Kui valelik propaganda muutub “tõeks”
Joseph Goebbels, Natsi-Saksamaa propagandaminister:
“Kui sa räägid piisavalt suurt valet ja kordad seda piisavalt tihti, hakkavad inimesed seda lõpuks uskuma.”
EuroPargi suur vale: “Liiklusmärk = leping”
EuroPargi taktika on täpselt sama:
- Väida: “Liiklusmärk sõlmib lepingu”
- Korda: Iga päev, iga parklas, iga nõudes
- Looda: Et inimesed hakkavad uskuma
- Tulemus: 50% kohtuotsustest tehakse juba TAGASELJAOTSUSTEGA
Mis see tähendab?
Tagaseljaotsus = Kostja ei esita vastuväiteid
Miks?
Sest inimesed usuvad EuroPargi valet:
- “Ju on seadus EuroPargi poolel”
- “Ju on liiklusmärgiga lepingu sõlmimine seaduslik”
- “Ju peab maksma”
Aga tegelikkus:
Sellist seadust EI EKSISTEERI.
See on EuroPargi suur vale, mida nad on korrutanud nii kaua, kuni inimesed seda uskuma hakkasid.
Numbrid räägivad: 50% tagaseljaotsused
Miks pooled kostjad ei võitle vastu?
EuroPargi kohtuvaidlused:
- 📊 2024: 335 kohtulahendit
- 📊 2025: 280 kohtulahendit
- 📊 Kokku: 615 hagi kahe aastaga
Hinnanguline jaotus:
- 🔴 ~50%: Tagaseljaotsused (kostja ei ilmu / ei vasta)
See tähendab:
~300 inimest aastas maksavad EuroPargile ebaseaduslikke nõudeid, sest nad usuvad EuroPargi valet. Kas oleks aeg et Europark maksab need summad Eesti inimestele tagasi?
Kolme vandeadvokaadi sõnum: “See on VALE”
1. Vandeadvokaat Indrek Sirk (2010)
Riigikohtu otsuse kommentaar:
“Riigikohus jättis ukse lahti.“
“Olulisem sõnum on riigikohtu otsuse juures see, et tegemist on keeruka õigusliku probleemiga ja Eesti riik peaks mõtlema selle peale, kuidas see olukord ära lahendada.”
Sirgi hinnang: Tema arvates peaks see olema seaduses eraldi reguleeritud.
Sirgi selgitus, mida Riigikohtu otsus tähendab:
“See ütleb, et seadusest ei tule nõuet, et parkimisleping sõlmiti vaikimisi, aga võib-olla on ühiskonnas sellised tavad välja kujunenud.”
See on oluline punkt:
EuroPark väidab: “Ühiskonnas on tavad välja kujunenud – liiklusmärk sõlmib lepingu.”
Aga:
- ❌ Tavad ei loo õigust, kui seadus seda ei toeta
- ❌ Kui EuroPark kordab valet 15 aastat, ei muutu see “tavaks”
- ❌ Õiguslikus mõttes on oluline seadus, mitte EuroPargi “tavad”
Sirgi kuulus “hambad sisse” näide:
Indrek Sirk selgitas EuroPargi loogika absurdsust:
“Praeguse süsteemi loogika on midagi sellist, kui pakkuda sõbrale lepingut lüüa tal tuhande krooni eest hambad sisse, ning kui sõber vaikib, siis on leping sõlmitud. Hambad läinud ja raha kah.”
Lihtsalt öeldes:
EuroPargi loogika:
- Ma panen liiklusmärgi parklasse: “Parkides nõustud maksma 55 eurot”
- Sa pargid (= vaikid)
- Leping on sõlmitud!
- Maksa 55 eurot!
Absurd? Jah. Aga täpselt seda EuroPark teeb.
2. Vandeadvokaat Ramon Rask (2010)
Raski selge seisukoht:
“Oleme seisukohal, et pelgast teavitustahvlist ei piisa, et teha sõidukiomanikule siduv pakkumus parkimisteenuse lepingu sõlmimiseks.”
Rask selgitas, mida peaks tegema:
“Teenusepakkujatel [tuleb] astuda parkimislepingu sõlmimiseks veel samme. Näiteks esitada kirjalikus või suulises vormis nõusolek lepingu sõlmimiseks.”
“Eelduslikult tooks see kaasa eraparkimisalade hoolikama märgistamise ja sisenemise-väljumise reguleerimise.”
Lihtsalt öeldes:
Infotahvel parklas EI OLE PIISAV lepingu sõlmimiseks.
Peaks olema:
- ✅ Tõkkepuu
- ✅ Parkimismasin
- ✅ Nupu vajutamine (“Nõustun”)
- ✅ Selge aktsept
EuroPargi puhul:
- ❌ Ei ole tõkkepuud
- ❌ Ei ole parkimismasinat
- ❌ Ei ole selget aktsepti
- ❌ Ainult infotahvel (ei piisa!)
3. Vandeadvokaat Ants Karu (2010)
Karu selgitas Riigikohtu otsust:
“Riigikohus märgib õigesti, et parkimise eeskirju sisaldavat tahvlit ei saa üldjuhul pidada pakkumuseks, vaid pakkumuse esitamise ettepanekuks ehk ettepanekuks astuda läbirääkimistesse.”
Mis see tähendab?
Infotahvel parklas:
- ❌ EI OLE pakkumus (ofert)
- ✅ ON ettepanek läbirääkimisteks
See tähendaks:
Parkija teeb parkimisega pakkumuse parklaomanikule.
Parklaomanik peab nõustuma selle pakkumusega.
Aga Riigikohtu hinnangul:
“Parkimise võimaldamist iseenesest ei saa lugeda lepingu sõlmimisega nõustumiseks.“
Järeldus: Leping ei ole sõlmitud.
Karu täpsustus: Liiklusmärgi puudumine
Ants Karu märkis:
“Tähele tuleb panna, et riigikohtu otsus puudutas juhtumit, kus parkimisplatsil ei olnud tõkkepuud ega parkimismasinat. Samuti ei esitletud parkimistingimusi liiklusmärgi kujul.”
See tähendab:
Riigikohus ei lahendanud küsimust: “Kas liiklusmärgiga saab lepingut sõlmida?”
Uks jäi lahti.
Ja EuroPark kasutab seda praegu ära ehk tegutseb hallil alal, kuigi ühesti Eesti Vabariigi seaduses ei leia sa punkti mis ütleks et liiklusmärgiga saab lepingut sõlmida.
Riigikohtu “ukse lahti jätmine”
Mis juhtus 2010. aastal?
Riigikohtu otsus 3-2-1-75-10:
✅ Riigikohus ütles: “Parkimise võimaldamine ei tähenda iseenesest lepingu sõlmimist”
❌ Riigikohus EI ÖELNUD: “Liiklusmärgiga saab/ei saa lepingut sõlmida”
Miks?
Selles konkreetses kohtuasjas:
- Ei olnud tõkkepuud
- Ei olnud parkimismasinat
- Ei olnud liiklusmärki
Seega Riigikohus ei pidanud vajalikuks lahendada küsimust liiklusmärgi kohta.
Tulemus: “Uks jäi lahti” Parkimistrahv.ee lehe eesmärk on saada kohtu pretsedent mis kaitseks tarbijat ja seaks ebaseaduslikult suurtele trahvidele piirmäära. Hetkel võib Europark küsida ka 1000 eurot parkimistrahvi – ükski seadus seda ei reguleeri.
Kuidas EuroPark seda kasutab?
EuroPargi loogika:
“Riigikohus ei öelnud, et liiklusmärgiga EI SAA lepingut sõlmida.”
“Seega me VÕIME!”
Ja nad hakkasid:
- 📍 Paigaldama liiklusmärke (sinine P-märk)
- 📋 Lisama infotahvleid märgi juurde
- 💰 Väljastama 55-100-euroseid leppetrahve
- 🔁 Kordama valet: “Liiklusmärk sõlmib lepingu”
- ⏰ 15 aastat järjest
Tulemus: Inimesed hakkasid uskuma.
Aga mis on tõde?
Lihtne test: Kas kiiruspiirang 90 km/h on leping?
Kujutage ette:
Te sõidate maanteel, kus on liiklusmärk “90 km/h”. Te sõidate sellest märgist mööda.
Küsimus: Kas te sõlmisite just lepingu riigiga?
Vastus: EI.
Aga EuroPark väidab, et JA.
EuroPark ütleb, et kui te sõidate mööda liiklusmärgist, mis näitab parkimistingimusi, siis te automaatselt sõlmite lepingu nendega.
Probleem: Ei ole ühtegi Eesti seadust, mis seda kinnitaks.
Järeldus: EuroPark tegutseb “hallil alal” ja leiutab endale õigusi, mida seadus talle ei anna.
Mida seadus TEGELIKULT ütleb?
Otsime seadustest: Kus on kirjas, et liiklusmärgiga saab lepingut sõlmida?
Vaatame Eesti seadusi läbi:
1. Liiklusseadus
Otsime: “Liiklusmärgiga saab lepingut sõlmida”
Leiame: ❌ MITTE MIDAGI
Mida leiame:
- Liiklusmärgid on liikluse korraldamise vahendid
- Liiklusmärgid on avalik-õiguslikud instrumendid
- Liiklusmärgid teenivad liikluse ohutuse eesmärki
2. Võlaõigusseadus (VÕS)
Otsime: “Liiklusmärgiga saab lepingut sõlmida”
Leiame: ❌ MITTE MIDAGI
Mida leiame:
- VÕS § 9: Leping sõlmitakse pakkumuse ja nõustumuse vahetamisega
- VÕS § 20: Nõustumus on otsene tahteavaldus või tegu
- VÕS § 37: Tüüptingimused peavad olema selgelt viidatud
Ei ole ühtegi sätet: “Liiklusmärgist mööda sõitmine loob lepingu”
3. Tarbijakaitseseadus
Otsime: “Liiklusmärgiga saab lepingut sõlmida”
Leiame: ❌ MITTE MIDAGI
4. Ükski teine Eesti seadus
Otsime: “Liiklusmärgiga saab lepingut sõlmida”
Leiame: ❌ MITTE MIDAGI
Järeldus: EuroPargi “liiklusmärk = leping” on üks SUUR VALE
Fakt: Ei ole ühtegi Eesti seadust, mis ütleks, et liiklusmärgiga saab lepingut sõlmida.
EuroPargi väide: “Liiklusmärgist mööda sõitmine sõlmib lepingu.”
See on EuroPargi väljamõeldis. Eesti keeles: LUULU.
Avalik-õiguslik vs eraõiguslik: Miks see vahe on oluline?
Liiklusmärk on AVALIK-ÕIGUSLIK instrument
Mis see tähendab?
Avalik-õiguslik = Riik või omavalitsus kasutab seda avaliku huvi kaitseks
Eesmärk:
- ✅ Reguleerida liiklust
- ✅ Tagada liikluse ohutus
- ✅ Kaitsta avalikku korda
Näited:
- Kiiruspiirang 90 km/h
- Stopmärk
- Parkimiskeeld
Kes kehtestab: Riik, omavalitsus (avalik võim)
Kellele kehtib: Kõigile (avalik kohustus)
Leping on ERAÕIGUSLIK instrument
Mis see tähendab?
Eraõiguslik = Kaks eraõiguslikku isikut lepivad kokku omavahelistes suhetes
Eesmärk:
- ✅ Luua õigusi ja kohustusi kahe isiku vahel
- ✅ Reguleerida erahuve
Näited:
- Üürileping
- Tööleping
- Ostu-müügileping
Kes kehtestab: Lepingupooled (eraõiguslikud isikud). Mõlemad pooled saavad läbirääkida tingimuste osas.
Kellele kehtib: Ainult lepingupooltele
EuroPark segab need kaks kokku
EuroPargi taktika:
- Paigaldavad liiklusmärgi (avalik-õiguslik instrument)
- Väidavad, et see on lepingu pakkumus (eraõiguslik instrument)
- Loodan, et inimesed ei tee vahet
Miks see on problemaatiline?
Avalik-õiguslik liiklusmärk loob mulje riiklikust võimust:
- Inimesed on harjunud liiklusmärkidega (stopmärk, kiiruspiirang)
- Inimesed teavad, et liiklusmärkidest tuleb kinni pidada
- Inimesed ei tea, et eraettevõte kasutab seda ekslikut muljet ära
EuroPark “kaaperdab” liiklusmärgi tähenduse:
- Kasutab ametliku välimusega märke
- Loob mulje riiklikust võimust
- Tegelikkuses on tegu eraõigusliku arvega, mitte avalik-õigusliku kohustusega
Näide: Kui absurdne see tegelikult on
Mõtteeksperiment
Kujutage ette:
Te sõidate maanteel mööda liiklusmärgist “90 km/h”.
Märgi taga on väike lisatahvel: “Sõites mööda nõustute maksma meile 50 eurot kuus.”
Küsimus: Kas te sõlmisite lepingu?
Vastus: EI, absurd.
Aga täpselt seda EuroPark teeb:
Te sõidate mööda märgist “Parkimine 3h tasuta”.
Märgi taga (väikese kirjaga, 200% zoom vajalik) on tekst: “Ületades nõustute maksma 55 eurot.”
EuroPargi väide: “Jah, te sõlmisite lepingu.”
Tegelikkus: EI, te ei sõlminud.
EuroPargi “hall ala” taktika
Kuidas EuroPark tegutseb
1. Loodavad seaduse vaikimisele:
- Seadus ei ütle otseselt, et liiklusmärgiga EI SAA lepingut sõlmida
- EuroPark tõlgendab seda vaikimist kui luba teha, mida iganes
- Loogika: “Kui seadus ei keela, siis ma võin” sama on trahvi piirmääradega – imen pastakast välja ja sina maksa. Kui palud viidata seadusele, ehk millisele seadusele tuginedes on antud summa saadud – VAIKUS.
Probleem: See ei ole nii lihtne.
Õige loogika:
- Seadus peab lubama, et sa saaksid midagi teha
- Ei piisa sellest, et seadus ei keela
- Liiklusmärk on avalik-õiguslik instrument – seadus ei anna sulle õigust seda kasutada eraõiguslikel eesmärkidel
2. Kordavad valet piisavalt kaua:
EuroPark kordab:
“Liiklusmärk = leping”
“Liiklusmärk = leping”
“Liiklusmärk = leping”
Loodavad:
- Inimesed hakkavad uskuma
- Kohtud hakkavad uskuma
- Lõpuks muutub see “tõeks”
Tegelikkus: Vale ei muutu tõeks, kui seda piisavalt kaua korrata. Me ei ela Natsi-Saksamaal ega allu propagandale.
3. Teevad märgi välimuselt ametlikuks:
- Kasutavad sinist värvi (nagu riiklikud liiklusmärgid)
- Kasutavad valget P-tähte
- Panevad info tahvlid, mis meenutavad ametlikke märke
Eesmärk: Jätta mulje, et tegemist on riikliku korraldusega, mitte eraõigusliku arvega.
Mis on tõde?
Liiklusmärk JA infotahvel EI OLE sama asi
EuroPark segab kokku:
A) Liiklusmärk (avalik-õiguslik)
Näide: Sinine märk valge P-tähega “Parkimine lubatud”
Eesmärk: Näitab, et liiklusõiguslikult on parkimine sellel alal lubatud
Kehtestaja: Riik/omavalitsus (liikluse korraldamise õigus)
Tähendus: Sa tohid parkida (ei riku liikluseeskirju)
EI TÄHENDA: Sa sõlmisid lepingu
B) Infotahvel (eraõiguslik?)
Näide: Tahvel tekstitega “Parkimine 3h tasuta, edasi 1€/30min, leppetrahv 55€”
Eesmärk: Väidetav “lepingu pakkumus”
Kehtestaja: Eraettevõte (EuroPark)
Tähendus: Eraettevõte väidab, et need on lepingu tingimused
Probleem: Kas liiklusmärgile lisatud infotahvel loob lepingu? VASTUS: EI.
Miks infotahvel ei loo lepingut?
1. Puudub teadlik nõustumus (VÕS § 20)
Nõustumus peab olema:
- ✅ Teadlik
- ✅ Vabatahtlik
- ✅ Selge
Liiklusmärgist mööda sõitmine:
- ❌ EI OLE teadlik nõustumus lepinguga
- ❌ EI OLE selge aktsept tingimustega millega sa isegi tutvunud ei ole
- ❌ EI OLE vabatahtlik (peab ju kuskil parkima)
2. Tingimused ei ole selgelt viidatud (VÕS § 37)
VÕS § 37 nõuab:
“Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist neile kui lepinguosale selgelt viitas.”
EuroPargi puhul:
- ❌ Tingimused on märgi taga (näed alles pärast parkimist)
- ❌ Tingimused on väikese kirjaga (200% zoom)
- ❌ Tingimused ei ole sissesõidul nähtavad
- ❌ EI OLE selge viitamine
3. Avalik-õigusliku märgi kuritarvitamine
Liiklusmärk on mõeldud liikluse korraldamiseks, mitte lepingute sõlmimiseks.
EuroPark kasutab liiklusmärgi ametlikku välimust, et:
- Luua mulje riiklikust kohustusest
- Sundida inimesi “nõustuma” tingimustega
- Varjata lepingu sõlmimise fakti
See on avalik-õigusliku instrumendi kuritarvitamine eraõiguslikel eesmärkidel.
Kokkuvõte: EuroPargi suur vale ja propaganda taktika
Joseph Goebbelsil oli õigus…
…aga see ei tee seda õigeks.
Goebbelsi tsitaat:
“Kui sa räägid piisavalt suurt valet ja kordad seda piisavalt tihti, hakkavad inimesed seda lõpuks uskuma.”
EuroPargi taktika:
- Suur vale: “Liiklusmärk sõlmib lepingu”
- Kordamine: 15 aastat, 615 hagi, tuhandeid parkijaid
- Tulemus: 50% inimestest usuvad seda ja maksavad ilma vaidlustamiseta
7 põhjust, miks “liiklusmärk = leping” on VALE
- ❌ Ei ole seaduses: Ükski Eesti seadus ei ütle, et liiklusmärgiga saab lepingut sõlmida
- ❌ Kolm advokaati ütlevad EI:
- Indrek Sirk: “Riigikohus jättis ukse lahti”
- Ramon Rask: “Pelgast teavitustahvlist ei piisa”
- Ants Karu: “Tahvlit ei saa pidada pakkumuseks”
- ❌ Avalik vs eraõigus: Liiklusmärk on avalik-õiguslik instrument, mitte eraõiguslik lepingu sõlmimise vahend
- ❌ Puudub teadlik nõustumus: Liiklusmärgist mööda sõitmine ei ole teadlik nõustumus lepingule
- ❌ “Hambad sisse” absurd: Indrek Sirk: “Kui sõber vaikib, siis on leping hambad sisse lüüa sõlmitud”
- ❌ Riigikohus ei kinnitanud: Riigikohus ei öelnud “liiklusmärgiga SAAB lepingut sõlmida”
- ❌ 50% tagaseljaotsused: Pool inimestest usub valet ja maksab ilma vaidluseta.
Nagu näha Europargi ropaganda töötab – aga see ei muuda valet tõeks
EuroPark on kordanud valet 15 aastat:
- 📅 2010: Riigikohus “jättis ukse lahti”
- 📅 2010-2025: EuroPark kordab: “Liiklusmärk = leping”
- 📅 2025: Pool inimestest usub seda
Aga vale ei muutu tõeks:
- 🚫 Ei ole seadust
- 🚫 Ei ole Riigikohtu kinnitust
- 🚫 Advokaadid ütlevad vastupidist
- 🚫 See on lihtsalt EuroPargi suur vale ehk soovunelm kuidas nad soovivad et asjad oleksid.
Ära lange propaganda ohvriks
Goebbelsi ja Europargi taktikad töötab ainult siis, kui sa seda usud.
Ära usu EuroPargi suurt valet:
- ❌ “Liiklusmärk sõlmib lepingu” → VALE
- ❌ “Sa parkisid, seega oled nõus tingimustega” → VALE
- ❌ “Pead maksma, muidu suuname sundtäitmisele” → VALE (enne kohtuotsust ei saa midagi nõuda)
Tea tõde:
- ✅ Liiklusmärk on liikluse korraldamiseks, mitte lepingute sõlmimiseks
- ✅ Leping nõuab teadlikku nõustumust, mitte vaikimist
- ✅ Riigikohus ei ole kunagi öelnud “liiklusmärgiga SAAB lepingut sõlmida”
- ✅ Kolm vandeadvokaati ütlevad, et see on problemaatiline
Kui saad EuroPargi leppetrahvi:
- ❌ Ära usu automaatselt, et pead maksma
- ✅ Kontrolli, kas leping sõlmiti (tõenäoliselt EI)
- ✅ Vaidlusta Tarbijavaidluste Komisjonis – TASUTA
- ✅ Viita advokaatidele (Sirk, Rask, Karu)
Lõppsõna: Tõde vs propaganda
Joseph Goebbels oli propagandist.
EuroPark kasutab sama taktikat.
Aga me ei ela Natsi-Saksamaal. Me elame Eesti Vabariigis.
Eestis:
- ✅ Kehtivad seadused, mitte propaganda
- ✅ Advokaatide arvamus loeb
- ✅ Riigikohtu otsused tuleb lugeda täpselt (mitte moonutada)
- ✅ Vale ei muutu tõeks, kui seda piisavalt kaua korrutada
Aeg on lõpetada EuroPargi suur vale.
Seadusandja: Palun sulgege “uks”, mille Riigikohus 2010. aastal lahti jättis.
Kohtunikud: Palun lugege advokaatide arvamusi (Sirk, Rask, Karu) ja tunnistage ükskord avalikult, et liiklusmärk ei sõlmi lepingut. Määrake hinnalagi trahvimääradele mis on juba suuremad kui inimese ostukorv.
Inimesed: Ärge uskuge propagandat. Vaidlustage ebaseaduslikud nõuded.
Ajalugu näitab, et tõde tõuseb ja vale vajub
Aga selleks, et tõde tõuseks, peab keegi selle eest võitlema.
Sinu 55-eurone leppetrahv võib tunduda väike.
Aga koos teistega on see liikumine, mis võib lõpuks lõpetada 15 aastat kestnud EuroPargi suure vale.
NB! Tarbijavaidluste komisjoni otsused on loonud selge põhja: paljud EuroPargi trahvinõuded on juriidiliselt tühised. Tekib küsimus – mis saaks siis, kui tarbijad otsustaksid oma õigusi kaitsta massiliselt? Ühishagi ebaseaduslikult makstud leppetrahvide tagasinõudmiseks oleks märgiline samm tarbijaõiguste kaitsel Eestis.”
Lõppsõna: Ära lase end eksitada
Liiklusmärk on liikluse korraldamiseks, mitte peidetud lepingute sõlmimiseks.
Ära lase end eksitada:
- ❌ Sildi ametlikust välimusest
- ❌ EuroPargi luulust “liiklusmärk = leping”
- ❌ “Halli ala” taktikast
Pea meeles:
- ✅ Eraettevõte ei ole riik
- ✅ Neil ei ole õigust kasutada avalik-õiguslikke instrumente eraõiguslikel eesmärkidel
- ✅ Leping nõuab teadlikku nõustumust, mitte vaikimist
Kui Riigikohus “jättis ukse lahti”, siis see ei tähenda, et EuroPark võib sinna sisse murda.
Aeg on uks sulgeda.
Viited:
- Postimees: “Sirk: riigikohtu lahend jätab ukse lahti” (21.10.2010)
- Vandeadvokaat Indrek Sirk seisukoht (2010)
- Vandeadvokaat Ramon Rask seisukoht (2010)
- Vandeadvokaat Ants Karu seisukoht (2010, 2010 Postimees)
- Riigikohtu otsus 3-2-1-75-10
- Liiklusseadus
- Võlaõigusseadus (VÕS § 9, § 20, § 37)
Käesolev blogipostitus väljendab autori õiguslikku seisukohta ja on informatiivne. Konkreetsete juhtumite puhul konsulteerige advokaadiga.