Kujuta ette, et sa leiad investeeringu, mis toob sulle ühe hetkega 33 233 protsenti tootlust. Mitte aastaga. Mitte kümnendiga. Vaid kohe. Ühe kollase paberilehega klaasipühkija vahele.
Sa ei pea midagi ehitama. Sa ei pea midagi tootma. Sa ei pea väärtust looma. Sa ei pea isegi kedagi veenma. Sa pead lihtsalt panema ühe liiklusmärgile sarnase märgi parkla sissesõidu juurde ja ootama, kuni keegi unustab parkimiskella armatuurile panna.
See ei ole krüptovaluuta. See ei ole kiirlaen. See on EuroPark.
Matemaatika, mida EuroPark ei taha et sa teaksid
EuroPargi ärimudel on lihtne. Nad opereerivad parklaid kaubanduskeskuste tellimusel. Iga kord, kui keegi maksab parkimistasu — näiteks 1 euro —, saab EuroPark sellest umbes 30 senti. Ülejäänud 70 senti läheb parkla omanikule ehk kaubanduskeskusele.
30 senti. See on EuroPargi tegelik tulu sinu parkimiselt.
Aga kui sa unustad parkimiskella — kui sa oled 30 minutit liiga kaua lapsega batuudikeskuses — siis muutub see 30 senti millekski hoopis muuks. EuroPark esitab sulle trahvi. See trahv läheb 100% EuroPargile. See ongi põhjus, miks neil on motivatsioon trahve kirjutada — see on nende “puhas” tuluallikas mida nad ei jaga kellegagi.
Vaatame numbreid.
Tabel: EuroPargi tegelik kasumimarginaal trahvimäärade kaupa
Alljärgnevas tabelis on EuroPargi osa parkimistasust 0,30 eurot (30% ühe euro parkimistasust). Trahv läheb 100% EuroPargile. Pangahoius arvutatakse 3% aastas (Eesti pangahoiuse keskmine). See näitab, mitu aastat peaks raha pangahoiusel seisma, et 30 sendist kasvaks välja sama summa.
| Trahvimäär | Kehtivus | Kasumimarginaal | Pangahoiusel (3%/aastas) |
|---|---|---|---|
| 40 € | Kuni 2024 | 13 233% | 166 aastat |
| 55 € | Kuni juuli 2025 | 18 233% | 176 aastat |
| 70 € | Mustika keskus praegu | 23 233% | 184 aastat |
| 100 € | EuroPargi üldtingimused | 33 233% | 197 aastat |
Loe seda viimast rida uuesti. 33 233 protsenti. Ühe hetkega. Ja selle saavutamiseks ei pea EuroPark tegema muud, kui panema kollase paberilehe sinu kojamehe vahele. Kui sa paneksid 30 senti pangahoiusele 3% intressiga, siis 100 euro saamiseks peaks su raha seal seisma 197 aastat. Sa peaksid raha panema panka aastal 1829 — ajal, kui Eestis kehtis veel pärisorjus — et täna oleks su kontol 100 eurot.
EuroPark teeb sellise tootlikuse ära ühe minutiga ja arva ära kellelt ta selle sisse kasseerib?
Võrdlus: isegi kõige hullemad rahamasinad ei küüni EuroPargini
Paneme EuroPargi kõrvuti teiste investeeringutega, mida tavaliselt peetakse riskantseks või lausa röövellikuks.
| Investeering | Tootlus aastas | 0,30 € → 100 € aeg |
|---|---|---|
| Pangahoius | 3% | 197 aastat |
| Aktsiaturg (S&P 500 keskmine) | 10% | 61 aastat |
| Bitcoin (10a keskmine) | ~80% | ~10 aastat |
| Kiirlaen (kõrgeim lubatud) | ~400% | 3,6 aastat |
| EuroPargi trahv | 33 233% | Kohe |
Isegi kõige riskantsem krüptovaluuta ei paku sellist tootlust. Isegi kõige röövellikkum kiirlaen vajab 3,6 aastat. EuroPargi risk? Praktiliselt null. Paberileht klaasi vahele, automaatne süsteem, mis tuvastab numbrimärgi Transpordiametist, ja 12 kuud hiljem kohtukutse. Töö on tehtud.
Aga 30 senti? Kust see tuleb?
Mõni lugeja küsib õigesti: miks arvutada 30 sendi pealt, mitte kogu euro pealt?
Sellepärast, et EuroPark ei teeni igast parkimiseurost kogu eurot. EuroPargi ärimudel töötab nii: parkla omanik (kaubanduskeskus) saab ligikaudu 70% parkimistulust ja EuroPark saab umbes 30%. See 30% on EuroPargi tegelik teenistus parkimisteenuselt, ehk saamata jäänud tulu kui sa parkimise eest ei tasunud.
Aga kui EuroPark väljastab trahvi, siis seda raha ei jagata enam kaubanduskeskusega. Trahv läheb 100% EuroPargile. Kaubanduskeskus ei saa sellest sentigi, sest Europark väidab et see läheb nende kulude katteks, kui ei ole muidugi eraldi kokkulepet.
Seega on EuroPargi tegelik valik väga lihtne: kas teenida 30 senti kliendi parkimiselt või 100 eurot kliendi eksimuse pealt. See on 333 korda rohkem. Ja mida kõrgemaks trahv tõuseb, seda tulusam on iga unustatud parkimiskell.
Küsimus tekib: kas EuroPargi ärimudel on parkimine või karistamine?
Seadus ei luba karistada
Eesti õiguses on selge põhimõte: karistada võib ainult riik. Politsei võib sulle trahvi teha. Kohus võib sulle karistuse määrata. Aga eraettevõte? Eraettevõte saab nõuda ainult kahju hüvitamist.
See on VÕS § 162 mõte — leppetrahv peab olema mõistlikus vahekorras tekitatud kahjuga. Leppetrahv ei ole karistus. See on kahju hüvitis.
Mis kahju tekkis EuroPargile, kui sa parkisid 30 minutit üle aja? Vastus: 30 senti saamata jäänud tulu. Kõik. Rohkem mitte midagi. Parklakohta ei lõhutud. Teenust ei rikutud. Teised autojuhid said parkida. Ainus „kahju” on see, et EuroPark jäi ilma 30 sendist, mida sa oleksid maksnud parkimise eest ja keskus jäi ilma 70 sendist. Europark esindab kohtus enda huve mitte keskuse huve.
Meie kohtuasjas (2-25-120939) palusime EuroPargil kohtule tõendada, milline kahju neile tekkis. Vastus? Vaikus. EuroPark ei suutnud ega tahtnud tõendada, et 30-sendine saamata jäänud tulu õigustab 55-eurost trahvi. Sest seda ei ole võimalik tõendada.
Ja ometi jätkas EuroPark trahvide tõstmist. 55 eurolt 70-le. 70-lt 100-le. Iga tõus suurendab kasumit, aga mitte kahju — sest kahju on endiselt sama 30 senti aga väidetakse et me tegelem kahju hüvitamisega. Iga terve mõistusega inimene saab aru millega tegelikult Europark tegeleb – ebaseaduslikult suurte ja karistuslike trahvide väljastamisega rikastumise eesmärgil mitte kulude hüvitamise eesmärgil.
Käibemaksu lõks: EuroPark tunnistas ise, et trahv on tegelikult arve
Nüüd tuleb kogu selle loo kõige olulisem osa. See, mida sa pead teadma, kui sa lähed kohtusse.
2024. aasta novembris tegi Maksu- ja Tolliamet (EMTA) maksuotsuse, mis ütles EuroPargile: teie „trahvid” on tegelikult parkimisteenuse tasu ja te peate neilt käibemaksu maksma. Maksuotsuse summa oli 322 525 eurot.
Mida tegi EuroPark? Nad nõustusid. Nad kandsid selle summa oma 2024. aasta bilanssi. Nad maksid trahvidelt käibemaksu riigile. Nende juht Karol Kovanen tunnistas seda Kuuurija kaamera ees.
Ja just siin peitub EuroPargi suurim probleem — probleem, millest nad ei pääse.
Lihtne selgitus: miks see on oluline
Eesti seaduse järgi on kahte sorti asju, mida üks inimene võib teiselt nõuda:
Kui keegi rikub lepingut, võid sa nõuda trahvi — aga see peab olema mõistlikus vahekorras tekkinud kahjuga. Leppetrahvile EI lisata käibemaksu, sest see ei ole teenus. See on hüvitis.
Kui sa osutad kellelegi teenust, esitad arve. Arvele lisatakse käibemaks. Aga arve peab vastama teenuse väärtusele. Sa ei saa küsida 100 eurot teenuse eest, mis maksab 1 euro (Europargi osa 30 senti).
EuroPark üritab olla mõlemat korraga. Kohtus ütlevad nad: „See on leppetrahv, lepingu rikkumise eest.” Aga EMTA-le ja oma raamatupidamises ütlevad nad: „See on teenustasu, me maksame sellelt käibemaksu.”
Mõlemat korraga olla ei saa.
Miks see on EuroPargi jaoks lõks
Kujuta ette, et sa oled kohtunik ja EuroPark nõuab sinult 100 eurot. Sa küsid: mis see 100 eurot on?
Hästi. Aga siis ei tohi sellele lisada käibemaksu. Praegused EuroPargi dokumendid, kus on kirjas „Leppetrahvi nõue” JA käibemaksu rida (nt 80,65 € + KM 19,35 € = 100 €) — need on valesti vormistatud. Leppetrahvile käibemaksu ei lisata. Ja lisaks — leppetrahv peab olema mõistlikus vahekorras kahjuga (VÕS § 162). Kahju on 30 senti. 100 eurot on 33 233% kõrgem kui kahju. Seega on leppetrahv tühine ja ei kuulu tasumisele.
Hästi. Aga siis see EI OLE enam leppetrahv ja kogu parkimislepingu rikkumise argumentatsioon kukub ära. Teenustasu peab vastama teenuse väärtusele. Teenus (parkimiskoha kasutamine 30 minutit) maksab 1 euro (Europargi osa 30 senti). 100-eurone „teenustasu” 30-sendise teenuse eest on lihtsalt absurdne ja seadusevastane — see on alusetu rikastumine (VÕS § 1027).
Kumbagi pidi EuroPark ei võida. Kui see on leppetrahv — siis käibemaks on ebaseaduslik ja summa on tühine. Kui see on teenustasu — siis summa on absurdne ja dokumentatsioon vale.
Dokument, mis ei ole kumbki
Vaata oma EuroPargi trahviteadet. Ülaosas seisab: „Leppetrahvi nõue”. Aga allpool on rida: „Käibemaks 24%”.
Need kaks asja ei käi kokku. See on sama, nagu kirjutaksid dokumendi peale „Kingitus” ja allpool „Arve nr 12345, tasuda 14 päeva jooksul”. Kingitus ei ole arve. Leppetrahv ei ole teenustasu.
EMTA ütles selgelt: see on teenustasu. EuroPark nõustus ja hakkas käibemaksu lisama. Aga nad jätsid dokumendi pealkirjaks endiselt „Leppetrahvi nõue”. Miks? Sest kohtus on neil leppetrahvina lihtsam nõuda — nad saavad viidata parkimistingimuste rikkumisele.
Aga sa ei saa valida endale sobivat silti sõltuvalt sellest, kellega sa räägid. Seadus on ühtne.
Kopeeri see oma kohtuvaidlusesse
Kui sa oled kohtus EuroPargiga, siis allpool on argument, mida sa saad otse kasutada. Kopeeri see oma vastuväitesse või seisukoha dokumenti:
Kostja argument: hageja nõude õigusliku aluse vastuolu
Maksu- ja Tolliamet on maksuotsusega nr 12.2-3/064098-3 (05.11.2024) kvalifitseerinud hageja parkimistrahvid käibemaksustatavaks teenustuluna. Hageja on selle maksuotsuse aktsepteerinud oma 2024. aasta majandusaasta aruandes (Lisa 5: käibemaksukohustus 322 525 eurot).
Sellest tuleneb vastuolu, mida hageja ei saa lahendada:
Esiteks: kui hageja nõue on leppetrahv VÕS § 158 mõttes, siis ei tohi sellele lisada käibemaksu. Käibemaksuseaduse kohaselt maksustatakse käibemaksuga kaubad ja teenused, mitte lepingulised kahjuhüvitised. Hageja dokumendid, mis kannavad pealkirja „Leppetrahvi nõue” ja sisaldavad samal ajal käibemaksu ridu, on vormistatud õigusvastaselt.
Teiseks: kui hageja nõue on teenustasu (nagu EMTA on tuvastanud ja hageja ise bilansis aktsepteerinud), siis see ei ole enam leppetrahv ja hageja ei saa tugineda VÕS §-le 158 ega parkimistingimuste rikkumisele. Teenustasu peab vastama teenuse väärtusele. Parkimisteenuse väärtus 1 euro, kus hageja osa parkimistasust on 0,30 eurot. 100-eurone teenustasu 1 eurose teenuse eest on alusetu rikastumine VÕS § 1027 mõttes.
Kolmandaks: hageja ei saa samal ajal väita kohtus, et tegemist on leppetrahviga, ja maksuametile, et tegemist on teenustasuga. Euroopa Kohtu ja Eesti kohtupraktika kohaselt peab majandustegevuse kvalifikatsioon olema järjepidev — sama tehingu erinev kvalifitseerimine eri asutustele on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6).
Kostja palub kohtul: kohustada hagejat vastama, kas tema nõue on leppetrahv (VÕS § 158) või teenustasu. Olenemata vastusest, on nõue põhjendamatu: leppetrahvina on see ebaproportsionaalne ja tühine (VÕS § 42 lg 3 p 5, VÕS § 162 lg 1); teenustasuna on see alusetu rikastumine (VÕS § 1027).
See argument töötab, sest EuroPark ise on tunnistanud EMTA-le ja oma bilansis, et trahvitulu on käibemaksustatav teenustulu. Seda tunnistust ei saa tagasi võtta. Ja see tunnistus teeb võimatuks väite kohtus, et tegemist on leppetrahviga.
Miks see muudab kõike
Seni on EuroPark kohtus alati öelnud: meie ja parkija vahel on leping, parkija rikkus lepingut, leppetrahv on kokku lepitud. See on olnud nende standardargument tuhandetetes kohtuasjades üle 20 aasta.
Aga EMTA maksuotsus lõhub selle argumendi. Kui EMTA ütleb ja EuroPark nõustub, et trahv on teenustasu millelt tuleb maksta käibemaksu — siis ei ole enam mingit „leppetrahvi”. On lihtsalt arve. Ja arve peab vastama teenuse tegelikule väärtusele.
Parkimisteenuse väärtus on 30 senti (EuroPargi osa). Isegi kui arvestada kogu euro, on 100-eurone arve 1-eurose teenuse eest ilmselgelt absurdne.
See on nagu läheksid autopesulasse, peseksid autot 5 euro eest, aga „parkimise eest” autopesula ees küsitakse 100x rohkem ehk 500 eurot. Keegi ei peaks seda aktsepteerima. Ja seadus ei nõua, et sa seda aktsepteeriksid.
197 aastat perspektiivis
Numbrid muutuvad elavaks, kui paneme need ajaloolisesse konteksti.
Kui sa oleksid pannud 30 senti pangahoiusele 3% intressiga — ja sa oleksid tahtnud, et sellest kasvaks välja 100 eurot — siis sa oleksid pidanud seda tegema:
40 € trahv: 166 aastat tagasi = 1860. Ameerika kodusõda ei olnud alanud. Eesti talupojad ei tohtinud veel maad osta.
55 € trahv: 176 aastat tagasi = 1850. Krimmisõda oli veel ees. Eestis kehtis pärisorjuse järelmõju.
70 € trahv: 184 aastat tagasi = 1842. Esimene telegraaf oli alles leiutamisel.
100 € trahv: 197 aastat tagasi = 1829. Eestis kehtis veel täielik pärisorjus. Kuni selle hetkeni peaks su raha pangahoiusel kasvama, et 30 sendist saaks 100 eurot.
EuroPark teeb selle ära ühe kollase paberilehega ja ühe unustatud parkimiskellaga.
Riigikohus, TVK ja EuroPark ise ütlevad: see on ebaseaduslik
Need numbrid ei ole lihtsalt matemaatika. Need on numbrid, mille peale Eesti õigussüsteem on juba vastuse andnud.
Tarbijavaidluste komisjon on kahes eraldi otsuses tunnistanud EuroPargi trahvid tühiseks VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel:
EuroPargi osa parkimistasust: 0,15 €. Kasumimarginaal: 39 900%.
EuroPargi osa parkimistasust: 0,90 €. Kasumimarginaal: 11 011%.
Riigikohus on neljas lahendis kinnitanud, et mõistlik leppetrahv on 30 eurot. Liiklusseadus sätestab viivistasu piiriks 31 eurot. Ja EuroPark ise haldab Tallinna linna avalikke parklaid 31-eurose trahviga.
Kolm sõltumatut allikat — Riigikohus, seadusandja ja EuroPark ise — ütlevad, et 30–31 eurot on piisav. Aga eraparklas küsib EuroPark 100 eurot. Eks igaüks saab ise otsutada kas tegu on kulude hüvitamise või karistuslikke trahvidega kasumi teenimise eesmärgil.
Mida sina saad teha
Kui sa said EuroPargilt trahvi ja parkimistasu oli 1 euro, siis tea, et:
1. Tarbijavaidluste komisjon on tasuta ja on juba kaks korda EuroPargi trahvid tühiseks tunnistanud.
2. Riigikohtu praktika toetab sind — mõistlik trahv on kuni 30 eurot, mitte 100.
3. EuroPark ei suuda kohtus tõendada, et sulle trahvi tehes tekkinud kahju ületab saamata jäänud parkimistasu (30 senti).
4. Kontrolli QR koodi infotahvlil. Kui see viib EuroPargi esilehele, mitte parkimistingimuste juurde, siis tingimused ei saanud sinu lepingu osaks ja trahv ei kuulu tasumisele.
5. Kui sinu trahviteatele on lisatud käibemaks — kasuta ülalpool toodud copy-paste argumenti kohtus. EuroPark ei saa samal ajal väita et tegu on leppetrahvi JA teenustasuga. Kehtivad erinevad seadused.
6. Parkimistrahv.ee aitab sul mõista oma õigusi ja vajadusel trahvi vaidlustada.
Kokkuvõte
EuroPargi ärimudel on ehitatud ühe lihtsa tõe peale: enamik inimesi ei tea oma õigusi ja maksab trahvi ära, sest summa tundub liiga väike, et selle pärast vaielda.
Aga 100 eurot ei ole enam väike summa. Eriti mitte pensionäärile. Eriti mitte kolme lapsega emale. Ja eriti mitte, kui selle summa taga on 33 233% kasumimarginaal 30-sendise saamata jäänud tulu pealt.
Pangahoiusel võtaks selline kasv 197 aastat. Isegi Bitcoinil 10 aastat. EuroPark teeb seda ühe hetkega — ühe unustatud parkimiskellaga.
Ja kui sa küsid neilt kohtus, mis kahju tekkis — vaikus.
Aga kõige olulisem: EuroPark on ise tunnistanud, et nende „trahv” on tegelikult teenustasu. EMTA ütles seda. EuroPark nõustus. Ja teenustasu peab vastama teenuse väärtusele. 100 eurot 30 sendi eest ei ole teenus. See on ilmselge karistus. Ja karistada saab ainult riik.
Nii näeb välja 33 233 protsenti investeering. Nagu katki läinud kasiino masin kuhu paned 30 senti sisse ja iga kord võidad 55, 70 või 100 eurot olenevalt parklast.
Mure on selles et riik ei näe, et nende kodanike trahvitakse kasumi saamise eesmärgil mitte kulude hüvitamise eesmärgil ja Europark on oma õigused eraettevõttena juba ammu ületanud karistuslike trahvide väljastamisega uute Leedu omanike käeall. Selge on ka see et Eesti Europargi juht Härra Kovanen on vaid kohaliku filiaali juht ja käsutäitja mitte otsustaja ja kui tema oleks soovinud trahve tõsta 20 aasta jooksul oleks ta seda ammu teinud. Selline otsus on selgelt tulnud uutelt Leedu omanikelt kes ostsid Europargi 2024 aastal ja just sel aastal hakkasid trahvid tõusma mis 20 aastat olid stabiilsed – kokkusattumus? Vaevalt.