Võlaõigusseadus leppetrahvi vaidlustamiseks
VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 162 kommentaarid – Eesti tsiviilõiguse autoriteetseim allikas, mida saad kasutada Tarbijavaidluste komisjoni kaebustes ja kohtumenetluses. Täpsemalt saab lugeda siit: https://volaoigusseadus-i.juuraveeb.ee/sisu/45372/_42_tuuptingimuse_tuhisus
Leppetrahvi vaidlustamisel ei piisa sageli ainult seaduse paragrahvile viitamisest – nii Tarbijavaidluste komisjoni ametnikud kui ka kohtunikud lähtuvad oma otsustes kommenteeritud väljaandest, mis selgitab, kuidas seadust praktikas tõlgendada, seega tasub need kindlasti lisada, et oma positsiooni tugevdada.
Eesti võlaõigusseaduse autoriteetseim selgitus on Võlaõigusseadus I. Üldosa: kommenteeritud väljaanne (Tallinn: Juura, 2016), mille tüüptingimuste ja leppetrahvi peatükkide autor on Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor Irene Kull.
Allpool on kaks selle teose kõige olulisemat lõiku parkijate jaoks: VÕS § 42 lg 3 p 5 (tüüptingimuse tühisus ebamõistlikult suure leppetrahvi korral) ja VÕS § 162 (leppetrahvi vähendamine). Mõlemad PDF-id on allalaaditavad ja need võib lisada oma kaebusele või vastuhagile lisana – täpses originaalkujus, nagu need teoses esinevad.
Varul, P., Kull, I., Kõve, V., Käerdi, M., Sein, K. Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1–207): kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2016.
Veebiväljaanne loetav siin: https://volaoigusseadus-i.juuraveeb.ee/
VÕS § 42 lg 3 p 5 – tüüptingimuse tühisus ebamõistlikult suure leppetrahvi korral
Võlaõigusseaduse § 42 lg 3 p 5 sätestab, et tüüptingimus on tühine eelkõige siis, kui sellega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist.
Parkimistrahvide kontekstis tähendab see järgmist: kui parkimisettevõtja ühepoolselt koostatud tingimustes on leppetrahv ebamõistlikult suur (100 eur) võrreldes lepingu sõlmimise ajal ettenähtava kahjuga, on leppetrahvi nõue tühine – mitte alandamisele kuuluv, vaid täies ulatuses tühine.
Mida kommentaarist ametnik või kohtunik leiab
Irene Kulli kommentaar selgitab seda paragrahvi kolmel kriitilisel viisil:
- Kohtu kohustus omal algatusel (ex officio): Kohus peab ise hindama, kas tüüptingimus on ebamõistlikult kahjustav – ka siis, kui pooled sellele ei tugine. See tähendab, et ka tagaseljaotsuses ei tohi kohus jätta 100€ leppetrahvi tüüptingimuse mõistlikkust kontrollimata.
- Hindamise alus: Leppetrahvi suurust tuleb võrrelda lepingu sõlmimise ajal ettenähtava kahjuga. Kui parkija oleks pidanud tasuma näiteks 1€ parkimistasu, ei saa 100€ leppetrahvi olla “ettenähtav kahju” sellest rikkumisest.
- Tühisuse tagajärg: Kui leppetrahvi nõue on tüüptingimuses ebaproportsionaalne, on tagajärjeks kogu kokkuleppe tühisus, mitte selle vähendamine. See vastab Euroopa Kohtu praktikale (direktiiv 93/13/EMÜ artikkel 7) ja sellel on hoiatav mõju ettevõtjatele, kes ebaõiglasi tingimusi peale suruvad.
Täpsem viide: juuraveeb.ee
VÕS § 162 – leppetrahvi vähendamine
Kui kohus mingil põhjusel ei tuvasta tüüptingimuse tühisust § 42 lg 3 p 5 alusel, on alternatiivne tee leppetrahvi vähendamine § 162 alusel. See paragrahv võimaldab kohtul vähendada leppetrahvi, kui see on ebaproportsionaalne, ebamõistlikult kõrge või võlgnikule üleliia koormav.
Mida kommentaarist ametnik või kohtunik leiab
Irene Kulli kommentaar lk 827 selgitab vähendamise piire ja seost § 42 lg 3 p 5-ga:
- Vähendamisel pole alumist piirmäära: Kommentaari sõnastuses – pole olemas absoluutset piirmäära, milleni võiks leppetrahvi vähendada, ja see võib olla ka null. Kohtul on lai diskretsiooniõigus.
- Tüüptingimustes – tühisus täies mahus: Kommentaar viitab selgesõnaliselt – kui ebaproportsionaalselt suure leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes ja kohus tuvastab selle tühisuse, toob see kaasa leppetrahvi kokkuleppe tühisuse täies mahus (vt § 42 lg 3 p 5 komm-d). See tähendab, et tüüptingimuste puhul ei piirduta vähendamisega – tagajärjeks on tühistus.
- Hindamine põhineb tegelikul kahjul ja praktikal: Leppetrahvi suurust võrreldakse tekkinud kahju suurusega ning arvestatakse antud valdkonnas tavapäraselt kasutatavat praktikat. Riigikohtu praktika (3-2-1-68-16, 3-2-1-77-16, 2-15-3430/58, 2-17-117146/31) on käsitlenud leppetrahvina mõistlikuks 30€. NB! Riigikohus ei ole kordagi leidnud üheski lahendis, et üle 30€ leppetrahv oleks mõistlik.
Täpsem viide: juuraveeb.ee
Kuidas neid PDF-e oma vaidluses kasutada?
1. Tarbijavaidluste komisjonis
Kaebusele lisana lisa mõlemad PDF-id ja viita oma seisukohas otse kommentaarile. Näiteks:
“Vaidlusalune leppetrahv 100 eurot on tüüptingimuses ebaproportsionaalselt suur võrreldes lepingu sõlmimise ajal ettenähtava kahjuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kommentaari (Irene Kull, VÕS I, Juura 2016, lk 235) kohaselt on sellise tingimuse tagajärjeks kokkuleppe tühisus täies mahus. Kommentaar on käesoleva kaebuse lisas.”
2. Kohtus (vastuväide, vastuhagi)
Kohtumenetluses on Kulli kommentaar eriti tõhus argument, kui:
- Sa palud tuvastada tüüptingimuse tühisust – siis lisa lk 221, 233 ja 235 PDF-id ning viita ex officio kohustusele ja tühisuse tagajärjele;
- Sa palud alternatiivselt leppetrahvi vähendamist – siis lisa lk 827 PDF ja viita kommentaari selgitusele, et vähendamise piir võib olla ka null.
Lisa PDF-id menetlusdokumendi lisade nimekirja (näiteks “Lisa 1: Irene Kull, VÕS § 42 lg 3 p 5 kommentaar, lk 221”) ja viita neile ka põhitekstis.
3. Kõnes ja kirjavahetuses parkimisettevõttega
Kui pöördud parkimisettevõtte poole leppetrahvi kustutamise või vähendamise nõudega, võib viide Kulli kommentaarile olla tugev argument – see näitab, et tugined Eesti tsiviilõiguse autoriteetseimale allikale, mitte ainult oma arvamusele.
Põnev fakt: 10 aastat tagasi kui Europark oli veel Norra pereäri piisas nendest viidetest ja trahv alandati tegeliku parkimistasuni. See rong on ammu läinud uute Leedu omanike käeall ja kui avastati, et massiliselt trahvimine on kordades tulusam kui parkimise korraldamine. Eks igaüks saab kohtu statistika põhjal ise otsustada kas Europargi juhi väide Pealtnägija intervjuus trahvide langustrendist vastab tõele või mitte kui võtta 2015 – 8 kohtulahendit ja 2025 – 338 kohtulahendit, siis “langustrendi” on tõesti märgata.
Allikate kasutamise õiguslik alus
Käesolevad PDF-id ja viited Irene Kulli kommentaaridele on esitatud osaühing Juura kirjaliku loa alusel. Luba hõlmab kasutust portaalis parkimistrahv.ee tarbijate teavitamiseks ning menetlusdokumentide lisadena Tarbijavaidluste komisjoni ja kohtu menetlustes.
Originaalteose tervikuga saab tutvuda Juuraveebi keskkonnas: volaoigusseadus-i.juuraveeb.ee