu, IT-süsteeme ja “keerulisi olusid”. Tegelikult on kõik lihtne: 1 euro parkimistasu muudetakse 100 euro trahviks ühe sõrme nipsuga, sest sellel on 60–70% kasumimarginaal. Ülejäänu on suitsukate.

Allikad

Majandusaasta aruanded:
• EuroPark Estonia OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne (Äriregister)
• EuroPark Estonia OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne (Äriregister)
• EuroPark Estonia OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne (Äriregister)

Kohtudokumendid:
• Tsiviilasi 2-25-120939 (Harju Maakohus — käimasolev menetlus)
• Riigikohtu lahend 2-23-116531/33
• Tartu Ringkonnakohtu tuvastus (2024) — üle 2500 kohtumenetluse
• EuroPargi poolt vaidlustatud TVK otsused

TVK otsused:
• TVK otsus 27.11.2024 (nr 19-1/24-08802) — leppetrahv tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel
• TVK otsus 09.11.2025 (nr 19-1/25-10488) — leppetrahv tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel

EuroPargi enda avaldused:
• EuroPargi 10.02.2025 Facebook-postitus (teavitused ainult @europark.ee domeenilt)
• EuroPargi 03.09.2024 veebilehe artikkel (õngitsuskirjade hoiatus)
• EuroPargi kehtivad parkimistingimused 2025 (leppetrahv 100 EUR)

Kõik numbrid pärinevad OÜ EuroPark Estonia majandusaasta aruannetest (audiitor: PricewaterhouseCoopers). Kohtudokumendid on kontrollitavad Riigi Teataja ja kohtute infosüsteemi kaudu. Kui EuroPark soovib mõnda väidet vaidlustada, ootame nende vastust koos samaväärsete dokumentaalsete tõenditega.

“Kõik Karol Kovaneni tsitaadid pärinevad Postimehe / Kuuuurija intervjuust (veebruar 2025). Täisintervjuud saab vaadata Postimehe veebilehel. Tsiteerimine toimub Autoriõiguse seaduse § 19 lg 1 p 1 alusel motiveeritud mahus analüüsi ja kriitika eesmärgil.”