Seega miks nõuab EuroPark sinult 100 eurot?
Neli Riigikohtu otsust, üks seadus ja EuroPargi enda leping — kõik ütlevad sama asja.
Kui sa oled saanud EuroPargilt parkimistrahvi summas 100 eurot, siis on sul õigus teada üht olulist fakti. Riigikohus on neljas erinevas lahendis hinnanud eraparkla leppetrahvi mõistlikkust. Kõigis neljas asjas oli leppetrahv 30 eurot. Ja kõigis neljas asjas pidas Riigikohus seda mõistlikuks.
Aga siin tuleb see oluline osa — Riigikohus ei ole kunagi, mitte üheski lahendis, pidanud mõistlikuks leppetrahvi, mis oleks olnud suurem kui 30 eurot. Mitte 55 eurot, mitte 70 eurot ja kindlasti mitte 100 eurot. See tähendab, et EuroPargi praegune 100-eurone trahv ületab Riigikohtu poolt heaks kiidetud taset 233 protsendi võrra.
See blogipostitus annab sulle konkreetsed Riigikohtu otsuste numbrid, seaduse viited ja argumendid, millega sa saad Tarbijavaidluste komisjonis või kohtus paluda oma trahvi vähendamist. Sa ei pea olema jurist ega advokaat, et neid kasutada. Sa pead lihtsalt teadma, mida Riigikohus on öelnud.
Mis on leppetrahv ja miks see ei ole sama mis liiklustrahv?
Kõigepealt üks oluline eristus. Kui sa pargid valesti avalikul tänaval, saad sa viivitustasu, mille määrab kohalik omavalitsus seaduse alusel. See on avalik-õiguslik meede, mille taga on riigi autoriteet. Selle ülemmäär on seadusega piiratud.
Kui sa pargid eraparklas nagu Mustika keskus, Ülemiste või mõni muu kaubanduskeskus, siis EuroPargi väljastatud trahviteatis on hoopis midagi muud. See on eraõiguslik leppetrahv, mis tuleneb väidetavast “lepingust” sinu ja EuroPargi vahel. See ei ole riiklik karistus. See on ühe erafirma ühepoolne nõue.
Ja siin on probleem. Riiklikule viivitustasule on seadusega seatud ülempiir. Eraõiguslikule leppetrahvile aga mitte — vähemalt mitte otseselt. EuroPark kasutab seda lünka ära, tõstes trahve omavoliliselt kahe aastaga 150%. Augustis 2025 juba 100 eurole.
Aga see, et otsest seaduslikku lage ei ole, ei tähenda, et piiri ei eksisteeri. Riigikohus on selle piiri tegelikult paika pannud.
Esimene sammas: neli Riigikohtu otsust
Otsus nr 1 — kõige olulisem: RKTKo 3-2-1-68-16
- jaanuaril 2017 tegi Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuse, mida võib pidada eraparklate leppetrahvide hindamise võtmelahendiks. Selles asjas tuvastas Riigikohus, et parkimistingimuste punkt 7 nägi ette leppetrahvi kuni 30 eurot.
Riigikohus märkis punktis 36 kolm ülimalt olulist asja. Esiteks, et selline kokkulepe võib vastata leppetrahvi kokkuleppele VÕS § 158 lõike 1 mõttes. Teiseks, et kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib VÕS § 162 lõike 1 alusel taotleda selle vähendamist. Ja kolmandaks, et ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 järgi.
Samale järeldusele on jõudnud lõpuks (5 aastat hiljem) ka Tarbijavaidluste komisjon oma otsustega 2024 ja 2025 ning siinkohal peab kiitma Taavi Heina, kes on reaalselt esimene inimene, kes on tarbijate eest välja astunud ja riigikohtu praktikat rakendanud oma otsustes. Aga Europark otsustas viia mängu veelgi kõrgemale tasemele ja kaebas mõlemad TVK otsused kohtusse – kas saab veel nahaalsemaks minna?
NB! Kui Tarbijakaitse ja Tarbijavaidluste komisjoni juristid vajavad abi, siis ma olen nõus täiesti tasuta (Pro bono) neid aitama Europargile koht kätte näidata – mul on selleks piisavalt juriidilist tulejõudu.
Mida see tähendab lihtsas keeles? Riigikohus ütles, et 30 eurot on okei, aga kui leppetrahv läheb sellest kõrgemaks, siis on sul kaks relva. Sa võid paluda seda vähendada. Või sa võid väita, et kogu tingimus on tühine, sest see on ebamõistlik tüüptingimus.
See on su kõige tugevam argument kohtus. Tsiteeri otsust 3-2-1-68-16, punkt 36.
Otsus nr 2 — kõige selgem: RKTKo 3-2-1-77-16
Selles otsuses ütles Riigikohus välja lausa sõna-sõnalt, et 30 euro suurune leppetrahv parkimistasu maksmata jätmise eest on mõistlik. Kolleegium märkis: leppetrahvi suurus on mõistlik ja leppetrahvi tingimus ei ole tühine tüüptingimus.
See on nii otsene ja selge sõnastus, kui Riigikohtult üldse saab. 30 eurot on mõistlik. Punkt. Kui keegi küsib, kas on olemas Riigikohtu otsus, mis kinnitab mõistlikku leppetrahvi taset eraparklas, siis see on see otsus.
Sama otsus märkis ka, et teisaldamiskulu 105 eurot ei ole ebamõistlikult suur, aga see puudutas auto teisaldamist, mitte leppetrahvi. Ära aja neid segamini — teisaldamine on hoopis teine teenus, mis nõuab reaalset tööd ja kulusid. Leppetrahv on lihtsalt number kollasel paberil.
Otsus nr 3 — RKTKo 2-15-3430/58
See on huvitav, sest see on otse EuroPargi enda kohtuasi. Ringkonnakohus leidis selles asjas, et 30 euro suurune leppetrahvi kokkulepe ei ole tühine ja leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur. Riigikohus seda seisukohta ei tühistanud ja see osa otsusest jõustus.
See tähendab, et isegi EuroPargi enda kohtuasjas on kinnitatud: 30 eurot on aktsepteeritav. Mitte rohkem.
Otsus nr 4 — RKTKo 2-17-117146/31
Ringkonnakohus leidis taas, et 30 euro suurune leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur. Riigikohus käsitles asja peamiselt leppetrahviteate kättetoimetamise küsimuses, kuid lisas punktis 15 olulise viite.
Riigikohus kordas seal oma varasemat seisukohta otsusest 3-2-1-68-16, öeldes taas, et ebamõistlikult suur leppetrahv on kas vähendatav VÕS § 162 alusel või tühine VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 järgi. See kinnitab, et tegemist ei ole ühekordse seisukohaga, vaid väljakujunenud praktikaga.
Mida need neli otsust koos tähendavad?
Pane kokku lihtne tabel. Neli Riigikohtu otsust, aastatest 2017 kuni 2019. Kõigis oli leppetrahv 30 eurot. Kõigis peeti seda mõistlikuks. Mitte üheski otsuses ei ole Riigikohus kunagi pidanud mõistlikuks leppetrahvi, mis oleks suurem kui 30 eurot veel vähem 100 eurot.
Nüüd vaata EuroPargi praeguseid numbreid. 55 eurot on 83 protsenti üle Riigikohtu kinnitatud taseme. 70 eurot on 133 protsenti üle. Ja 100 eurot, mida EuroPark nõuab alates augustist 2025, on 233 protsenti üle taseme, mida Riigikohus on mõistlikuks pidanud.
Ükski kohtunik ei saa ignoreerida fakti, et Riigikohus on neljas lahendis seadnud sisulise piiri 30 euro juurde. See ei ole ühe kohtuniku arvamus. See on Riigikohtu väljakujunenud praktika.
Teine sammas: seadus ütleb 31 eurot
Riigikohtu praktika ei seisa üksi. Seadusandja on jõudnud sisuliselt samale järeldusele.
Liiklusseaduse paragrahv 188 lõige 1 sätestab, et parkimistingimuste rikkumise eest — see hõlmab parkimistasu maksmata jätmist, parkimisaja ületamist ja muid parkimiskorra rikkumisi — on viivitustasu ülemmäär kuni 31 eurot ööpäevas. See on seadusandja hinnang sellele, milline summa on piisav ja proportsionaalne sunnimeede parkimiskorra tagamiseks.
Tallinna Linnavolikogu on oma 2012. aasta määrusega number 30 kehtestanud viivistasumääraks täpselt 31 eurot. See on demokraatlikult valitud organi hinnang — mitte ühe erafirma ühepoolne otsus, vaid avaliku arutelu tulemusel sündinud õigusakt.
See ei ole juhus, et Riigikohtu kinnitatud mõistlik tase ja seadusandja kehtestatud viivitustasu ülempiir on praktiliselt identsed. 30 eurot Riigikohtus, 31 eurot seaduses. Mõlemad väljendavad sama õiguspoliitilist hinnangut: umbes 30 eurot on piisav ja proportsionaalne meede parkimiskorra tagamiseks.
Küsi endalt: kui Eesti Vabariik on otsustanud, et 31 eurot on piisav sunnimeede parkimiskorra tagamiseks avalikul teel, siis millisel alusel võib üks Leedu omanikele kuuluv erafirma nõuda 100 eurot kaubanduskeskuse parklas?
Kolmas sammas: EuroPargi enda leping ütleb 31 eurot
Ja nüüd tuleb kõige ilusam osa. Alates 2. septembrist 2025 haldab EuroPark Estonia Tallinna linna avalikke tasulisi parklaid. EuroPark ise allkirjastas selle lepingu. Selle lepingu raames kohaldab EuroPark viivitustasu määras 31 eurot.
See tähendab, et EuroPark on oma enda äritegevusega kinnitanud kolme asja.
Esiteks, et 31 eurot on piisav parkimiskorra tagamiseks — EuroPark haldab selle summa eest edukalt tuhandeid parkimiskohti Tallinnas. Teiseks, et 31 eurot on kasumlik — keegi ei allkirjasta kahjumlikku lepingut vabatahtlikult.
Kolmandaks, et 31 eurot katab kõik kulud — kontrolli, halduse, sissenõudmise ja preventsiooni.
Nüüd mõtle selle peale. Sama firma, kes ise opereerib edukalt ja kasumlikult 31 euroga avalikes parklates, nõuab sinult eraparklas 100 eurot. See on 222% rohkem. Sama rikkumine — parkimisaja ületamine. Sama firma — EuroPark. Aga hind on kolm korda kõrgem.
Ja kui EuroPark peaks kohtus väitma, et 31 eurot on ebapiisav eraparkla korra tagamiseks, siis tekib küsimus: miks nad siis allkirjastasid Tallinna linnaga lepingu, kus nad kohustusid täpselt selle summaga opereerima? Kas nad allkirjastasid teadlikult kahjumliku lepingu? Muidugi mitte. 31 eurot on piisav, kasumlik ja katab kõik kulud. EuroPark ise on seda kinnitanud oma allkirjaga.
Kuidas seda kohtus kasutada — praktiline juhend
Nüüd konkreetselt. Kui sa oled saanud EuroPargilt trahvi ja asi on jõudnud kohtusse, siis siin on argumendid, mida sa saad oma vastuväites kasutada.
Argument 1 — Riigikohtu praktika:
Tsiteeri otsust RKTKo 3-2-1-68-16, punkt 36, kus Riigikohus ütles, et ebamõistlikult suur leppetrahv on kas vähendatav VÕS § 162 lõike 1 alusel või tühine VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 järgi. Viita ka otsusele RKTKo 3-2-1-77-16, kus Riigikohus ütles otse, et 30-eurone leppetrahv on mõistlik. Lisa kohtule, et üheski Riigikohtu lahendis ei ole kunagi hinnatud mõistlikuks leppetrahvi, mis oleks suurem kui 30 eurot.
Argument 2 — seaduslik lagi:
Viita Liiklusseaduse paragrahvile 188 lõige 8, mis sätestab viivitustasu ülemmääraks 31 eurot. Viita Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määrusele number 30, paragrahv 15 lõige 1, mis kehtestab viivistasu 31 eurot. Selgita kohtule, et kui seadusandja peab 31 eurot piisavaks sunnimeetmeks avalikul parkimisalal, siis eraõiguslik leppetrahv ei saa olla 222 protsenti karmim kui riiklik meede.
Argument 3 — EuroPargi enda leping:
Juhul kui sul on võimalik viidata EuroPargi lepingule Tallinna linnaga alates septembrist 2025, siis too välja, et EuroPark ise opereerib 31-eurose viivitustasuga ja teenib sellega kasumit. Europark ei saa väita, et 31 eurot on ebapiisav, kui ta ise selle tasuga igapäevaselt töötab.
Nõue kohtule:
Palud kohtul VÕS § 162 lõike 1 alusel vähendada leppetrahvi maksimaalselt 31 eurole ehk Liiklusseaduse § 188 alusel kehtestatud viivitustasu seaduslikule ülempiirale, mis on kooskõlas Riigikohtu väljakujunenud praktikaga, seadusandja tahtega ja Europargi enda äritegevuses aktsepteeritud tasemega.
Miks see argument on nii tugev?
See argument on tugev sellepärast, et ta ei tugine mitte ühele allikale, vaid kolmele iseseisvale sambale, mis kõik osutavad samale numbrile.
Esimene sammas on Riigikohtu praktika — neli otsust, mis kõik kinnitavad 30 eurot mõistlikuks ja mitte ükski otsus, mis kinnitaks midagi suuremat.
Teine sammas on seadus — Liiklusseaduse § 188 ja Tallinna linnavolikogu määrus, mis mõlemad fikseerivad 31 eurot.
Kolmas sammas on EuroPargi enda käitumine — leping Tallinna linnaga, kus EuroPark ise opereerib 31 euroga.
Kohtunikul on selle argumendi puhul väga mugav otsust teha. Ta ei pea leiutama midagi uut. Ta ei pea minema vastuollu Riigikohtu praktikaga. Ta ei pea ignoreerima seadust. Ta lihtsalt ütleb — Riigikohus on neljas lahendis pidanud 30 eurot mõistlikuks, seadus ütleb 31 eurot, ja EuroPark ise opereerib 31 euroga, seega on 100 eurot ebamõistlik.
See on argument, mida on väga raske ümber lükata. EuroPark ei saa vaielda Riigikohtu otsustele vastu. EuroPark ei saa vaielda seadusele vastu. Ja EuroPark ei saa vaielda iseenda lepingule vastu.
Aga ma sain trahvi 55 eurot, mitte 100. Kas see argument kehtib ka mulle?
Jah. See argument kehtib sõltumata sellest, kas su trahv on 55, 70 või 100 eurot. Riigikohtu kinnitatud mõistlik tase on 30 eurot. Iga summa, mis seda ületab, on potentsiaalselt ebamõistlik ja vähendatav.
55-eurone trahv ületab Riigikohtu kinnitatud taset 83 protsenti. 70-eurone trahv ületab seda 133 protsenti. 100-eurone trahv ületab seda 233 protsenti. Kõik need on oluliselt ja märgatavalt üle piiri, mille Riigikohus on sisuliselt paika pannud.
Isegi 31-eurone trahv ei pruugi olla lõplik number. Tarbijavaidluste komisjon on korduvalt leidnud, et leppetrahv ei tohiks ületada parkimistasu rohkem kui kaks korda. See tähendab, et kui su tegelik parkimistasu oleks olnud 1 euro, siis TVK hinnangu kohaselt ei tohiks leppetrahv olla rohkem kui 2 eurot. Aga 31 eurot on see „kõva lagi”, millest kõrgem EuroPargi leppetrahv ei tohiks minna mitte mingil juhul.
Mida EuroPark sellele vastab?
EuroPargi tüüpiline vastuargument on, et eraparkla ja avalik parkla ei ole võrreldavad — et eraparkla leppetrahv on lepinguline sanktsioon, mitte haldusõiguslik meede, ja et lepinguvabaduse põhimõte lubab kokku leppida mistahes summas. Kas ka 1000 eurot?
See argument ei pea vett. Esiteks on Riigikohus ise öelnud otsuses 3-2-1-68-16, et ebamõistlikult suur leppetrahv on tühine tüüptingimus. Lepinguvabadus ei ole piiramatu — see lõpeb seal, kus algab ebamõistlikkus. Teiseks, keegi ei „lepi kokku” parkimistingimusi. Need on tüüptingimused, mille EuroPark on ühepoolselt pastakast välja imenud ja on nii hoogu läinud et nüüd on suu tinti täis. Sa ei läinud EuroPargi kontorisse alla kirjutama. Sa lihtsalt parkisid oma auto.
Teine tüüpiline vastuargument on, et leppetrahv peab olema piisavalt suur, et olla preventiivne — et väiksem summa ei motiveeriks inimesi parkimisreegleid järgima. Aga sellele vastab EuroPargi enda Tallinna lepinguga kõige paremini. Kui 31 eurot on piisavalt preventiivne Tallinna avalikes parklates, siis miks peaks see olema ebapiisav kaubanduskeskuse parklas? Kas Mustika keskuse parkimiskord on kolm korda tähtsam kui Tallinna kesklinna parkimiskord? Ilmselgelt mitte.
Kokkuvõte — numbrid, mida pead teadma
30 eurot — Riigikohtu poolt neljas lahendis mõistlikuks peetud leppetrahvi tase.
31 eurot — Liiklusseaduse § 188 viivitustasu seaduslik ülempiir ja summa, millega EuroPark ise opereerib Tallinna linna avalikes parklates.
55 eurot — EuroPargi varasem leppetrahv, 83% üle Riigikohtu taseme.
70 eurot — EuroPargi trahv alates juulist 2025, 133% üle Riigikohtu taseme.
100 eurot — EuroPargi praegune trahv alates augustist 2025, 233% üle Riigikohtu taseme.
Kas on aeg Leedu kapitalistile päitsed pähe panna ja öelda, et Eestlased teevad ise Eestis oma seadused mitte Leedu kapitalistid?
Viited, mida kohtus kasutada
Riigikohtu otsused:
RKTKo 3-2-1-68-16, punkt 36 (leppetrahvi mõistlikkuse hindamise võtmelahend)
RKTKo 3-2-1-77-16 (30-eurone leppetrahv on mõistlik)
RKTKo 2-15-3430/58 (EuroPargi enda kohtuasi, 30 eurot mõistlik)
RKTKo 2-17-117146/31, punkt 15 (kordab otsust 3-2-1-68-16)
Seadused:
Liiklusseaduse § 188 lg 1 — viivitustasu ülemmäär 31 eurot (RT I, 31.12.2010, 5)
Tallinna LV 20.12.2012 määrus nr 30, § 15 lg 1 — viivistasu 31 eurot (RT IV, 31.12.2022, 63)
VÕS § 162 lg 1 — leppetrahvi vähendamine
VÕS § 42 lg 3 p 5 — ebamõistlikult suure leppetrahvi tüüptingimuse tühisus
See postitus on osa sarjast, kus käsitleme eraparklate trahvide vaidlustamist. Kui sulle see teema korda läheb, jaga seda postitust edasi — iga jagamine aitab ühel „tädi Maalil” teada saada, et ta ei pea maksma 100 eurot ebaseasuslikku trahvi Leedu kapitalistile ja muretsema oma 700 eurose pensioni kõrvalt kuidas kuu lõpus ravimeid osta. Eestlased on omade kaitseks välja astunud.