EuroPark nõuab eraõiguslikus parklas 100 EUR, aga avalikus parklas piisab 31 EUR – kuidas on 222% vahe õigustatud?

Sama operaator, sama rikkumine, kolm korda erinev trahv

Kas sa teadsid, et EuroPark opereerib Tallinnas kahte tüüpi parklaid? Ja kas sa teadsid, et sama rikkumise eest (maksmata parkimistasu või aja ületamine) nõuab EuroPark kolm korda erinevat trahvi summat sõltuvalt sellest, millises parklas sa parkisid? See pole nali. See on dokumenteeritud fakt, mille saad kontrollida EuroPargi enda veebilehelt ja Tallinna linna õigusaktidest. Avalikud parkimisalad (mida EuroPark haldab Tallinna linna nimel): viivistasu 31 eurot. Eraõiguslikud parkimisalad (mida EuroPark haldab omaenda nimel, näiteks Mustika keskus): leppetrahv 100 eurot. Sama operaator. Sama rikkumine. Kolm korda erinev trahv. Kui see pole topeltstandard, siis mis see on?

Mõtle sellele hetk. Tallinna Linnavolikogu (demokraatlikult valitud organ, kes esindab sinu huve) on kehtestanud määrusega, et avalikel parkimisaladel on viivistasu 31 eurot. See on seadusega fikseeritud, seda ei saa EuroPark ega keegi teine meelevaldselt muuta. Linnavolikogu on pidanud seda summat piisavaks ja mõistlikuks, et tagada parkimiskord avalikel parkimisaladel ja seda on pidanud ka Eropark piisavaks ja mõistlikuks vastasel juhul ei oleks ta linnage lepingut sõlminud.

Aga sama ettevõte (EuroPark), kes tegutseb Tallinna linna nimel avalikes parklates ja järgib seal 31-eurost viivistasu, nõuab eraõiguslikes parklates (näiteks Mustika keskus, Ülemiste keskus, Rocca al Mare keskus) 100 eurot. Kolm korda rohkem. Kuidas see on võimalik? Kas parkimise rikkumine eraõiguslikus parklas on kolm korda raskem kui avalikus parklas? Kas tegelik kahju on kolm korda suurem? Vastus: EI ole. Tegelik kahju on täpselt sama – üldjuhul 1-2 eurot (parkimistasu, mida ei makstud). Aga EuroPark nõuab eraõiguslikus parklas 100 korda rohkem kui tegelik kahju.

Võrdlustabel: Kui absurdne see tegelikult on

Vaatame numbreid lähemalt ja teeme võrdluse. Tallinna avalikud parkimisalad (EuroPark opereerib Tallinna transpordiameti volituse alusel): Regulatsioon: Tallinna Linnavolikogu 20.09.2018 määrus nr 25 “Tallinna avaliku tasulistel parkimisalal parkimine ja parkimistasu”. § 15 lg 1: “Parkimistasu tasumata jätmise või parkimise ajalise piirangu ületamise eest määratakse viivistasu 31 eurot.” Õiguslik alus: Seadus (kohaliku omavalitsuse määrus), mida EuroPark ei saa muuta. Reguleeritus: JAH – kohalik omavalitsus on kehtestanud määrusega. Viivistasu: 31 eurot. Muutmine: Saab muuta AINULT Tallinna Linnavolikogu otsusega (demokraatilik protsess). Kontroll: Avalik, läbipaistev, demokraatlik.

EuroPargi eraõiguslikud parkimisalad (näiteks Mustika keskus, Ülemiste keskus): Regulatsioon: EuroPargi enda koostatud tüüptingimused (avaldatud 25.08.2025 europark.ee lehel). Punkt 13: “Parkimislepingu rikkumisel kohustub Sõiduki kasutaja tasuma EP-le leppetrahvi üks sada (100) eurot.” Õiguslik alus: Tüüptingimus (EuroPargi ühepoolne otsus), mida EuroPark saab ise muuta oma suva järgi. Reguleeritus: EI – EuroPark määrab ise, kohalik omavalitsus ei kontrolli. Leppetrahv: 100 eurot. Muutmine: EuroPark saab muuta ise, igal ajal, ühepoolselt (punkt 15: “EP-l on õigus asjaolu muutumisel, ühepoolselt ja igal ajal muuta käesolevaid Parkimislepingu tingimusi”). Kontroll: Puudub – EuroPark teeb, mida tahab.

Võrdlus (sama operaator, sama rikkumine):

Järeldus: Sama ettevõte (EuroPark), sama rikkumine (maksmata parkimistasu), aga kolm korda erinev trahv sõltuvalt sellest, kas parkla on avalik (riigi kontrolli all) või eraõiguslik (EuroPargi kontrolli all). Kui riik (Tallinna Linnavolikogu) peab 31 eurot piisavaks, siis kuidas saab sama operaator nõuda 100 eurot eraõiguslikus parklas, kus tegelik kahju on täpselt sama (1-2 eurot parkimistasu)?

Paradoksaalne küsimus kohtule: Kui riik peab 31 EUR piisavaks, siis miks EuroPark nõuab 100 EUR?

See on fundamentaalne küsimus, mida iga kohtunik peaks endale esitama, kui ta vaatab EuroPargi hagi. Kui Tallinna Linnavolikogu (demokraatlikult valitud organ, kes esindab rahva huve) on pidanud 31 eurot piisavaks viivistasu määraks maksmata parkimise eest avalikul parkimisalal, siis: Millisel alusel võib EuroPark (eraettevõte) nõuda 100 eurot (kolm korda rohkem) sama rikkumise eest eraõiguslikul parkimisalal? Kas parkimise rikkumine eraõiguslikus parklas on kolm korda raskem? Kas tegelik kahju on kolm korda suurem? Kas EuroPargi kahjustatud huvi on kolm korda suurem eraõiguslikus parklas kui avalikus parklas? Vastus igale küsimusele: EI ole.

Tegelik kahju on täpselt sama: Avalikus parklas: inimene parkis 30 minutit üle aja → tegelik kahju = 1-2 eurot (parkimistasu, mida ei makstud). Eraõiguslikus parklas: inimene parkis 30 minutit üle tasuta aja → tegelik kahju = 1-2 eurot (parkimistasu, mida ei makstud). Kahju on identne. Aga trahv on 31 eurot avalikus parklas ja 100 eurot eraõiguslikus parklas. Erinevus: 69 eurot ehk 222% rohkem. Kuidas see on õigustatud? Vastus: ei ole võigustatud. See on ebaproportsionaalne, vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6) ja rikkub lepingutingimuste mõistlikkuse nõuet (VÕS § 42 lg 1). Kui riik (kes esindab avalikku huvi ja kaalub erinevate huvide tasakaalu) peab 31 eurot piisavaks, siis eraettevõte ei saa nõuda kolm korda rohkem ilma objektiivse põhjenduseta.

EuroPargi vastuolu: “31 EUR piisab riigi nimel, aga oma nimel tahan 100 EUR”

Siin on iroonia: EuroPark ise tunnistab, et 31 eurot on piisav, sest nad järgivad seda avalikes parklates ja on sellekohase lepingu allkirjastanud. Nad ei ütleks Tallinna linnale: “31 eurot on liiga vähe, me tahame rohkem.” Ei. Nad aktsepteerivad 31 eurot, sest see on seadusega kehtestatud ja nad ei saa seda muuta. Nad tegutsevad avalikes parklates 31-eurose viivistasuga ja saavad sellega hakkama. Aga kui nad tegutsevad enda nimel (eraõiguslikes parklates), siis äkitselt 31 eurot ei ole enam piisav. Äkitselt on vaja 100 eurot. Kolm korda rohkem. Miks? Kas parkimise kontroll on kolm korda kallim eraõiguslikus parklas? Ei. Kas tegelik kahju on kolm korda suurem? Ei. Kas EuroPargi kulud on kolm korda suuremad? Ei. Siis miks?

Vastus on lihtne: Europark lähtub seisukohast – mis ei ole keelatud on lubatud. Eraõiguslikus parklas puudub väliskontroll. Ei ole seadust, mis piirab neid. Ei ole kohalikku omavalitsust, kes kontrollib neid. Ei ole avalikku järelevalvet, mis hoiaks neid tagasi. EuroPark saab ise määrata leppetrahvi suuruse. Nad saavad ise muuta seda igal ajal (punkt 15: “EP-l on õigus asjaolu muutumisel, ühepoolselt ja igal ajal muuta käesolevaid Parkimislepingu tingimusi”).

Nad saavad ise otsustada, mis on “mõistlik”. Ja nad on otsustanud, et 100 eurot on “mõistlik”. Ilma igasuguse objektiivse põhjenduseta. Kehtib niiöelda”hundiseaduse”. Kui riik ei sekku, tekibki hundiseadus nagu paeguses olukorras on tekkinud eraparklates. See on õiguste kuritarvitamine (VÕS § 138) ja hea usu põhimõtte rikkumine (VÕS § 6). See on monopolistliku võimu kuritarvitamine – EuroPark kasutab oma positsiooni (ainuke parkimisoperaator paljudes parklates) selleks, et määrata ebaproportsionaalselt suuri leppetrahve, mida inimesed ei saa vaidlustada ilma Tarbijavaidluste komisjoni või kohtusse minemata.

Mis oleks, kui avalikus parklas oleks ka 100 EUR viivistasu?

Kujuta ette et Tallinna Linnavolikogu otsustaks tõsta avalike parkimisalade viivistasu 31 eurolt 100 eurole. Kolm korda. Kas sa arvad, et see läheks läbi vaikselt? Ei. Oleks rahva rahutused. Oleks meediakära. Oleks Riigikogus küsimused. Oleks protest. Inimesed ütleksid: “See on ebaproportsionaalne!” “See on ebaseaduslik!” “31 eurot oli piisav, miks nüüd äkitselt 100 eurot?” Linnavolikogu peaks põhjendama seda otsust. Nad peaksid selgitama, miks see on vajalik. Nad peaksid tõestama, et 31 eurot ei ole enam piisav. Ja kui nad ei suudaks seda teha, siis otsus tühistataks või ei saaks toetust. Sest see on demokraatlik protsess. Sest on olemas kontroll. Sest rahvas saab öelda “EI”.

Aga eraõiguslikus parklas? Ei ole kontroll. Ei ole demokraatiat. Ei ole rahvakohut. EuroPark muutis leppetrahvi 55 eurolt 70 eurole (04.07.2025) vaatamata TVK otsustele, mis soovitasid leppetrahve alandada. Ja nüüd nad nõuavad juba 100 eurot (alates 25.08.2025). Keegi ei küsi neilt “miks?” Keegi ei nõua põhjendust. Nad lihtsalt teevad seda. Ja inimesed maksavad, sest nad ei tea, et saavad vastu hakata. Nad ei tea, et see on ebaseaduslik. Nad ei tea, et VÕS § 42 lg 1 ütleb, et ebaproportsionaalsed tüüptingimused on tühised. Nad lihtsalt maksavad ja kannatavad vaikselt. Ja EuroPark jätkab trahvide tõstmist. Ja teenib miljoneid (2024. aasta puhaskasum: 1 641 927 eurot).

Ma olen ise ettevõtlusega üle 20 aasta tegelenud ja mulle kui kõrvaltvaatajale jääb mulje väga kasumiahnest ettevõttest, kes ei hooli seadustest ega ühiskonna normidest ja justkui tahtlikult kahjustab oma tegevusega omaenda mainet – jabur aga täpselt selline mulje jääb kui sellesse ettevõtesse sisse vaadata ja nende ärimudel algosadeks võtta – ettevõte tegeleb iseenda maine kahjustamisega läbi oma tegevuse, mitte keegi teine ei kahjusta seda. Trahvid moodustavad murdosa kasumist aga hiiglasliku osa mainekahjust. Kui homme oleksid trahvid 2X parkimistasu, nagu TVK soovitas, teeniks Europark endiselt miljoneid oma parklate ja parkimismajadega aga kordades viisakama kuvandi taustal. Miks peaks üks ettevõte tegelema oma enda maine kahjustamisega jääb mulle kui kaas ettevõtjale arusaamatuks.

Siit näed täpsemalt kuidas Europark oma maine kujundusega tegeleb

Riigi enda standard vs eraettevõtte omavoli

Siin on fundamentaalne küsimus: Kelle standardit me peaks usaldama? Riigi standardit (31 eurot, mis on kehtestatud demokraatliku protsessiga, avaliku arutelu tulemusena, avaliku huvi kaalumisega) või eraettevõtte standardit (100 eurot, mis on kehtestatud ühepoolselt, ilma avaliku aruteluta, kasumi teenimise eesmärgil)? Riigi standard (31 eurot) on stabiilne – seda ei muudeta meelevaldselt. Seda muudetakse ainult Linnavolikogu otsusega (demokraatlik protsess). Seda kontrollitakse avalikult. EuroPargi standard (100 eurot) on muutuv – EuroPark saab seda muuta ühepoolselt ja igal ajal (punkt 15). Keegi ei kontrolli seda. Keegi ei küsi põhjendust.

Riigi standard (31 eurot) on läbipaistev – see on avalikult kättesaadav (Tallinna linna õigusaktide andmebaas). Igaüks saab seda kontrollida. EuroPargi standard (100 eurot) on varjatud – see on veebilehel, aga paljud inimesed ei tea sellest enne parkimist. See on märgi tagaküljel (nagu meie varasemad blogipostitused näitasid). See on väikeses kirjas. Riigi standard (31 eurot) on mõistlik – see on proportsionaalne tegeliku kahju suhtes (1-2 eurot parkimistasu vs 31 eurot viivistasu = 15-30x, mis on juba piiripealne, aga vähemalt mõistetav). EuroPargi standard (100 eurot) on ebaproportsionaalne – see on 50-100x suurem kui tegelik kahju (1-2 eurot parkimistasu vs 100 eurot leppetrahv = 50-100x, mis on absurdne).

TVK soovitas 2 EUR, riik määras 31 EUR, EuroPark nõuab 100 EUR

Vaatame, mis on objektiivsed standardid leppetrahvi suuruse kohta: Tarbijavaidluste Komisjon (TVK) – riigi ametlik vaidluste lahendamise organ – on korduvalt (27.11.2024, 09.11.2025) tuvastanud, et EuroPargi leppetrahvid on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel TÜHISED (ebaproportsionaalselt suured). TVK soovitas: leppetrahv ei tohiks ületada parkimistasu rohkem kui 2 korda. See tähendab, et kui parkimistasu on 1 euro, siis leppetrahv peaks olema maksimaalselt 2 eurot, mitte 55, 70 või 100 eurot. TVK standard: maksimaalselt 2 EUR (2x parkimistasu 1 EUR). Tallinna linna standard: 31 EUR (avalikud parkimisalad). EuroPargi standard: 100 EUR (eraõiguslikud parkimisalad).

Võrdlus:

Järeldus: EuroPargi nõue (100 EUR) on: 50 korda suurem kui TVK soovitas; 3,2 korda suurem kui riik määras avalikes parklates; 100 korda suurem kui tegelik kahju (1 EUR parkimistasu). Kuidas see on mõistlik? Kuidas see on õigustatud? Kuidas see ei ole ebaproportsionaalne? Vastus: see EI OLE mõistlik, EI OLE õigustatud ja ON selgelt ebaproportsionaalne ja karistusliku iseloomuga. See on VÕS § 42 lg 1 rikkumine (tüüptingimus vastuolus hea usu põhimõttega ja oluliselt kahjustab lepingupartnerit) ja VÕS § 42 lg 3 p 5 rikkumine (ebaproportsionaalselt suur leppetrahv).

Praktiline küsimus: Miks EuroPark ei kasuta avaliku parkla standardit (31 EUR) ka eraõiguslikes parklates?

Kui 31 eurot on piisav avalikus parklas (riigi nimel), siis miks see ei ole piisav eraõiguslikus parklas? Vaatame, mis on parkimise kontrolli kulud: Avalikus parklas (EuroPargi kontroll Tallinna linna nimel): Kontrollide tegemine (parkimiskontrolör kõnnib ringi, kontrollib autosid); Fotode tegemine (dokumentatsioon rikkumisest); Viivistasu nõude esitamine (saadab kirja või e-maili); Andmete pärimine Liiklusregistrist (maksab 0,20 EUR päring); Võimalik kohtumenetlus (kui inimene vaidlustab). Kulud: Kontrollöri palk, IT-süsteem, halduskulud, võimalikud õigusabikulud. Viivistasu: 31 EUR. EuroPark peab sellega hakkama saama, sest riik ei maksa neile rohkem.

Eraõiguslikus parklas (EuroPargi kontroll enda nimel): Kontrollide tegemine (parkimiskontrolör kõnnib ringi, kontrollib autosid); Fotode tegemine (dokumentatsioon rikkumisest); Leppetrahvi nõude esitamine (saadab kirja või e-maili); Andmete pärimine Liiklusregistrist (maksab 0,20 EUR päring); Võimalik kohtumenetlus (kui inimene vaidlustab). Kulud: TÄPSELT SAMAD – kontrollöri palk, IT-süsteem, halduskulud, võimalikud õigusabikulud. Leppetrahv: 100 EUR. Miks? Kas kulud on kolm korda suuremad? EI. Kulud on täpselt samad.

Järeldus: EuroPargi kulud on identised avalikus ja eraõiguslikus parklas. Protsess on sama. Kontrollide tegemine on sama. Nõude esitamine on sama. Aga trahv on kolm korda erinev (31 EUR vs 100 EUR). Miks? Sest nad kasutavad “hundiseadust”. Sest eraõiguslikus parklas puudub väliskontroll ja EuroPark saab ise määrata leppetrahvi. Ja nad on otsustanud, et 100 eurot on “mõistlik”, kuigi 31 eurot on piisav avalikus parklas täpselt sama töö tegemiseks. See on puhas kasumi teenimise eesmärk, mitte objektiivse kulu katmine. See on selge tarbijate ärakasutamine ja karistamine, mitte mõistlik ärimudel ja Tarbikaitse peaks sekkuma.

Mida sa saad teha? Kuidas sellele kohtus viidata?

Kui sa said EuroPargi 100-eurose leppetrahvi (või 55 EUR, 70 EUR – sõltuvalt sellest, millal rikkumine toimus), siis vaidlusta see. Viita avaliku parkla standardile (31 EUR) ja küsi kohtult: 1. Kuidas saab sama operaator (EuroPark) nõuda kolm korda erinevat trahvi sama rikkumise eest? Avalikus parklas (Tallinna linna nimel): 31 EUR. Eraõiguslikus parklas (EuroPark enda nimel): 100 EUR. Sama operaator. Sama rikkumine. Sama kulud. Kolm korda erinev trahv. Kuidas see on õigustatud?

2. Kui Tallinna Linnavolikogu peab 31 EUR piisavaks, siis miks EuroPark nõuab 100 EUR? Linnavolikogu on demokraatlikult valitud organ, kes esindab avalikku huvi. Nad on kaalunud erinevaid huve (parkimiskorra tagamine vs inimeste õiglane kohtlemine) ja otsustanud, et 31 eurot on piisav viivistasu. Kui riik peab seda piisavaks, siis kuidas saab eraettevõte nõuda kolm korda rohkem ilma objektiivse põhjenduseta?

3. Kas EuroPargi kulud on kolm korda suuremad eraõiguslikus parklas? EI. Kulud on identised: Sama kontrollide protsess, Sama IT-süsteem, Sama halduskulud, Sama Liiklusregistri päringu maksumus (0,20 EUR). Kui kulud on samad, siis miks trahv on kolm korda suurem? Vastus: Sest EuroPark saab eraõiguslikus parklas ise määrata leppetrahvi ja nad on kuritarvitanud seda õigust.

4. Viita VÕS § 42 lg 1-le: “Tüüptingimus, mis on vastuolus hea usu põhimõttega ja kahjustab oluliselt lepingupartnerit, on tühine.” 100-eurone leppetrahv (vs 1-2 EUR tegelik kahju) on vastuolus hea usu põhimõttega, sest: See on ebaproportsionaalne – 50-100x suurem kui tegelik kahju; See on kolm korda suurem kui riigi enda standard (31 EUR); See on 50 korda suurem kui TVK soovitus (2 EUR); See kahjustab oluliselt lepingupartnerit – nõuab summa maksmist, mis on absurdne võrreldes tegeliku kahjuga.

5. Viita VÕS § 162 lg 1-le: “Lepingupoolel on õigus nõuda leppetrahvi vähendamist, kui leppetrahv on rikkumise raskusega võrreldes ebaproportsionaalne.” Rikkumise raskus: 30-minutiline parkimise ületamine, tegelik kahju 1-2 EUR. Leppetrahv: 100 EUR. Ebaproportsionaalsus: 50-100x suurem kui rikkumise raskus. Kohus peab leppetrahvi vähendama vastavalt VÕS § 162 lg 1-le.

6. Viita riigi enda standardile (31 EUR) kui mõistliku standardi näitajale: Kui riik (kes esindab avalikku huvi ja tasakaalustab erinevaid huve) peab 31 eurot piisavaks, siis see on objektiivne näitaja, et 31 eurot on mõistlik viivistasu määr. EuroPargi 100-eurone nõue ületab seda standardit 3,2 korda, ilma igasuguse objektiivse põhjenduseta. Kohus peaks vähendama leppetrahvi vähemalt 31 eurole (riigi standard) või veelgi väiksemaks (TVK soovitus: 2 EUR), et järgida proportsionaalsuse põhimõtet.

Kokkuvõte: Topeltstandard, mida kohus ei tohi aktsepteerida

Faktid:

• EuroPark opereerib kahte tüüpi parklaid Tallinnas: avalikud parkimisalad (Tallinna linna nimel) ja eraõiguslikud parkimisalad (enda nimel).
• Sama operaator (EuroPark), sama rikkumine (maksmata parkimine või aja ületamine), aga kolm korda erinev trahv:
  • Avalikus parklas: 31 EUR (Tallinna LV määrus nr 25, § 15 lg 1)
  • Eraõiguslikus parklas: 100 EUR (EuroPargi tüüptingimused, punkt 13, avaldatud 25.08.2025)
• Erinevus: +222% (+69 EUR)
• EuroPargi kulud on identised avalikus ja eraõiguslikus parklas – sama protsess, samad töötajad, sama IT-süsteem.
• Tegelik kahju on identne – 1-2 EUR (parkimistasu, mida ei makstud).
• Riigi standard (31 EUR) on kehtestatud demokraatliku protsessiga, avaliku arutelu tulemusena, avaliku huvi kaalumisega.
• EuroPargi standard (100 EUR) on kehtestatud ühepoolselt, ilma avaliku aruteluta, kasumi teenimise eesmärgil.
• TVK soovitas: leppetrahv ei tohiks ületada parkimistasu rohkem kui 2 korda (maksimaalselt 2 EUR).
• EuroPargi nõue (100 EUR) on: 50x suurem kui TVK soovitus; 3,2x suurem kui riigi standard; 50-100x suurem kui tegelik kahju.

Järeldus:

EuroPargi praktika, kus nad nõuavad eraõiguslikus parklas 100 eurot, samas kui avalikus parklas (riigi nimel) piisab 31 eurost, on: Topeltstandard – sama operaator, erinevad reeglid ilma objektiivse põhjenduseta; Ebaproportsionaalne – 3,2x suurem kui riigi enda standard, 50x suurem kui TVK soovitus, 50-100x suurem kui tegelik kahju; Vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1) – kuritarvitab oma positsiooni tüüptingimuste koostajana; VÕS § 42 lg 1 rikkumine – tüüptingimus on tühine, sest kahjustab oluliselt lepingupartnerit; VÕS § 42 lg 3 p 5 rikkumine – ebaproportsionaalselt suur leppetrahv (TVK on seda korduvalt tuvastanud); Õiguse kuritarvitamine (VÕS § 138) – kasutab monopolistlikku positsiooni ebaproportsionaalsete leppetrahvide nõudmiseks.

Kohus ei tohi seda aktsepteerida. Kui riik peab 31 eurot piisavaks avalikus parklas, siis eraettevõte ei saa nõuda 100 eurot eraõiguslikus parklas ilma objektiivse põhjenduseta. Kulud on samad. Kahju on sama. Rikkumine on sama. Ainuke erinevus on see, et eraõiguslikus parklas puudub väliskontroll ja EuroPark saab ise määrata leppetrahvi. Aga seadus ei luba seda – VÕS § 42 annab kohtule kohustuse kontrollida tüüptingimuste mõistlikkust. Ja 100-eurone leppetrahv EI OLE mõistlik, kui riik ise peab 31 eurot piisavaks täpselt sama töö tegemiseks.

Kohus peab:

1. Tunnistama 100-eurone leppetrahv tühiseks (VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel).
2. Vähendama leppetrahvi vähemalt 31 eurole (riigi standard) või 2 eurole (TVK soovitus) või 1 eurole (tegelik kahju).
3. Märkima otsuses, et EuroPargi praktika (100 EUR eraõiguslikus parklas vs 31 EUR avalikus parklas) on ebaproportsionaalne ja õiguse kuritarvitamine.
4. Looma pretsedendi, et eraettevõtted ei saa nõuda märkimisväärselt suuremat leppetrahvi kui riik ise peab piisavaks avalikes parklates.

Kui sina said 100-eurose (või 55 EUR, 70 EUR) leppetrahvi, siis:

1. Vaidlusta see – esita kohtule vastuväited.
2. Viita riigi standardile (31 EUR) – kui riik peab seda piisavaks, siis 100 EUR on ebaproportsionaalne.
3. Küsi: Miks EuroPark nõuab kolm korda rohkem eraõiguslikus parklas kui avalikus parklas, kui kulud ja kahju on samad?
4. Viita VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5-le – ebaproportsionaalsed tüüptingimused on tühised.
5. Viita TVK otsustele – TVK soovitas maksimaalselt 2 EUR, aga EuroPark nõuab 100 EUR (50x rohkem).
6. Nõua leppetrahvi vähendamist – vähemalt 31 eurole (riigi standard) või 2 eurole (TVK soovitus) või 1 eurole (tegelik kahju).

Lõppsõna:

Topeltstandard on paljastatud. EuroPark ei saa enam väita, et 100 eurot on “mõistlik”, kui nad ise järgivad 31-eurost standardit avalikes parklates. Kui 31 eurot piisab riigi nimel, siis 100 eurot ei ole mõistlik enda nimel. See on kasumi teenimise ahnus, mitte objektiivne ärimudel. Ja kohus peab selle peatama, enne kui EuroPark tõstab leppetrahvi 150 eurole või 200 eurole või veel kõrgemale. Sest kui pole väliskontrolli, siis pole piiri. Ja ainult kohus saab selle piiri seada. Nüüd või mitte kunagi.

---

Viited:

• Tallinna Linnavolikogu 20.09.2018 määrus nr 25 “Tallinna avaliku tasulistel parkimisalal parkimine ja parkimistasu” § 15 lg 1: viivistasu 31 EUR
• EuroPark parkimislepingu tingimused (avaldatud 25.08.2025, europark.ee), punkt 13: leppetrahv 100 EUR
• TVK otsused nr 19-1/24-08802 (27.11.2024) ja nr 19-1/25-10488 (09.11.2025): EuroPargi leppetrahvid on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel TÜHISED
• TVK soovitus: leppetrahv ei tohiks ületada parkimistasu rohkem kui 2 korda (maksimaalselt 2 EUR)
• VÕS § 42 lg 1: Tüüptingimus vastuolus hea usu põhimõttega ja oluliselt kahjustav lepingupartnerit on tühine
• VÕS § 42 lg 3 p 5: Ebaproportsionaalselt suur leppetrahv on tühine
• VÕS § 162 lg 1: Leppetrahvi vähendamise õigus, kui see on ebaproportsionaalne

PS: Jaga seda artiklit. Mida rohkem inimesi teab EuroPargi topeltstandardist (31 EUR vs 100 EUR), seda suurem on surve kohtule ja EuroPargile muuta oma praktikat. Teadmine on jõud. Ja sina võid olla see, kes paljastab selle ebaõigluse ja aitab teistel vältida sama lõksu. Ära jää vait. Räägi. Võitle. Seadus kaitseb sind.