Kuidas Norra pereärist sai Leedu riskikapitalistide “märg unenägu”.
Proloog: 45 eurot, mis raputas süsteemi
- novembril 2024 istus Riigikohtu tsiviilkolleegium Tartus koos, et arutada ühte väikest parkimistrahvi. Parkija vastu esitatud nõue oli kõigest 45 eurot. Aga see, mida kohtunikud sel päeval nägid, pani neid kulmu kergitama. Kohtuasja number 2-23-116531 punkt 4
Tartu Ringkonnakohus oli KEELDUNUD EuroParki hagist loobumist vastu võtmast. Põhjus? Kohtunik oli avastanud midagi häirivat.
| Määruse kohaselt rikub hagist loobumine olulist avalikku huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 4 mõttes. Hageja on Eestis üks põhilisi parkimisteenuse osutajaid ja kohtutes masshageja – kohtuinfosüsteemi andmetel on hagejaga seotud menetlusi üle 2500. Seega on hagejal määrav roll parkimisteenuse osutamisega seotud kohtupraktika kujundamisel. Loobudes järjekindlalt pärast negatiivse kohtulahendi selgumist hagist, kõrvaldab hageja avalikult Sellest võib avalikkusele jääda mulje, et parkimise eest määratud õigusvastase leppetrahvi suhtes ei saa kohtust õiguskaitset. Samuti ei teki hagejal ega teistel parkimisteenuse osutajatel stiimulit parkimisteenuse osutamisel õigusvastase praktika muutmiseks, sest seda kirjeldav ja õiguspärasele käitumisele suunav kohtupraktika jääb avalikkusele saladuseks. |
Teisisõnu: EuroPark pühib oma kaotused vaiba alla. Avalikkusele jääb mulje, et Europark võidab alati ja kohtuniku tähelepanek on siinkohal ülimalt täpne.
I osa: Omanike karusell
Selleks, et mõista, mis EuroPargiga on juhtunud, tuleb vaadata ettevõtte omanike ajalugu. See on nagu läbilõige Euroopa kapitalismi viimase kümnendi arengutest.
Norra ajastu (kuni 2021): Snorre Osvald Bentsen, sündinud 1946, oli EuroPargi nägu. Norra pereäri, mis ehitas parkimisimpeeriumi üle Baltikumi. Trahvid püsisid aastaid stabiilselt 40 euro juures. Inimesed nurisesid, aga see oli talutav.
Taani vaheaeg (2021–2024): Siis tuli Niels Peter Pretzmann, Taani investor. Äri jätkus vaikselt, ilma suurte muutusteta. Trahvid püsisid endiselt 40 euro juures.
Leedu pööre (4. juuni 2024): Kõik muutus. Äriregistri andmetel liikus kontroll ettevõtte üle kolmele Leedu ärimehele: Kestutis Martinkenas, Andrius Stonkus ja Mindaugas Marcinkevicius. Nende taga seisab Lords LB Asset Management – üks Baltikumi võimsamaid investeerimisfonde.
Kestutis Martinkenas pole suvaline investor. Ta on Modus Groupi üks võtmefiguure – ettevõtete grupp, mille 2024. aasta käive on umbes 590 miljonit eurot. Neile kuulub Baltikumis kõik alates kinnisvarast kuni CityBee autorendini.
II osa: Hinnakirja plahvatus
Mis juhtus pärast omanike vahetust? Numbrid räägivad enda eest.
2023 (enne Leedu omanikke): Leppetrahv 40 eurot. Sama mis aastaid varem.
November 2024 (5 kuud pärast): Leppetrahv 60 eurot. Tõus 50%.
August 2025: Leppetrahv 100 eurot. Kokku tõus 150% vähem kui kahe aastaga.
Saja eurone trahv moodustab üle 10% Eesti alampalgast (886 eurot). Kui unustad parkimiskella panna, maksad 2,5 päeva palga Europargile. Sisuliselt tõõtasid 2,5 päeva Europargi heaks.
III osa: Numbrid, mida EuroPark ei taha näidata
Oleme analüüsinud 2025. aasta kohtustatistikat. Pilt, mis avaneb, on jahmatav.
375 kohtulahendit – nii palju EuroPargi asju jõudis 2025. aastal otsuseni.
~26 000 trahvi aastas – see on puhtalt meie hinnang, lähtudes ettevõtte 1,43 miljoni euro suurusest trahvitulust ja keskmisest 55-eurosest trahvist.
Tõenäosus kohtusse sattuda: ~2% – see tähendab, et 98% Eesti inimestest maksab trahvi ära ilma igasuguse vaidluseta.
Miks? Sest EuroPark on ehitanud hirmutamismasina ja inimesed ei tea, et Europargi leppetrahv ei ole täitedokument – seda EI PEA tasuma ennem kui kohus on sellele oma hinnagu andnud ja alles siis muutub see sissenõutavaks.
IV osa: Tagaseljaotsuste tehas
Vaatame, mis juhtub nende 375 kohtuasjaga lähemalt.
194 tagaseljaotsust (52%) – see tähendab, et üle poole inimestest ei vasta kohtule üldse. Nad saavad hagiavalduse, ehmatavad ära ja loodavad, et probleem kaob. Ei kao. EuroPark võidab automaatselt, sest nad ei vaielnud vastu ja kohtunikul ei jäänudki muud üle kui lähtuda Europargi seisukohast. Üleskutse – Eestlane ära ole passiivne – see läheb sulle kalliks maksma!
256 EuroPargi võitu (68%) – ametlik statistika. Muljetavaldav? Aga vaata lähemalt.
190 neist on tagaseljaotsused (74%) – ehk kolm neljandikku “võitudest” tuleb mitte sellest et Europargil on õigus, vaid sellest, et vastaspool ei vastanud ja mängis surnut. Üleskutse – Eesti mees kui sul on veel pulss olemas seisa oma õiguste eest ja vaidlusta ebaseaduslikult suur leppetrahv ja ära lase Leedu kapitalistil endale oma riigis pähe istuda!
Tegelik võidumäär sisulistes vaidlustes: 36% – kui inimene päriselt vaidleb vastu, võidab EuroPark ainult kolmandiku juhtudest ja see on info mida Europark ei taha et sa teaksid.
a)Maadlusvõistlus “tühjal matil” ehk kuidas EuroPark tegelikult võidab
Mu isa rääkis mulle kord loo, kuidas ta tuli maadluses oma kaalukategoorias esikohale. See polnud aga kurnav higi ja pisaratega saavutatud võit. Lihtsalt juhtus nii, et ühel konkurendil läks transport katki, teine jäi haigeks ja kolmas ei ilmunud lihtsalt kohale. Isa kuulutati võitjaks by default – ta oli ainus, kes matile astus – aga kelgib oma esikohaga siiani ja ütleb et tee järgi.
b) Täpselt sama “maadlusstrateegiat” kasutab täna EuroPark.
Analüüsides 2025. aasta kohtustatistikat, vaatab sealt vastu karm reaalsus: 52% juhtudest võidab EuroPark lihtsalt seetõttu, et Eesti inimene ei ilmu “võistlusele” ehk ei vasta kohtule. Seda nimetatakse juriidiliselt “tagaseljaotsuseks”. See tähendab, et kohus ei hakkagi sisuliselt kontrollima, kas trahv oli õiglane, kas märk oli nähtav või kas sul oli õigus. Kui sa ei vasta, oled sa automaatselt kaotanud.
c) Me teeme Europargi elu liiga lihtsaks
See on Leedu omanike (Modus Group) jaoks unistuste stsenaarium. Nad teavad, et neil ei pea olema 100% ajast õigus. Nad peavad lihtsalt olema järjekindlad. Kui sa teaksid, et pooltel kordadel su vastane ei ilmu kohale ja see annab sulle võidu, kas sa ei läheks siis iga asjaga kohtusse? Loomulikult läheksid. See on puhas statistiline matemaatika, mitte õigusemõistmine.
d) Miks me laseme Europargil tühjal matil võita?
-
Hirm: Kohtukutse tundub hirmutav.
-
Laiskus: “Ah, see on vaid 100 eurot, ma ei viitsi jännata.”
-
Teadmatus: Inimesed ei tea, et ainuüksi vastuse esitamine sunnib EuroParki oma nõuet sisuliselt tõendama (milles nad on tihti nõrgad). Kui nad näevad, et kohale on ilmunud tugev vastane siis nad põgenevad matilt – vaata Kohtuasja number 2-23-116531
EuroPark ei ole mitte tugev maadleja, vaid kondine strateeg, kes käib võistlustel lihtsalt kohal ja kes panustab sellele, et sina ei ilmu kohale. Keskmine kulu sellise “mitte-ilmumise” eest on parkijale 232 eurot. See on üsna kallis pilet “võistlusele”, kus sa isegi ei osalenud.
e) Peidetud kohtudokumendid – kas jäädavalt kadunud?
Europark teab, et need dokumendid ei ole avalikult leitavad Riigi Teataja kaudu ja arvab, et tänu Riigikohtu otsusele saab ta hoida tarbijaid pimeduses. Tegelikult on need dokumendid olemas kohtu arhiivis ning ajakirjanik, jurist või advokaat võib neid arhiivist küsida.
PRO TIP – Kui sa tahad tõelist dünamiiti oma kohtuvaidlusesse lisada siis ütle oma kaitsjale, et küsigu neid dokumente kohtu arhiivist ja sa näed taktikaid mida Europark kardab nagu tuld. Võiduvõimalus 99%
Miks muidu oli Europark valmis maksma teisele poolele 1 236 eurot, eks ikka selleks et teine pool vaikiks ja dokumendid kaoksid. Kogu vaidlus kestis 15 kuud kolmes erinevas kohtus. Parkija sisuliselt võitis aga murekortse, halle jukseid ja magamata öid ei kompenseerinud keegi ja pingutus oli justkui tühine, sest pretsedenti ei loodud teiste parkijate jaoks.
Kuna ma ei jaga Riigikohtu seisukohta ja pigem vastupidiselt arvan, et tarbija peaks teadma kuidas ennast kaitsta Europargi ebaseaduslikult suure parkimistrahvi eest siis peaksime need dokumendid ka siin avalikustama, selleks et tarbija teaks oma õigusi.
V osa: Hagist loobumise kunst
Aga mis juhtub, kui parkija tuleb kohale tugeva kaitsega? Siin paljastub EuroPargi kõige küünilisem taktika.
68 hagist loobumist (18%) – peaaegu iga viies kohtuasi lõpeb sellega, et EuroPark ise loobub erinevatel põhjustel. Siinkohal tulebki mängu sinu strateegia – lihtsalt vasta. Juba see suurendab sinu võiduvõimalust.
Miks Europark loobub? Tartu Ringkonnakohus selgitas seda 2024. aasta märtsis nii: „Sellest võib avalikkusele jääda mulje, et parkimise eest määratud õigusvastase leppetrahvi suhtes ei saa kohtust õiguskaitset.”
See on geniaalne, kui mõelda. EuroPark kaebab kohtusse kõik. Kui keegi ei vaidle – võit. Kui keegi vaidleb hästi – loobu ja kustuta jäljed. Tulemuseks on statistika, mis näitab, et Europark “võidavad alati”.
Riigikohus lubas neil seekord jätkata. Protseduurireeglid võitsid sisulise õigluse üle, sest Europark kutsus kohale oma raskekahurväelase – vandeadvokaat Tõnu Meidra, kes tõi neile võidu ja suutis kohtukoosseisu (eesistuja Urmas Volens, liikmed Ants Kull ja Kai Kullerkupp) veenda, et Europargil on õigus hagis loobuda kuigi kohtu koosseisu oli selgelt hoiatatud tagajärgede eest, siis seekord lasti Europargi kaotus kohtus justkui ära kustutada – Riigi Teataja kodulehelt sa neid dokumente ei leia.
VI osa: 19 kuu taktika
Miks võtab EuroParkil keskmiselt 19 kuud, et kohtusse jõuda?
See pole juhus. See on strateegia.
Transpordiameti logid säilivad ainult 12 kuud. Kui EuroPark ootab 19 kuud, on võimatu kontrollida, kas neil üldse oli õigus sinu andmeid pärida ja kas on rikutud Transpordiameti lepingut.
Sain sellise vastuse: “Transpordiamet säilitab päringu andmeid viimase 12 kuu kohta. Seetõttu ei ole võimalik esitada andmeid Teie poolt küsitud perioodi kohta.” – Europargile kahtlaselt sobilik vastus ja ei mingit GDPR vastutust.
Kui sul oleks Transpordiametiga leping, mis näeb ette 20 000 000 eurose trahvi GDPR rikkumise eest siis ehitaksid sa oma süsteemi ülesse ilmselt samamoodi mis välistab, et kunagi saaks tõendatud võimalik GDPR rikkumine, sest logid on kohtvaidluse ajaks kustunud.
PRO TIP – Tee Transpordiametisse päring kohe kui oled trahvi saanud – see aitab sind hiljem kohtus.
Mälestused hägustuvad – kes mäletab täpselt, mis juhtus poolteist aastat tagasi? Kas sul on alles parkimispilet? Fotod? Tunnistajad?
Inimesed väsivad – paljud löövad lihtsalt käega ja maksavad, isegi kui neil oleks olnud õigus.
VII osa: Kelle taskusse raha läheb?
EuroPark Estonia OÜ on Eesti ettevõte ainult paberil. Äriregistri andmetel kuulub see 100% Leedu firmale UAB Estonia XP.
2024. aasta puhaskasum: 1 641 927 eurot – see raha ei jää Eestisse. See voolab Leedu emaettevõttesse ja sealt edasi lõppkasusaajatele Leedus.
Trahvitulu 2024: 1 433 905 eurot – see on summa, mille Eesti autojuhid maksid “parkimistingimuste rikkumise” eest. Peaaegu kogu ettevõtte kasum.
| Tululiik | Summa (eurodes) | Osakaal kogutulust |
| Põhitegevuse müügitulu (parkimisteenus) | 15 596 500 € | 85,45% |
| Trahvid, viivised ja hüvitised (Lisa 15) | 1 433 905 € | 7,86% |
| Muud äritulud (rent, muud tulud) | 1 220 883 € | 6,69% |
| KOGUTULU KOKKU | 18 251 288 € | 100% |
Nagu näha moodustavad trahvaid vaid 7-8% kogutulust ja enamus tulu tuleb parklate ja parimismajade opereerimisest, millega Europark peakski tegelema. Aga endiselt on tegemist “lihtsa rahaga” millest nad ei loobu, kuigi trahvid tekitavad 90% mainekahjust ja negatiivset kuvandit.
Modus Groupi kogukäive on ~590 miljonit eurot. EuroPargi Eesti trahvid on selle kõrval tilk meres. Aga Eesti pensionäri jaoks, kes unustas parkimiskella, on 100 eurot terve nädala toiduraha.
VIII osa: Kohtusüsteem kui “võlamenetlus osakond”
Saan oma kogemusest kinnitada et Europargil puudub võlamenetluse osakond, sest terve aasta jooksul ei võtnud Europark kordagi ühendust, et selle asjaga tegeleda. Sain aasta pärast lihtsalt 180 eur makseettepaneku kohtult ja teine pool oli märgitud EFTA Legal OÜ mitte Europark.
Vaatame veel kord numbreid:
- ~26 000 trahvi aastas
- 375 jõuab kohtusse
- ~31 000 eurot kohtu kaudu
- ~1,4 miljonit kohtuväliselt
See tähendab, et 98% trahvidest makstakse ära ilma igasuguse vaidluseta.
EuroPargi ärimudel ei põhine mitte kohtutel, vaid hirmul kohtute ees. Nad teavad, et enamik inimesi ei julge vastu hakata. Ja need, kes julgevad? Nende hagist loobutakse. Keskmine kohtukulu on 232 eurot. See on “karistusmaks” neile, kes söandavad süsteemile vastu hakata.
IX osa: Mida Tarbijavaidluste komisjon ütleb?
Tarbijavaidluste komisjon (TVK) on korduvalt leidnud, et EuroPargi leppetrahvid on ebaseaduslikud.
Postimees: Europark pingutas trahviga üle
TVK otsus 27.11.2024: Leppetrahv 60€ parkimistasu 5€ eest (12-kordne) – TÜHINE.
TVK otsus 09.11.2025: Leppetrahv 100€ parkimistasu 3€ eest (33-kordne) – TÜHINE.
TVK otsus: VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tüüptingimus tarbijat ebamõistlikult kahjustav, kui tüüptingimusega
nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi.
EuroPargi vastus? Tõsta trahve veelgi. 60 eurolt 100-le. Nad teavad, et TVK otsused pole siduvad. Ja nad teavad, et enamik inimesi ei jõua kunagi TVK-sse ega kohtusse oma nõudega.
Epiloog: “Paberist tiiger”?
EuroPark on vaid “paberist tiiger”. Nad näevad hirmutavad välja, aga kui sa tegelikult vastu hakkad, on võimalused üllatavalt head.
Kui vaidled, võidad 64% ajast (kostja võit + kompromiss).
Kui ei vaidle, kaotad 100% ajast.
Probleem on selles, et enamik inimesi ei tea seda. Nad näevad ähvardavat kirja, 100-eurost summat ja kohtuhoiatust. Ja nad maksavad. Sest kes julgeb võidelda Leedu miljardiäride rahakotiga?
Aga võib-olla peaksid, sest muidu jäävadki Eestis kehtima “Leedu Tariifid” kui sa ebaproportsionaalselt suuri leppetrahve ei vaidlusta.
Kui oled saanud EuroParkilt trahvi ja arvad, et see on ebaõiglane, on sul valikud: Tarbijavaidluste komisjon (tasuta), kohus (riskantne, aga statistika on sinu poolel) või lihtsalt teadmine, et iga kord, kui sa maksad, aitad sa kinni maksta kellegi teise investeeringut sinu kodumaal.
Allikad:
- Riigikohtu määrus 2-23-116531/33 (27.11.2024)
- EuroPark Estonia OÜ majandusaasta aruanded 2022–2024
- Tarbijavaidluste komisjoni otsused 19-1/24-08802 ja 19-1/25-10488
- Äriregistri tegelike kasusaajate andmed
- 2025 aasta kohtulahendite analüüs (375 lahendit)