Kuidas EuroPark leiab enda “lepingupartnerid” registrist alles aasta hiljem
EuroPargi suur paradoks: “Me sõlmisime lepingu, aga me ei tea kellega”
EuroPargi väide:
“Leping sõlmitakse parkimise hetkel.”
Aga tegelikkus:
Auto parkis Mustika keskuse parklasse
EuroPargi teadmised sel hetkel:
- ❓ Kes parkis? EI TEA
- ❓ Kes on lepingupartner? EI TEA
- ❓ Kellega leping sõlmiti? EI TEA
(1 AASTA HILJEM): EuroPark teeb päringu Transpordiametisse
Nüüd EuroPark teab:
- ✅ Kes on auto omanik
- ✅ Kellele saata nõue
Järeldus: Leping “sõlmiti” tundmatu isikuga ja lepingupartner tuvastati alles 1 aasta hiljem.
Lihtne küsimus: Kas see on seaduslik?
Võlaõigusseadus (VÕS) § 9 lg 1:
“Leping sõlmitakse pakkumuse ja nõustumuse vahetamisega.”
Küsimus: Kuidas sa saad sõlmida lepingu kellegagi, kui sa ei tea, kes see keegi on?
Vastus: EI SAAGI.
Analoogia: Kummituslik leping
Kujutage ette:
Te lähete poodi. Te võtate piima. Te unustate maksta iseteeninduses ja lahkute.
1 aasta hiljem poe omanik vaatab kaameraid, leiab teie numbrimärgi, teeb päringu registrisse, saab teada teie nime.
Poe omanik: “Me sõlmisime lepingu, kui te poodi sisenesite! Palun maksge 55 eurot leppetrahvi!”
Teie: “Aga ma ei teadnud, et ma sõlmisin lepingu. Ma omateada ei allkrjastanud ühtegi lepingut. Ja te isegi ei tea kes ma olen!”
Poe omanik: “Aga me tegime päringu ja leidsime teid. Seega leping on olemas!”
Teie: “Kas ma võiksin lepingut näha”
Poe omanik: “Leping on olemas, kuid see on Toskaana leping, see on midagi, millele me viitame, aga mida keegi ei näe ega saa kontrollida”
Küsimus: Kas see on normaalne leping?
Vastus: EI.
Aga täpselt sellised “Toskaana lepingud” tekivad EuroPargi parklates igapäevaselt.
Viide on siin “Armastus kolme apelsiini vastu” kus eksisteeris nähtamatu Toskaana juuksenõel
Teile võib tunduda naljakas aga näed Europark on oma äri just sellele naljale üles ehitanud.
EuroPargi moto: “Te ei pea lepingut nägema, te peate vaid sellesse uskuma”
EuroPargi tingimuste punkt 13: “Salajane relv”
EuroPargi parkimislepingu tingimused (avaldatud 25.08.2025):
Punkt 13: “Leppetrahvi tasumata jätmisel on EP-l õigus teha päringuid riiklikesse registritesse ja muudesse andmekogudesse sõiduki omaniku või vastutava kasutaja isiku väljaselgitamiseks.”
Mis see tähendab?
- EuroPark ei tea parkimise hetkel, kes parkis
- EuroPark teeb päringu registrisse (Transpordiamet)
- EuroPark saab teada auto omaniku
- EuroPark väidab, et leping sõlmiti parkimise hetkel
Probleem: Parkimise hetkel ei teadnud EuroPark, kellega nad lepingu sõlmivad, seega kuidas nad saavad väita lepingu sõlmimist?
Juriidiline analüüs: Kas see on seaduslik?
Küsimus 1: Kas liiklusmärgiga saab lepingut sõlmida?
Vandeadvokaat Ants Karu (2010):
“Inimene mõistab liiklusmärki kui käitumisjuhist liikluses, mitte lepingu pakkumust.”
“Liiklusmärgiga ei saa lepingut sõlmida.“
Vandeadvokaat Ramon Rask (2010):
“Pelgast teavitustahvlist ei piisa, et teha sõidukiomanikule siduv pakkumus parkimisteenuse lepingu sõlmimiseks.”
Vandeadvokaat Indrek Sirk (2010):
“Parkimise eeskirju sisaldavat tahvlit ei saa üldjuhul pidada pakkumuseks, vaid pakkumuse esitamise ettepanekuks.”
Järeldus: Kolm vandeadvokaati ütlevad: Liiklusmärgiga EI SAA lepingut sõlmida juba 15 aastat tagasi ja puudub ka sellekohane seadus mis ütleb et saab liiklusmärgiga lepingut sõlmida. Seega ajab Eurpark inimestele täielikku udu.
Küsimus 2: Kas saab sõlmida lepingut tundmatu osapoolega?
Võlaõigusseadus (VÕS) § 9 lg 1:
“Leping sõlmitakse pakkumuse ja nõustumuse vahetamisega.”
Lihtne selgitus:
Leping = Kaks konkreetset isikut lepivad kokku
Näide:
- ✅ A ja B sõlmivad lepingu
- ❌ A ja ? ei saa sõlmida lepingut (sest ? on tundmatu)
EuroPargi puhul:
- Parkimise hetkel: EuroPark + ? (tundmatu isik)
- 1 aasta hiljem: EuroPark + tuvastatud isik (pärast registripäringut)
Küsimus: Kas leping sõlmiti parkimise hetkel või 1 aasta hiljem?
EuroPargi väide: Parkimise hetkel
Aga tegelikkus: 1 aasta hiljem (sest siis teadsid nad esmakordselt, kellega neil “leping” on)
Leping ei saa olla “ootel”
Lepingu põhimõte:
Leping peab tekkima konkreetsete isikute vahel sel hetkel, kui tegu tehakse.
Leping EI SAA olla:
- ❌ “Ootel” kuni keegi registrist nime leiab
- ❌ “Tagantjärele” sõlmitud
- ❌ “Kummituslik” (tundmatu osapoolega)
VÕS § 9 nõuab:
- ✅ Pakkumus (selge ja konkreetne)
- ✅ Nõustumus (teadlik ja vabatahtlik)
- ✅ Konkreetsed pooled (teadaolevad isikud)
EuroPargi “leping”:
- ❌ Pakkumus: Liiklusmärk (ei ole piisav)
- ❌ Nõustumus: Parkimine (ei ole teadlik aktsept)
- ❌ Konkreetsed pooled: Tundmatu (teada saadi alles 1 aasta hiljem)
Järeldus: Leping puudub.
GDPR probleem: Kas EuroPargil on õigus andmeid küsida?
Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) artikkel 6
GDPR nõuab:
Isikuandmeid tohib töödelda ainult siis, kui selleks on õiguslik alus.
Õiguslikud alused:
- ✅ Isik on andnud nõusoleku
- ✅ Andmete töötlemine on vajalik lepingu täitmiseks
- ✅ Andmete töötlemine on vajalik õigusliku kohustuse täitmiseks
- ✅ Andmete töötlemine on vajalik elutähtsa huvi kaitseks
- ✅ Andmete töötlemine on vajalik avaliku võimu teostamiseks
- ✅ Andmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi eesmärgil
EuroPargi päringu õiguslik alus?
EuroPark väidab: Punkt 2 – “Lepingu täitmiseks”
Aga probleem:
Lepingut pole (sest liiklusmärgiga ei saa lepingut sõlmida ja tundmatu osapoolega ei saa lepingut sõlmida)
Kui lepingut pole → pole õiguslikku alust andmeid küsida. Seega järgmine päring mis Europark teeb Transpordiametisse peaks Europark esitama reaalse lepingu mitte “fantaasiamaailma lepingu” kuhu on ka teine osapool oma allkirja andnud.
Ebaproportsionaalne riive
GDPR artikkel 5 lg 1 punkt c:
“Isikuandmed peavad olema piisavad, asjakohased ja mitte ulatuslikumad kui on vajalik eesmärkidel, mille jaoks neid töödeldakse (andmemajandus).”
EuroPargi puhul:
“Kahju”: 1 euro (30 minuti parkimine)
Tegevused:
- Päringu tegemine riiklikku registrisse
- Auto omaniku isikuandmete hankimine
- Nõude esitamine 55 eurot
Küsimus: Kas 1-eurose parkimistasu jaoks on õigustatud teha riiklikku registrisse päringuid ja hankida isikuandmeid?
Vastus: EI.
Isikuandmete riive on suurem kui tekitatud “kahju”.
Võrdlus: Kui kaubanduskeskus teeks sama
Kujutage ette:
Te ostate poes piima (1 euro) ja unustate selle eest iseteenindus kassas maksta.
1 aasta hiljem:
Kauplus teeb päringu politseisse → saab teie isikuandmed → nõuab 55 eurot leppetrahvi
Küsimus: Kas see on proportsionaalne?
Vastus: EI.
GDPR ütleks: “1 euro pärast ei tohi teha registripäringuid ja hankida isikuandmeid.”
Aga EuroPark teeb just täpselt seda.
“Hall ala” taktika: EuroPark kompab piire nagu väike laps
EuroPargi loogika:
“Mis pole otseselt keelatud, on lubatud.“
Põhjendus:
Kuna seadus ei ütle otseselt:
- ❌ “Eraettevõte ei tohi liiklusmärgi abil lepingut sõlmida”
- ❌ “Ei tohi teha lepingut tundmatu osapoolega”
Järeldus: Siis me VÕIME seda teha!
Analoogia: Väike laps
EuroPark on nagu väike laps, kes kompab piire:
Laps: “Kas ma tohin kommi süüa?”
Vanem: “Otseselt ei keela”
Laps: “Ha! Ei öelnud EI, seega ma TOHIN!”
Laps sööb kommi, jääb haigeks
Vanem: “Ma ei öelnud et sa võid süüa!”
Laps: “Aga sa ei öelnud ka EI!”
Õiguslik põhimõte: Eeldus ≠ Luba
Õiguslik põhimõte:
Seaduse vaikimine ei tähenda luba.
Eraõiguslikus sfääris:
Sa võid teha seda, mida seadus lubab.
Sa EI SAA teha seda, mida seadus ei luba, isegi kui ta ka ei keela.
Näide:
Seadus ei ütle: “Ei tohi liiklusmärgiga lepingut sõlmida”
Aga seadus ütleb: “Leping sõlmitakse pakkumuse ja nõustumuse vahetamisega” (VÕS § 9)
Küsimus: Kas liiklusmärk on pakkumus VÕS § 9 mõttes?
Advokaadid: EI.
Järeldus: Isegi kui seadus ei keela otseselt liiklusmärgiga lepingut sõlmida, siis seadus ka ei luba seda (sest liiklusmärk ei vasta VÕS § 9 nõuetele).
Kohus peab lööma lapsele “vastu näppe”
Advokaadi seisukoht:
EuroPark kompab piire.
Nad teavad, et:
- ✅ 90% inimestest ei vaidle ja maksavad ära
- ✅ 50% kohtuotsustest on tagaseljaotsused (parkijad justkui tunnistavad süüd vaikimisega)
- ✅ Kasumlik ärimudel (1,6 miljonit eurot kasumit 2024)
Nad loodavad:
Kohus ei pane tähele, et:
- ❌ Liiklusmärgiga ei saa lepingut sõlmida
- ❌ Tundmatu osapoolega ei saa lepingut sõlmida
- ❌ GDPR ei luba ebaproportsionaalseid registripäringuid
Kohus on “vanem”, kes peab nüüd lapsele “vastu näppe andma” kehtestama piirid:
“Ei, liiklusmärk on märguanne liikluse korraldamiseks, mitte 100-eurone karistusleping.“
“Ei, leping ei saa olla tundmatu osapoolega, keda sa leiad registrist 1 aasta hiljem.“
“Ei, 1-eurose ‘kahju’ jaoks ei või teha registripäringuid ja hankida isikuandmeid.“
Kokkuvõte: 5 põhjust, miks EuroPargi “fantaasiamaailma leping” on tühine
1. Liiklusmärgiga ei saa lepingut sõlmida – seda kinnitati juba 16 aastat tagasi.
Kolm vandeadvokaati (2010):
- Ants Karu: “Liiklusmärgiga ei saa lepingut sõlmida”
- Ramon Rask: “Pelgast teavitustahvlist ei piisa”
- Indrek Sirk: “Tahvlit ei saa pidada pakkumuseks”
2. Tundmatu osapoolega ei saa lepingut sõlmida
VÕS § 9:
- Leping = Kaks konkreetset isikut lepivad kokku
- EuroPark ei teadnud parkimise hetkel, kellega leping sõlmiti
- Lepingupartner tuvastati alles 1 aasta hiljem
Järeldus: Leping ei saanud kuidagi tekkida parkimise hetkel ega ka hiljem.
3. Leping ei saa olla “ootel”
Lepingu põhimõte:
- Leping peab tekkima konkreetsete isikute vahel
- Leping peab tekkima sel hetkel, kui tegu tehakse
- Leping EI SAA olla “ootel” kuni keegi registrist nime otsib
4. GDPR ei luba ebaproportsionaalseid päringuid
GDPR artikkel 6:
- Isikuandmeid tohib töödelda ainult õigusliku aluse olemasolul
- Kui lepingut pole → pole õiguslikku alust
GDPR artikkel 5:
- Andmete töötlemine peab olema proportsionaalne
- 1-eurose “kahju” jaoks ei tohi teha registripäringuid
5. “Hall ala” taktika ei toimi
EuroPargi loogika: “Mis pole keelatud, on lubatud”
Õiguslik tegelikkus: Seaduse vaikimine ≠ luba
Seadus nõuab:
- VÕS § 9: Pakkumus + nõustumus
- Liiklusmärk ei ole pakkumus VÕS § 9 mõttes
- Järeldus: Isegi kui seadus ei keela, siis seadus ka ei luba liiklusmärgiga lepingut sõlmida.
Praktiline nõuanne: Kuidas vaidlustada?
Kui sa said EuroPargi nõude, mis põhineb registripäringul:
ARGUMENT 1: Leping puudub – tundmatu osapool
“Hageja väidab, et leping sõlmiti parkimise hetkel. Aga parkimise hetkel hageja ei teadnud, kellega leping sõlmiti. Kostja isik tuvastati alles [kuupäev] kui hageja tegi päringu Transpordiametisse.
VÕS § 9 lg 1 nõuab, et leping sõlmitakse pakkumuse ja nõustumuse vahetamisega konkreetsete isikute vahel. Leping ei saa olla tundmatu osapoolega.
Järeldus: Leping puudub.”
ARGUMENT 2: Liiklusmärgiga ei saa lepingut sõlmida
“Vandeadvokaat Ants Karu (2010): ‘Liiklusmärgiga ei saa lepingut sõlmida.’
Vandeadvokaat Ramon Rask (2010): ‘Pelgast teavitustahvlist ei piisa.’
Vandeadvokaat Indrek Sirk (2010): ‘Tahvlit ei saa pidada pakkumuseks.’
Liiklusmärk ei vasta VÕS § 9 pakkumuse nõuetele.
Järeldus: Leping puudub.”
ARGUMENT 3: GDPR rikkumine
“Hageja tegi päringu riiklikku registrisse ilma õigusliku aluseta:
- GDPR artikkel 6 nõuab õiguslikku alust
- Lepingu täitmise alus puudub (leping puudub)
- Isikuandmete töötlemine on ebaproportsionaalne (1-eurose ‘kahju’ jaoks)
Järeldus: GDPR rikkumine – isikuandmete ebaseaduslik töötlemine.”
Lõppsõna: Kellega EuroPark sõlmis lepingu?
EuroPargi väide:
“Me sõlmisime lepingu parkimise hetkel.”
Küsimus:
“Kellega?“
EuroPargi vastus:
“Me ei teadnud täpsel kellega. Me tegime päringu registrisse hiljem ja leidsime.”
Kohtu küsimus:
“Aga kui te ei teadnud parkimise hetkel, kellega te lepingu sõlmite, siis kuidas te saite sõlmida lepingu?”
EuroPargi vastus:
“Hmm… liiklusmärgiga äkki?”
Kohtu vastus:
“Liiklusmärgiga ei saa lepingut sõlmida. (Ants Karu, Ramon Rask, Indrek Sirk)”
“Tundmatu osapoolega ei saa lepingut sõlmida. (VÕS § 9)”
“1-eurose ‘kahju’ jaoks ei tohi teha registripäringuid. (GDPR)”
“Hagi jäetakse rahuldamata.“
See on oodatav tulemus.
Aga selleks, et kohus selle otsuse teeks, peavad kõik ja koguaeg vaidlustama.
Kui sa ei vaidlusta, siis EuroPark võidab tagaseljaotsusega.
Ja see “fantaasiamaailma lepingu” luulu jääbki kestma.
Aeg on öelda: STOP aitab
Viited:
- EuroPargi parkimislepingu tingimused, avaldatud 25.08.2025 (punkt 13)
- VÕS § 9 (lepingu sõlmimine)
- GDPR artikkel 5, artikkel 6
- Vandeadvokaatide seisukohad (Ants Karu, Ramon Rask, Indrek Sirk, 2010)
Käesolev blogipostitus väljendab autori õiguslikku seisukohta. Faktid on tõendatud EuroPargi enda avalike tingimuste ja kohtuvaidluse kogemusega. Konkreetsete juhtumite puhul konsulteerige advokaadiga.